Tõnu Karjatse filmikomm: mõned nopped PÖFFi 200 filmi seast ({{commentsTotal}})

"Talvelaul" (Chant d'hiver) Autor/allikas: kaader filmist

Tänane filmikomm ja järgmised kaks nädalat on pühendatud Pimedate Ööde Filmifestivalile ja sellele, mida seal näha saab. See, mida nende 200 filmi hulgast valida ja kuidas oma kava kokku panna, on aastast aastasse korduv küsimus.

PÖFFi asumine A-klassi festivalide ritta on kavas toonud aga omajagu muutusi – filmide arv ei vähene, küll aga on kadunud mõned traditsioonilised programmijaotused ja lisandunud uusi. Kuivõrd see programmijaotus kavas orienteeruda aitab, on küsimus omaette, kindlasti on need sobivad neile, kes soovivad festivalilt saada paari oma maitsega võimalikult sobivat filmi – näiteks "Vitamiinilaks" neile, kes soovivad eelkõige meelelahutust või "Midnight movies" neile, kelle ootused filmidesse pandud fantaasia osas on kõrgemad.

Samas tasub häid filme otsida kõigist alajaotustest. Tänavu pole enam USA ja Kanada indie-filme, see valik on laiali teiste programmide vahel. Lisandunud on debüütfilmide võistlusprogramm, mis PÖFFile tähendab esimest sammu oma näo kujundamisel A-klassi festivalide seas. Kadunud on niisiis Euraasia võistlusprogramm, eksootiliste riikide filme leiab kavast aga sellest hoolimata, isegi sellistest riikidest nagu Vanuatu, Togo, Bangladesh, Paraguai või Malaisia.

PÖFFi kava tegemisel võikski arvestada sellega, et Pimedate Ööde Filmifestival ongi see koht, kus sellistes riikides tehtud filme näha saab. Tavalisse filmilevisse jõuavad need filmid vaid siis, kui nad mõnel võimsamal festivalil auhinna saavad ja Tallinn võibki nimetatud debüütfilmide võistluskavaga saada hüppelauaks paljudele noortele režissööridele, nagu näiteks mullu siin peaauhinna võitnud Belgia lavastaja Gust van den Bergh, kelle "Lucifer" on pärast Tallinna tõusnud omaette festivalihitiks.

Tavaliselt joostakse ka PÖFFil tormi suurte filmimaade kassafilmidele, mis nagunii pärast kinodesse tulevad. Sellise valeinvesteeringu vältimiseks tuleks PÖFFi kataloogist vaadata, kas filmil on juures ka levitaja nimi. Levifirma tähendabki seda, et film jõuab eeloleva aasta jooksul kinodesse ja selle peale ei peaks praegu aega ega raha raiskama. Pigem on parem usaldada instintki ja valida nende filmide seast, mis ajaliselt ja tutvustuselt sobivad.

Filmide valik on äärmiselt subjektiivne, nagu kunst üldse. Lähtuda tuleb eelkõige oma maitsest. Pelgalt sisututvustusest ei piisa, vaadata võiks ka filmi visuaalset keelt, millest annab ettekujutuse treiler ja ka seda, kas film on käinud teistel festivalidel – festivalide arv näitab kindlasti, kuivõrd nõutud film on olnud, samas aga leidub PÖFFi kavas mitmeid selliseid filme, mis alles siin jõuavad maailma esilinastuseni, nii et ka see on valiku koht. Kahtlusi aitab hajutada ka filmidele antud tagasiside sellistel lehekülgedel nagu metacritic.com või rottentomatoes.com.

Järgnevalt paar nopet eelolevate päevade kavast:

Homme, reedel, linastub kinos Sõprus vene tänapäeva ühe parema lavastaja Aleksandr Sokurovi viimane töö "Frankofoonia" - see on ajaloofilm Louvre'i muuseumiaarete kaitsmisest Teise Maailmasõja ajal. Praeguste vene võimudega mitte eriti hästi läbi saav režissöör on teinud selle filmi Prantsusmaa ja Saksamaa koostöös. Sokurovi filmidele on omane ainulaadne unenäoline atmosfäär – see teeb ta filmidest omamoodi nägemuslikud seiklused, teinekord isegi painajad. "Frankofoonia" on film võimust ja kunstist. Seda võib võtta ka kaudse kommentaarina praeguse Venemaa poliitikale ja eriti aktuaalse tausta loob filmile Islamiriigi tegevus Lähis-Idas, kus vägivallale toetuv islamism on asunud hävitama iidseid mälestisi.

Ajalugu ja selle ikoone puudutab ka Argentiina lavastaja Pablo Aguero reedel Coca Cola Plazas linastuva filmiga "Eva ei maga". See on film Argentiina lähiajaloo rõhutute pühakust - surematust Eva Peronist. Nutika lavastuse ja stsenaariumi kaudu vaatleb Aguero võimu imagoloogilist fenomeni, mis kandub pea muutumatuna ajastust teise. Ta uuribki, mis hoiab mõnda legendi lagunemast ja ka seda, mis on need hoovad, mis takistavad maailma paremaks muutumast.

Laupäevast tõstaks esile kell 14.30 kinos Artis linastuva mängufilmi "Jules Verne'i imeline maailm". Filmi autoriks on legendaarne Tšehhi lavastaja Karl Zeman ja film on valminud 1957. aastal. PÖFFil on võimalus näha selle aegade vaadatuima tšehhi filmi restaureeritud versiooni. See on hämmastav segu animatsioonist ja mängufilmist, süžee on võetud fantaasiakirjaniku Jules Verne'i romaanidest ning see on olnud eeskujuks animaatoritele läbi aegade.

Kell 17.15 linastub laupäeval kinos Sõprus Gruusia lavastaja Otar Iosseliani värske film "Talvelaul". Gruusia kino tuntuimale rahvusvahelisele nimele omaselt on tegemist südamliku suhtumise ja huumoriga tehtud looga Pariisi elanikest. Iosseliani filmid on üksteisele mõnes mõttes üpris sarnased, kuid ükski neist ei jäta külmaks, sest Iosseliani suudab mõtestada ja näidata argipäeva ning inimesi meie ümber veidi kaunimas ja lootusrikkamas valguses kui oleme harjunud. Juba 81aastane rezhissöör teab, mida tähele panna selleks, et elu ei tunduks hädaoruna.

Poeetiliselt kauni ja lootusrikka pildi tõsisest argielust annab ka Tartus, Elektriteatris, kell 21.00 linastuv Hirokazu Kore-Eda film "Meie väike õde". See on lugu ühest purunenud perekonnast ja süüst, mida iga selle liige endas vaikselt kannab. Kore-Eda näitab, et üheskoos on võimalik ka karmimaid katsumusi ületada.

Pühapäevasest kavast pööraks tähelepanu Lõuna-Korea režissööri Sang-Soo Hongi filmile "Sinu tõde, minu tõde", mis linastub Apollos kell 16.15. Selle filmi trump on eelkõige näitlejatööd ja hea režii. Üht armastuslugu näidatakse kahe stsenaariumiga - võte, mida režissöörid kasutavad üpris harva. Hong näitab, kui olulised on teinekord pisiasjad, mis tegelikult igal sammul me elu kujundavad.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk