Tõnu Karjatse filmikomm: mõned nopped PÖFFi 200 filmi seast ({{commentsTotal}})

"Talvelaul" (Chant d'hiver) Autor: kaader filmist

Tänane filmikomm ja järgmised kaks nädalat on pühendatud Pimedate Ööde Filmifestivalile ja sellele, mida seal näha saab. See, mida nende 200 filmi hulgast valida ja kuidas oma kava kokku panna, on aastast aastasse korduv küsimus.

PÖFFi asumine A-klassi festivalide ritta on kavas toonud aga omajagu muutusi – filmide arv ei vähene, küll aga on kadunud mõned traditsioonilised programmijaotused ja lisandunud uusi. Kuivõrd see programmijaotus kavas orienteeruda aitab, on küsimus omaette, kindlasti on need sobivad neile, kes soovivad festivalilt saada paari oma maitsega võimalikult sobivat filmi – näiteks "Vitamiinilaks" neile, kes soovivad eelkõige meelelahutust või "Midnight movies" neile, kelle ootused filmidesse pandud fantaasia osas on kõrgemad.

Samas tasub häid filme otsida kõigist alajaotustest. Tänavu pole enam USA ja Kanada indie-filme, see valik on laiali teiste programmide vahel. Lisandunud on debüütfilmide võistlusprogramm, mis PÖFFile tähendab esimest sammu oma näo kujundamisel A-klassi festivalide seas. Kadunud on niisiis Euraasia võistlusprogramm, eksootiliste riikide filme leiab kavast aga sellest hoolimata, isegi sellistest riikidest nagu Vanuatu, Togo, Bangladesh, Paraguai või Malaisia.

PÖFFi kava tegemisel võikski arvestada sellega, et Pimedate Ööde Filmifestival ongi see koht, kus sellistes riikides tehtud filme näha saab. Tavalisse filmilevisse jõuavad need filmid vaid siis, kui nad mõnel võimsamal festivalil auhinna saavad ja Tallinn võibki nimetatud debüütfilmide võistluskavaga saada hüppelauaks paljudele noortele režissööridele, nagu näiteks mullu siin peaauhinna võitnud Belgia lavastaja Gust van den Bergh, kelle "Lucifer" on pärast Tallinna tõusnud omaette festivalihitiks.

Tavaliselt joostakse ka PÖFFil tormi suurte filmimaade kassafilmidele, mis nagunii pärast kinodesse tulevad. Sellise valeinvesteeringu vältimiseks tuleks PÖFFi kataloogist vaadata, kas filmil on juures ka levitaja nimi. Levifirma tähendabki seda, et film jõuab eeloleva aasta jooksul kinodesse ja selle peale ei peaks praegu aega ega raha raiskama. Pigem on parem usaldada instintki ja valida nende filmide seast, mis ajaliselt ja tutvustuselt sobivad.

Filmide valik on äärmiselt subjektiivne, nagu kunst üldse. Lähtuda tuleb eelkõige oma maitsest. Pelgalt sisututvustusest ei piisa, vaadata võiks ka filmi visuaalset keelt, millest annab ettekujutuse treiler ja ka seda, kas film on käinud teistel festivalidel – festivalide arv näitab kindlasti, kuivõrd nõutud film on olnud, samas aga leidub PÖFFi kavas mitmeid selliseid filme, mis alles siin jõuavad maailma esilinastuseni, nii et ka see on valiku koht. Kahtlusi aitab hajutada ka filmidele antud tagasiside sellistel lehekülgedel nagu metacritic.com või rottentomatoes.com.

Järgnevalt paar nopet eelolevate päevade kavast:

Homme, reedel, linastub kinos Sõprus vene tänapäeva ühe parema lavastaja Aleksandr Sokurovi viimane töö "Frankofoonia" - see on ajaloofilm Louvre'i muuseumiaarete kaitsmisest Teise Maailmasõja ajal. Praeguste vene võimudega mitte eriti hästi läbi saav režissöör on teinud selle filmi Prantsusmaa ja Saksamaa koostöös. Sokurovi filmidele on omane ainulaadne unenäoline atmosfäär – see teeb ta filmidest omamoodi nägemuslikud seiklused, teinekord isegi painajad. "Frankofoonia" on film võimust ja kunstist. Seda võib võtta ka kaudse kommentaarina praeguse Venemaa poliitikale ja eriti aktuaalse tausta loob filmile Islamiriigi tegevus Lähis-Idas, kus vägivallale toetuv islamism on asunud hävitama iidseid mälestisi.

Ajalugu ja selle ikoone puudutab ka Argentiina lavastaja Pablo Aguero reedel Coca Cola Plazas linastuva filmiga "Eva ei maga". See on film Argentiina lähiajaloo rõhutute pühakust - surematust Eva Peronist. Nutika lavastuse ja stsenaariumi kaudu vaatleb Aguero võimu imagoloogilist fenomeni, mis kandub pea muutumatuna ajastust teise. Ta uuribki, mis hoiab mõnda legendi lagunemast ja ka seda, mis on need hoovad, mis takistavad maailma paremaks muutumast.

Laupäevast tõstaks esile kell 14.30 kinos Artis linastuva mängufilmi "Jules Verne'i imeline maailm". Filmi autoriks on legendaarne Tšehhi lavastaja Karl Zeman ja film on valminud 1957. aastal. PÖFFil on võimalus näha selle aegade vaadatuima tšehhi filmi restaureeritud versiooni. See on hämmastav segu animatsioonist ja mängufilmist, süžee on võetud fantaasiakirjaniku Jules Verne'i romaanidest ning see on olnud eeskujuks animaatoritele läbi aegade.

Kell 17.15 linastub laupäeval kinos Sõprus Gruusia lavastaja Otar Iosseliani värske film "Talvelaul". Gruusia kino tuntuimale rahvusvahelisele nimele omaselt on tegemist südamliku suhtumise ja huumoriga tehtud looga Pariisi elanikest. Iosseliani filmid on üksteisele mõnes mõttes üpris sarnased, kuid ükski neist ei jäta külmaks, sest Iosseliani suudab mõtestada ja näidata argipäeva ning inimesi meie ümber veidi kaunimas ja lootusrikkamas valguses kui oleme harjunud. Juba 81aastane rezhissöör teab, mida tähele panna selleks, et elu ei tunduks hädaoruna.

Poeetiliselt kauni ja lootusrikka pildi tõsisest argielust annab ka Tartus, Elektriteatris, kell 21.00 linastuv Hirokazu Kore-Eda film "Meie väike õde". See on lugu ühest purunenud perekonnast ja süüst, mida iga selle liige endas vaikselt kannab. Kore-Eda näitab, et üheskoos on võimalik ka karmimaid katsumusi ületada.

Pühapäevasest kavast pööraks tähelepanu Lõuna-Korea režissööri Sang-Soo Hongi filmile "Sinu tõde, minu tõde", mis linastub Apollos kell 16.15. Selle filmi trump on eelkõige näitlejatööd ja hea režii. Üht armastuslugu näidatakse kahe stsenaariumiga - võte, mida režissöörid kasutavad üpris harva. Hong näitab, kui olulised on teinekord pisiasjad, mis tegelikult igal sammul me elu kujundavad.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.