Arvustus: vaene-vaene teater ({{commentsTotal}})

"Klaasist loomaaed" Autor: Pressimaterjalid

Tennessee Williams "Klaasist loomaaed"
Lavastaja: Katariina Unt
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Katariina Unt, Ester Kuntu, Karl Laumets, Risto Vaidla
Esietendus 28. oktoobril VAT Teatris

Katariina Undi lavastatud "Klaasist loomaaed" võimendab VAT Teatri ülimalt askeetlikud tingimused ja neist välja kasvanud napi teatrilaadi äärmuseni – see on vaene teater kõige otsesemas mõttes. Kitsukesel laval ei ole lauda ega diivanit. Aga ei ole ka taldrikut ega kahvlit, millelt või millega süüakse. Pole sigaretti, mida suitsetatakse ega paberit, mis katki rebitakse. Kõik väline on jäetud vaataja kujutlusvõime hooleks. Kahjuks ei ole aga laval ka mitmeplaanilisi ja põnevaid inimesi, kes selle tühjuse eluga täidaksid.

Tennessee Williamsi 1944. aastal esietendunud "Klaasist loomaaed", mida autor nimetab rõhutatult "mälunäidendiks" (ja uurijad "autobiograafiliseks näidendiks"), on lihtne lugu 1930ndate keskpaiga Ameerikast. Jõuka plantaatori sarmikast ja elujõulisest tütrest Amandast on lollide otsuste ja nigela saatuse tulemusel saanud kahe lapsega depressiivne üksikema, kelle poeedihingega poeg Tom töötab kingavabrikus ja inimpelglik tütar Laura tunneb end koduselt üksnes oma tillukeste klaasist loomade kollektsiooni keskel. Nagu Williamsi hilisemad hiilgenäitemängud – "Kass tulisel plekk-katusel" või "Tramm nimega "Iha"" – on ka "Loomaaed" justkui Woody Alleni "Blue Jasmine’i" eelkäija. Lugu inimestest, kes pendeldavad karmi reaalsuse ja ahvatlevate illusioonide vahel.

Vormilt on Katariina Undi esimene iseseisev lavastajatöö apoteoos askeesile. Vahendite nappus on silmatorkav ja ilmselgelt taotluslik: lisaks rekvisiidile ja dekoratsioonile puudub lavastuses peaaegu ka muusikaline kujundus ning stseenivahetusi märgistavad rõhutatult tuimad pimendused, mida lavastaja ei ürita kuidagi katta või pehmendada.

Tegelased, kes selles igasugusest teatraalsusest puhastatud lavaruumis vaataja ette astuvad, on seevastu rõhutatult välised ja üsna paksuvärvilised. Maailmapelglikust Laurast (Ester Kuntu), kes autori kirjelduse kohaselt vaid õige pisut lonkab, on laval saanud kõnedefekti ja liikumispuudega invaliid. Ema Amanda, kelle kohta Williams on öelnud "kangelaslik, tobe, julm, õrn" on Katariina Undi tõlgenduses ekstsentriliselt kädistav-sädistav tädi. Pidetuks ja üleüldiseks maailmavalu kehastuseks jääb ka Tom (Karl Laumets), kelle topeltrollist on lavastaja/ dramaturgi tahtel alles jäänud vaid napp vihje proloogis. (Algteksti järgi toimub kogu "Loomaaia" tegevus Tomi mälestustes ning näitemängu raamivad mehe tagasivaatavad monoloogid.)

Kokkuvõttes tundub, et Katariina Unt on oma esiklavastuses langenud iseenda põnevalt välja mõeldud kontseptsiooni lõksu. Taotlus – loobuda kõigist välistest teatraalsetest atribuutidest ja abivahenditest – on selge ja huvitav. Paraku pole lavastajal jagunud aega või oskusi, et kaevuda karakterite pealispinna alla ning täita see tühi ruum Williamsi vastuoluliste ja ehedate inimestega.

Toimetaja: Mari Kartau



Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?