Tallinna Keskraamatukogu kutsub raamatuga kevadesse ({{commentsTotal}})

Tallinna Keskraamatukogu.
Tallinna Keskraamatukogu. Autor/allikas: PM/Scanpix

3. novembril alustab Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammi "Raamatuga kevadesse" neljas hooaeg. Programm kestab 31. maini 2016.

Noortele ja täiskasvanutele suunatud lugemisprogrammi avaüritus toimub täna õhtul kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8).

Avamisel tutvustatakse tänavuse lugemisprogrammi kirjanduse valikut ja programmis osalemise tingimusi. Üritusel osalevad ka näitleja Mari-Liis Lill ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik, kes on kirjutanud ainsa programmis osaleva draamateksti "Varesele valu, harakale haigus... ". Avamisele on oodatud kõik inimesed, kes soovivad lugemisprogrammis osaleda.

2015/2016 toimuva lugemisprogrammi teemaks on "Tänapäeva muinasjutt". Lugemisvalikust leiab lugusid maagilistest juhtumistest, meeldejäävatest üleelamistest ja argipäeva tabamatust ilust. Valiku on koostanud Tallinna Keskraamatukogu töötajad koostöös raamatukogu vabatahtlikega. Programmi nimekirjas on 54 teost, sealhulgas kolm mängufilmi, mida saab vaadata ka Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonna (Estonia pst 8) videosaalis. Mitmeid teoseid saab laenata ja lugeda e-raamatukogus ELLU.

Lugemisprogrammis on 18 eesti autorite teost, sh kaks luulekogu ja üks näidend ning 33 välisautorite teost, sh neli autobiograafilist romaani. Esindatud on ameerika, austria, belgia, india, inglise, itaalia, jaapani, kanada, norra, prantsuse, poola, rootsi, saksa, soome, tšehhi ja vene kirjandus. Programmi lisainfo ja kirjanduse valikuga saab tutvuda Tallinna Keskraamatukogu veebilehel ja Facebookis.

Lugemisprogrammis osalevad kõik Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogud, teenindusosakonnad ja raamatukogubuss Katarina Jee. Programmist osavõtjad saavad raamatukogust lugemispassi ja iga raamatu jaoks tagasiside lehe. Täidetud tagasiside lehe eest saab lugemispassi templi. Programmi lõpuüritusele on oodatud kõik inimesed, kes on 2016. aasta 31. maiks läbi lugenud 20 teost ja andnud nende kohta tagasisidet.

Kõigi osalejate vahel loositakse kord kuus auhindadena välja eesti kirjanike uudisteoseid. Sisukamad lugemissoovitused ja kommentaarid avaldatakse Tallinna Keskraamatukogu veebilehel.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: