Arvustus: vaene-vaene teater ({{commentsTotal}})

"Klaasist loomaaed" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Tennessee Williams "Klaasist loomaaed"
Lavastaja: Katariina Unt
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Katariina Unt, Ester Kuntu, Karl Laumets, Risto Vaidla
Esietendus 28. oktoobril VAT Teatris

Katariina Undi lavastatud "Klaasist loomaaed" võimendab VAT Teatri ülimalt askeetlikud tingimused ja neist välja kasvanud napi teatrilaadi äärmuseni – see on vaene teater kõige otsesemas mõttes. Kitsukesel laval ei ole lauda ega diivanit. Aga ei ole ka taldrikut ega kahvlit, millelt või millega süüakse. Pole sigaretti, mida suitsetatakse ega paberit, mis katki rebitakse. Kõik väline on jäetud vaataja kujutlusvõime hooleks. Kahjuks ei ole aga laval ka mitmeplaanilisi ja põnevaid inimesi, kes selle tühjuse eluga täidaksid.

Tennessee Williamsi 1944. aastal esietendunud "Klaasist loomaaed", mida autor nimetab rõhutatult "mälunäidendiks" (ja uurijad "autobiograafiliseks näidendiks"), on lihtne lugu 1930ndate keskpaiga Ameerikast. Jõuka plantaatori sarmikast ja elujõulisest tütrest Amandast on lollide otsuste ja nigela saatuse tulemusel saanud kahe lapsega depressiivne üksikema, kelle poeedihingega poeg Tom töötab kingavabrikus ja inimpelglik tütar Laura tunneb end koduselt üksnes oma tillukeste klaasist loomade kollektsiooni keskel. Nagu Williamsi hilisemad hiilgenäitemängud – "Kass tulisel plekk-katusel" või "Tramm nimega "Iha"" – on ka "Loomaaed" justkui Woody Alleni "Blue Jasmine’i" eelkäija. Lugu inimestest, kes pendeldavad karmi reaalsuse ja ahvatlevate illusioonide vahel.

Vormilt on Katariina Undi esimene iseseisev lavastajatöö apoteoos askeesile. Vahendite nappus on silmatorkav ja ilmselgelt taotluslik: lisaks rekvisiidile ja dekoratsioonile puudub lavastuses peaaegu ka muusikaline kujundus ning stseenivahetusi märgistavad rõhutatult tuimad pimendused, mida lavastaja ei ürita kuidagi katta või pehmendada.

Tegelased, kes selles igasugusest teatraalsusest puhastatud lavaruumis vaataja ette astuvad, on seevastu rõhutatult välised ja üsna paksuvärvilised. Maailmapelglikust Laurast (Ester Kuntu), kes autori kirjelduse kohaselt vaid õige pisut lonkab, on laval saanud kõnedefekti ja liikumispuudega invaliid. Ema Amanda, kelle kohta Williams on öelnud "kangelaslik, tobe, julm, õrn" on Katariina Undi tõlgenduses ekstsentriliselt kädistav-sädistav tädi. Pidetuks ja üleüldiseks maailmavalu kehastuseks jääb ka Tom (Karl Laumets), kelle topeltrollist on lavastaja/ dramaturgi tahtel alles jäänud vaid napp vihje proloogis. (Algteksti järgi toimub kogu "Loomaaia" tegevus Tomi mälestustes ning näitemängu raamivad mehe tagasivaatavad monoloogid.)

Kokkuvõttes tundub, et Katariina Unt on oma esiklavastuses langenud iseenda põnevalt välja mõeldud kontseptsiooni lõksu. Taotlus – loobuda kõigist välistest teatraalsetest atribuutidest ja abivahenditest – on selge ja huvitav. Paraku pole lavastajal jagunud aega või oskusi, et kaevuda karakterite pealispinna alla ning täita see tühi ruum Williamsi vastuoluliste ja ehedate inimestega.

Toimetaja: Mari Kartau



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Eesti kunstnik Katja Novitskova.
New Yorgis avati Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus

New Yorgis Manhattani lõunaosas Linnavalitsuse pargis avati eelmisel nädalal Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus - "Maa potentsiaal".

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.