LOF prantsuse filmifestivali fookuses on režissöör Benoît Jacquot ({{commentsTotal}})

"Villa Amalia" Autor/allikas: kaader filmist

28. oktoobrist 3. novembrini kinos Artis toimuv kolmas LOF prantsuse filmifestival on saanud endale uue nime fraasist 'L'or français' e. 'Prantsuse kuld'. Seda nimetust kandis filmifestival eelmisel kahel aastal, mil fookuses oli näitlejannade Juliette Binoche'i ja Fanny Ardant'i looming.

Teist korda jõuab LOF lisaks Tallinnale ka Helsingisse, kus linastused on kinodes Engel ja Sheryl. Ürituse korraldas MTÜ Kultuurikuld, põhitoetajaks Prantsuse Instituut Eestis.

Festivalil linastuvad kaheksa filmi aastatest 1995-2015 annavad hea ülevaate prantsuse filmimaastikust. LOF-i avab 28. oktoobril kell 19:00 Benoît Jacquot' käesoleval aastal valminud "Toatüdruku päevaraamat" (Journal d'une femme de chambre), mis esilinastus sel kevadel Berliini filmifestivalil ja jõuab Eesti ekraanidele esmakordselt. Kavas on ka draamad "Villa Amalia", mille peaosas mängib Isabelle Huppert, ning "Kolm südant" (3 cœurs), milles teevad kaasa Charlotte Gainsbourg ning Catherine Deneuve oma tütre Chiara Mastroianniga. Üks tuntumaid Benoît Jacquot' filme, mis festivali raames taas linastub, on kostüümidraama "Hüvasti, mu kuninganna" (Les adieux à la reine), mille nimiosades on Léa Seydoux ja Diane Kruger.

Benoît Jacquot on öelnud, et ta teadis juba varakult, vaid 11-12aastaselt, et ta tahab filmirežissööriks saada. Ta kasvas üles prantsuse 'uue laine' ajal ning vaimus, saades inspiratsiooni sellistelt filmimaailma korüfeedelt nagu Jean-Luc Godard, François Truffaut ja Claude Chabrol. Karjääri alustas ta režissööri assistendina Marguerite Durasi juures. Oma esimese filmi tegi Benoît Jacquot aastal 1976. Läbimurre tuli 1995. aastal filmiga "Üksik tüdruk". Benoît Jacquot'd tuntakse kui režissööri, kes armastab oma filmides kujutada naise elu. Tema filmides on mänginud maailmakuulsad näitlejannad nagu Isabelle Huppert, Isabelle Adjani, Catherine Deneuve, Charlotte Gainsbourg, Léa Seydoux, Diane Kruger jt, kes kõik esinevad ka LOFil linastuvates filmides.

Benoît Jacquot käsitleb oma teostes elulisi teemasid, mis kõnetavad igaüht meist omal moel, põimudes meie endi kogemustega ning tehes seda vaid temale omase sügavusega. Kuna ta laseb oma filmides särada suurepärastel näitlejannadel, oli Benoît Jacquot' valimine selle aasta fookusesse loogiline jätk pärast kahte naisnäitlejatele pühendatud festivali.

Vaadake TREILEREID.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: