EAL: Admiraliteedi basseini piirkonna võistlust ei saa nimetada arhitektuurivõistluseks ({{commentsTotal}})

Tallinna sadamaala arenduse arhitektuurikonkursi võidutöö
Tallinna sadamaala arenduse arhitektuurikonkursi võidutöö "1959", arhitektuuribüroo Chapman Taylor eesotsas arhitekt Tom Klingholziga Autor/allikas: Porto Franco

Eesti Arhitektide Liit tunnustab OÜ Porto Francot püüdluse eest arendada Tallinna sadamapiirkonna ja vanalinna vahelist ala läbi avaliku arhitektuurikonkursi, kuid juhib tähelepanu probleemidele võidutöös ning võitja valimise protsessis. Võidutöö ei vasta võistlustingimustes esitatud nõudele leida mõistlik tasakaal arendaja ootuste, detailplaneeringu tingimuste ja kvaliteetse avaliku ruumi loomise osas.

EAL-i esindajate sõnul ei saa žüriiga manipuleerimise tõttu Porto Franco korraldatud konkurssi nimetada arhitektuurivõistluseks.

"Eesti Arhitektide Liit lähtub euroopalikust heast tavast, et arhitektuurikonkurssidel antakse enamushääl sõltumatutele arhitektidele, kes oskavad arvesse võtta ühtmoodi hästi nii tellija kui avalikkuse nõudmisi," selgitas olukorda konkursi žürii liige ja Eesti Arhitektide Liidu asepresident Peeter Pere. "Antud konkursil sai kaalukeeleks ühe välismaise, väidetavalt arhitekti, vastuhääl arhitektidest žüriiliikmete üksmeelsele arvamusele. Pärast hääletust selgus, et tegemist on siiski ühe tellijaga seotud äriettevõtte juhiga. Lisaks on selgunud, et žürii liikmetena mainitud Helsingi ja Riia linnaarhitekte küll informeeriti võistluse toimumisest, kuid žürii töösse neid ei kaasatud."

Tallinna kesklinnas asuva sadamaala näol on tegemist Eesti esinduspiirkonnaga, kus tuleb EALi hinnangul luua ainulaadse identiteediga avalik ruum ja ikooniline hoonestus, millest kujuneks visiitkaart Tallinnale.

"Piirkonna detailplaneering näeb ette, et see ala ei ole lihtsalt üks suur äärelinna kaubanduskeskus, vaid et maa-ala katab avalike jalakäigutänavate võrgustik. Euroopa teistes mereäärsetes linnades avanevad sellistele tänavatele kohvikud ja restoranid, mis elavdavad linnaruumi ja tegelikult tõstavad ka turvalisust," selgitas samuti konkursi žüriisse kuulunud Eesti Arhitektide Liidu liige Toomas Paaver. "Basseiniäärse piirkonna hoonestamisel kaob nagunii sadamast vanalinnale avanev panoraamvaade. Selle asemele tekkiv uushoonestus peab olema kaotatud vaate vääriline. Sellest veelgi tähtsam on võimalus mugavalt liikuda sadamast vanalinna poole, ööpäevaringselt, ilma ärikeskust läbimata ning aimates vanalinna lähedust, näiteks tänavasihil paistvate kirikutornide järgi."

Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylori kavandatud lahendus oli Toomas Paaveri kinnitusel üks väheseid seitsmest konkursi lõppvooru esitatud kavandist, mis loetletud nõuetega ei arvestanud. Võidutöö katab sisult vaid arendaja etteantud tingimusi, mis tähendab, et võistlemist parema tulemuse nimel ei toimunudki.

"Leiame, et kujunenud olukorras tuleb žürii uuesti kokku kutsuda algselt kavandatud koosseisus, kutsudes tellijaga seotud Aleksei Krause asemel osalema žürii põhiliikme – Riia peaarhitekt Gvido Princise," sõnas Peeter Pere. "Lisaks peab EAL vajalikuks, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldaks enne projekteerimistingimuste väljastamist avaliku arutelu ning tagaks, et ärikeskuse projekt ei muudaks peamisi avalikke ühendusteid sisetänavateks ning ei sulgeks vaatekoridore Oleviste kiriku tornile."

Eesti Arhitektide Liit on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektide ühistegevuse ja arhitektuurivaldkonna arendamine, vastavate väärtushinnangute kujundamine, arhitektuurialased ekspertiisid ja arhitektuurivõistluste korraldamine. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: