Selgusid Eesti Vabariik 100 täispikkade filmide konkursi võidufilmid ({{commentsTotal}})

{{1446026470000 | amCalendar}}

Eesti Vabariik 100 filmikonkurss kuulutati välja detsembris 2012. Konkursi esimesse vooru juunis 2013 laekus 165 filmiideed, millest valiti välja 17 parimat. Valitud 17 ideest kirjutati stsenaariumid oktoobriks 2014, millest jäi omakorda sõelale 9 tugevaimat projekti. Väljavalitud 9 filmi loominguline arendus kestis täpselt 1 aasta ehk oktoobri alguseni 2015.

Sel esmaspäeval pärast seitsmetunnist arutelu valis konkursi žürii eesotsas Karlo Fungiga välja 6 tootmisesse minevat filmi. Valikul hinnati stsenaariumi köitvust ja kõlapinda, režissööri nägemust tulevasest filmist, ettevalmistatud visuaalseid materjale ning vastavust konkursi teemale. Viie filmi režissööri puhul on tegemist täispika filmi debüüdiga. Tegemisse lähevad järgmised filmid.

"Tõde ja õigus"

A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osal põhinevas mängufilmis tuleb lootusest ja teotahtest pakatav Andres koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb, algab aga hoopis elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearuga. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom, produtsendid Ivo Felt ja Madis Tüür ning tootja Allfilm.

Mõned aastad tagasi tudengi-Oscari võitnud Tanel Toom on enda kanda võtnud aga eriti vastutusrikka ülesande. Idee Tammsaare "Tõest ja õigusest" on režissööril peas küpsenud juba 5 aastat. Oodata on Tammsaarele tõetruud ajastudraamat, mille võtted peaksid algama juba aasta pärast. Toomi sõnul teeb ta filmi oma unelmate meeskonnaga.

"Lugu kestab 25 aasta jooksul ehk kõik aastaajad on esindatud - ehitatakse hooneid ja võetakse maha ning loodus ja talukoht muutub. Seda pole isegi võimalik päris ühe aastaga ära filmida," toob Tanel Toom välja.

Žürii pidas üksmeelselt nõudliku kirjandusliku teksti üleviimist filmikeelde erakordselt õnnestunuks. Loo ülesehitus ja viis teemat käsitleda mõjusid värske ja kaasaegsena ning režissööril oli väga selge nägemus nii filmi visuaaliast kui ka tegelaste arengukaarest.

"Seltsimees laps"

Leelo Tungla autobiograafiliste teoste „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“ ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse, mil stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema Helmes. Leelo hinge sugeneb aga hirm, et ema äraviimises ongi süüdi tema, kuna ta polnud piisavalt hea laps. Samal ajal kostuvad raadiost helged propagandalaulud, õues marsivad pioneerid, kodu aga piirab NKVD uurija ning Leelo kuuleb pealt täiskasvanute jutte vangilaagritest ja küüditamistest. Selles kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid mida hea laps olemine tegelikult tähendab? Filmi stsenarist ja režissöör on Moonika Siimets, produtsent Riina Sildos ning tootja Amrion.

Žürii hindas kõrgelt sünge ajastuloo edastamise viisi ja läbimõeldud tonaalsust. Traagilisi teemasid nähakse läbi väikese tüdruku pilgu ning lugu jutustatakse sümpaatselt siira ja eheda lapsemeelsusega. See toob valusalt esile uue argireaalsuse mitmetähenduslikkuse, kuid filmist õhkuv huumor aitab pehmendada loo emotsionaalset raskust.

"Põrgu Jaan"

Mängufilmi „Põrgu Jaan“ tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast 10 aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda, mis on maa inimestest pea puhtaks pühkinud. Vähesed ellujäänud elavad laialipillutatult, viletsuses ja lootuseta. Ühel tähisel ööl leiavad kaks talupoega mererannast võõra mehe. Räsitud ja kontaktivõimetu mees viiakse kohaliku mõisniku juurde, kus ta tasapisi teadvusele turgutatakse. Ärkvele tulles avastab ta, et ei suuda meenutada ei seda, kes ta on, ega seda, kuidas ta sinna sai. Ta on võõras niihästi iseendale kui ka inimestele enda ümber. Olude sunnil jäetakse ta mõisasse elama, kus ta seisab silmitsi küsimusega, kes ma olen? Ja sellele küsimusele võib olla rohkem kui üks õige vastus. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, produtsent Katrin Kissa ning tootja Homeless Bob Productions.

Žürii tõstis esile müsteeriumi-žanrisse paigutuva loo mõjusat filmilikkust ning teistest selgelt eristuvat loojutustamise laadi, kus esikohale tõusevad vihjelisus, mitmetähenduslikkus ja sellest sündiv pingestatud atmosfäär.

"Võta või jäta"

Võidufilmidest ainukesena kaasaega paigutuva mängufilmi käivitab uudis, mille 30-aastane ehitaja Erik ühel laupäevahommikul saab: tema endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on viimase vindi peal lapseootel. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheks tüdrukuke lapsendamisele. Kuigi iga rakuke temas käsib Erikul põgeneda ning kogu lapsevärk unustada, teeb Erik kõigile, eelkõige endale, üllatusena tavatu otsuse: temast saab üksikisa. Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Trishkina-Vanhatalo, produtsent Ivo Felt ning tootja Allfilm.

Žürii hindas kõrgelt Eesti ühiskonna eetiliste ja moraalsete küsimuste ausat käsitlust ning autori selget positsiooni loo jutustamisel - siin mitte ei vaadelda sündmusi, vaid osaletakse nendes. Suurtest teemadest nagu vastutuse võtmine, suureks kasvamine ja isaks saamine räägitakse sirgjooneliselt ja liialdusteta, kuid seda mõjusama empaatiaga.

"Lotte ja kadunud lohed"

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saabuvad Leiutajatekülla teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad ülemaailmsel rahvalaulude kogumise võistlusel.Janno Põldma ja Heiki Ernitsa humoorikas animatsioon "Lotte ja kadunud lohed" katsub ülemaailmse rahvalaulude kogumise võistluse jaoks üles leida kõige vanemat rahvalaulu. Filmis ei kõla mitte Eesti rahvalaulud, vaid hoopis rebaste, jäneste, lohede ja muude loomade omad. Nende suurimaks unistuseks on lindistada müütiliste tuldpurskavate lohede laulu, kuid Lotte ja tema väike õde Roosi otsustavad tuldpurskavad lohed hoopis ise üles otsida. Filmi stsenaristid on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Kalev Tamm ning tootja Eesti Joonisfilm.

Filmi režissöör Heiki Ernits toob välja, et lohede riietus ja elulaad meenutab nii mõneski mõttes Eestit nii heas kui ka halvas mõttes.

Žürii väärtustas hoogsalt seikluslikku ja leidlikku stsenaariumi, vaimukaid dialooge ning filmi kunstnike erakordset põhjalikku eeltööd visuaalia loomisel. Tuttavate karakteritega liituvad siin uued toredad tegelaskujud ning õekeste Lotte ja väikese Roosi nutikus saab kuhjaga tasutud.

"Printsess, Paaž ja Felix"

1917 tõsielusündmustel põhinev draama vaatleb mängulises audiovisuaalses vormis poetess Marie Underi valikuid ajal, mida tuntakse ka kirjandusrühmituse “Siuru” kevadena. Revolutsiooniline aasta päädis Eesti Vabariigi loomisega 1918. Selle taustal areneb intrigeeriv suhtekolmnurk Underi, tema abikaasa ja armukese vahel, millele lisandub poetessi langemine välismaalt naasnud kuulsa kirjaniku Tuglase lummusesse. Filmi stsenarist-režissöör on Raimo Jõerand, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi ning tootja Filmivabrik.

Žürii tunnustas autori valikut anda teemale romantilise ajastudraama värving, milles loo tegelased lavastavad ise oma maailma. Paralleelselt sünnivad nii Eesti riik kui ka Eesti kirjandus.

Eesti Vabariik 100 täispikkade filmide konkursi lõppvoorus osalesid veel laste jõulufilm „Eia jõulud Tondikakul“ (stsenarist-režissöör Anu Aun), 1944 üle Atlandi põgenenud eestlaste lugu "Purjetamine vabadusse" (stsenarist Tiit Aleksejev, režissöör Peeter Rebane) ning Olimar Kallase koomiksitel põhinev „Sekontia“ (stsenaristid-režissöörid Rasmus Merivoo ja Uku Uusberg).

Võidufilmide tootmise ja levi ajakavade täpsustamiseks alustab Eesti Filmi Instituut produtsentidega läbirääkimisi. Filmi jõuavad kinoekraanile ajavahemikus 2017 – 2019.

Žürii esimees Karlo Funk märkis, et EV100 filmikonkursil välja valitud filmiprojektid annavad mitmekülgse pildi sellest, mida filmitegijatel vaatajale pakkuda on. „Nii värske pilguga vaadeldud kirjandusklassika kui Lotte-lugude mehaanilised idufirmad jutustavad erinevatel aegadel Eestit ühendanud suurtest teemadest. Lähema ja kaugema ajaloo käsitlemist täiendab kaasaegse fookusega sotsiaalne draama. Väga erinevad filmid moodustavad tegelikult põneva terviku. Konkursil tõusis esile just noorema põlvkonna filmitegijate hääl ning programmis on kindel koht ka laste- ja noortefilmidel,“ tähendas Karlo Funk.

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017 aasta aprillist 2020 aasta veebruarini. EV100 filmikonkurss oli üks esimesi konkursse, mis Eesti Vabariigi 100. juubeli ettevalmistamiseks välja kuulutati. 

Eesti Vabariik 100 filmikonkurss kuulutati välja detsembris 2012. Esimesse vooru laeukunud 165 filmiideest on tänaseks sõelale jäänud kuus ning näha saab neid 2018. aastal.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: