Obinitsas räägitakse eeposte tähtsusest rahva määratlemisel ({{commentsTotal}})

Tänavu saab soomlaste eepose "Kalevala" kirja panemisest 180 ja setode eepose "Peko" avaldamisest 20 aastat. Sel puhul räägitakse täna ja homme soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas eepostest ja nende rolli muutumisest ajas ning tähtsusest rahva määratlemisel.

Tänapäeval on enesemääratlus aina olulisem just väikerahvastele ning eepos ehk kokkuleppeline rahvustekst mängib siinkohal olulist rolli. On ju eeposed ühelt rahvuse vaimu ja olemuse peegliks, teisalt aga oluliseks ajaloo allikaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Udmurdi eeposes on väga kurjalt räägitud vene vallutajatest. Mansi eeposes samuti. Otseselt vene vallutajatega on tegemist ja mõlemate autorid on venelased ja nad on oma vene vallutustest halvasti kirjutanud, nii et ka selline ajalooline tõde ja vaimsus on ilmselt rahva vaimule vajalik," selgitas kirjanik Arvo Valton.

Teisalt annab hea tekst, mida üks eepos kahtlemata on või peaks olema, lõputult võimalusi ümbertõlgendusteks. Näiteks nagu on läinud Setomaal, kus Anne Vabarna lauldud eeposest "Pekost" on tänaseks sündinud nii täispikk lavastus kui ka sümfoonia.

"Põhimõtteliselt iga lugeja võib leida sealt midagi enda jaoks ja mis on tema jaoks see Peko või selle eepose idee," lausus folklorist Andreas Kalkun.

Just praegu avatakse eeposte päeva raames ka Obinitsa Kunstizaalis Aleksander Heintalu ehk Vigala Sassi kirjutatud eepose "Kuldmamma" tekstidele Evar Riitsaare joonistatud piltide näitus. Kuldmamma on kadunud Heintalu nägemus erinevatest eepostest, kus näiteks eestlaste Kalevipoeg on pigem negatiivne kangelane.

"Kui ta on kirja pandud, siis uued põlvkonnad mõtlevad selle peale ja võib-olla püüavad oma tegemistes vältida selliseid esivanemate, vanema põlvkonna tehtud vigasid, sest igasugusel ajal ikka inimene kipub vahepeal ka eksima," tõdes kunstnik ja soome-ugri kultuuripealinna linnapea Evar Riitsaar.

Riitsaare peamine sõnum on aga see, et just praegustel keerulistel aegadel oleks oluline oma eeposi lugeda.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: