Tõnu Karjatse filmikomm: Guillermo Del Toro astub peavoolu õudusfilmi rajalt kõrvale ({{commentsTotal}})

"Veripunane mäetipp" Autor/allikas: kaader filmist

Õudusfilm ehk horror on praegu üks parema läbimüügiga filmižanre romantiliste komöödiate kõrval. Tänapäeva fantaasiafilmide üks tugevamaid visionääre Guillermo Del Toro, kelle üks eredamaid töid on "Paani labürint" (2006), teeb “Veripunase mäetipuga” sammu peavoolu horrori rajalt kõrvale ja toob žanri tagasi visuaalselt nauditava maailma.

"Veripunane mäetipp" on romantilise alatooniga kummituslugu, kunstiliselt kujunduselt on lähtutud gooti- ja steampunk-esteetikast. Del Toro on loomult traditsionalist, ta austab vanu meistreid ning ta filmides on tihti märgata soovi astuda nendega dialoogi. Samas annab ta kvalitatiivse panuse käsitletava žanripaleti rikastamiseks. "Veripunane mäetipp" on kunstiliselt teostuselt ja lavadisainilt äärmiselt stiilne suurfilm ehk siis just suurelt ekraanilt tuleb selle võlu esile, kusjuures vaadata on soovitatav mitte tagareast.

Filmikunstis kõige lähemal on Del Toro "Veripunasse mäetipu" maailmale giallo-klassiku Mario Bava tööd oma vereesteetikaga, kuid siin on ka Stanley Kubricku "Shiningi" pingelisust ja Lovecrafti romaanide kõhedust. "Veripunane mäetipp" mängibki kirjandusega - peaosaline Edith Cushing (Mia Wasikowska) kirjutab kummitusromaani, millle kirjastus aga tagasi lükkab, kuna selles puudub romantiline liin. Romantika tuleb peategelase juurde aga ise, kui ta rikkalt isalt soovib laenu saada inglise aristokraat, savikaevanduse omanik Thomas Sharpe (Tom Hiddleston). Neiu armub ja läheb noormehe ning ta õega (Jessica Chastain) kaasa ta kodumaale, vaatamata oma isa äkilise surma kummalistele asjaoludele. Edithit jääb aga igatsema noor arst (Charlie Hunnam), kellele toimunu siiski rahu ei anna ja kes hakkab asjaolusid ise uurima.

Asjaolud lähevad aga aina koledamaks, õde ja vend Sharpe’id pole mitte ainult lihtsalt õde-venda ning nende kodukoha - vana häärberi seinad varjavad koletuid saladusi. Peaosalise Edithiga toimubki see, mida ta raamatusse kirjutab ja ta veendub lõplikult kummituste olemasolus.

Filmi lõpptulemus pole aga sedavõrd verdtarretav, kui võib filmi jooksul antud vihjetest eeldada. Del Toro jätab vastuseta ja arenduseta mitmeid küsimusi, mis filmi jooksul tekivad. Need jäävad nii-öelda šokiniitideks selles veripunases kangas. Süžee on üpris lihtne - ühe süütu tüdruku armumine ja sellele järgnev pettumus oma armastatus.

Oma mõõtme lisab tagasitulevate surnute ja teispoolsuse tasand, mis armastuslooga tihedalt läbi põimunud. Ometi pole see armastusfilm, sest naiivse Edithi lootused uue peigmehe suhtes on ilmselgelt rajatud lapsikule õhinale ja tema kaasaks saav Tom mängib tegelaskuju kaheldavuse selgelt välja.

Omaette tasand on filmi visuaalne pool meisterlikult ehitatud vanast mõisalossist arvuti teel loodud painajateni välja. "Veripunane mäetipp" suudab ehmatada, aga ei vapusta. Del Toro on valinud oma õudusloo lavastamiseks võtted, mis on iseloomulikud pigem klassikalistele horror-lugudele, kus piisab mõnest kergelt üle libisevast varjust, et vaataja ta mugavustsoonist välja tuua. Del Toro õudus "Veripunases mäetipus" pole niivõrd kehaline kui mentaalne. See, mis filmist meelde jääb, seostub selle atmosfääri ja keskkonnaga. Tegelased viktoriaanlikus riietuses ja mõisaloss ülestiliseeritud gootilisuses sobivad kujundama ka Edgar Allan Poe novellides viirastuvat maailma. Võib olla oleks ka lugu saanud tugevam, kui Del Toro oleks aluseks võtnud mõne Poe teose.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: