Hõimukuu raames toimuvad Ingerisoome filmipäevad ({{commentsTotal}})

Esineb ingerisoome ansambel
Esineb ingerisoome ansambel Autor/allikas: Postimees/Scanpix

28. ja 29. oktoobril toimuvad hõimukuu raames Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Ingerisoome filmipäevad.

Seekordsete filmipäevade ajal jõuavad ERMi näitusemaja loengusaalis ekraanile YLE-TV-s valminud filmid ja saated ingerlaste saatusest Ingerimaal, Eestis ja Soomes. Mõlemal õhtul enne vaheaega näidatavad filmid on tõlkega eesti keelde.

Filmiõhtutele on oodata ka külalisi nii Eestist kui ka Soomest, kes filme sisse juhatavad ning on valmis vestlusringis osalema. Erikülalistena on kohal Soome tuntud filmitegijad Irjaleena Eriksson ja Lisa Hovinheimo.

Kava:

Kolmapäeval, 28. oktoobril

kl. 17.30 "Hävitettyjen kirkkojen kansa“ (Yle-TV1 Asianohjelmat 1988, rež Heikki Ellonen, Matti Kaukonen, 30 min)

Film räägib Eesti luterliku kiriku juurde kuuluvast Puškini kogudusest. Kogudus on soomekeelne, kuna sinna kuuluvad Leningradi oblastis asuvad ingerisoomlased. Vesteldakse koguduse liikmete ja õpetajatega, mis annab hea ülevaate nende elust nii kirikukoguduse liikmeina kui ka oma koduste majapidamiste alalhoidjatena.

kl. 18.00 "Lumiäidit. Paluu Inkerinmaalle“ (Yle-TV1 1999, rež Heikki Ellonen, 30 min)
Film on austusavaldus sitketele, eakatele naistele. Kuidas elatakse Kesk-Ingeris südatalvel 90-ndate lõpus? Kas elab seal veel üle 90-aastane Mari Kuortti, kellega režissöör Heikki Ellonen oli Ingerimaal 8 aastat tagasi kohtunud? Vestlustes ingeri naistega meenuvad teemad evakuatsioonidest, tagasitulemistest Nõukogude Liitu. Talvine matk Ingerimaale, jutud ja kohtumised keset lund ja pakast elavdavad filmitegija mälestusi ka oma emast.
Filmidele järgneb vestlusring ja väike teepaus

kl. 19 "Röntyskä“ (Gosteleradio, Moskva, TV-Ohjelma 2, Tampere 1986, rež Lisa Hovinheimo, 30 min)
Film tutvustab Põhja-Ingeri meeleolukaid laulutantse röntyskäid. Röntyskä-pärimust on alal hoidnud rühm ingerisoome naisi Rappula külast. Filmis saavad sõna ka rahvakultuuri uurijad Pertti Virtaranta ja Eino Kiuru ning ingerisoome tantsude koguja ja õpetaja Viola Malmi.

Neljapäeval, 29. oktoobril

kl. 17.30 "Jää hyvästi, Inkerinmaa“ (Yle asia 2013, rež Antti Halinen, Maija Kaipanen, Marko Lönnqvist, 57 min)
Ingerisoomlaste elukohavahetus Soome on lõppemas. Mis on ingerlusest alles? Kes me oleme? küsivad ingerisoomlased ise – ingerlased, soomlased, venelased? Filmis on vestlused nii ingerisoomlastega tavakodanikena kui ka nendega, kes on töötanud Peterburi Ingeri Liidus ja ingerisoome koguduse eestvedajatena või tegelenud ingerisoome teemadega laiemalt Eestis ja Soomes.
Filmile järgneb vestlusring ja väike teepaus

kl. 19.00 "Juuria etsimässä“ (Yle-TV1 Asianohjelmat 2005, rež Ritva Kivelä, Riikka Takala, 27 min)
Viiskümmend aastat varjul olnud saladus paljastus Simo Salole, kui ta sai teada, et olles soome perre lapsendatud on ta päritolu järgi ingerisoomlane. Tee otsingutel jõudis Eestisse, kus leidusid vend ja õde. Dramaatiline ja samas soe lugu otsingutest

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: