Tõnu Karjatse filmikomm: mõned nopped PÖFFi 200 filmi seast ({{commentsTotal}})

"Talvelaul" (Chant d'hiver) Autor/allikas: kaader filmist

Tänane filmikomm ja järgmised kaks nädalat on pühendatud Pimedate Ööde Filmifestivalile ja sellele, mida seal näha saab. See, mida nende 200 filmi hulgast valida ja kuidas oma kava kokku panna, on aastast aastasse korduv küsimus.

PÖFFi asumine A-klassi festivalide ritta on kavas toonud aga omajagu muutusi – filmide arv ei vähene, küll aga on kadunud mõned traditsioonilised programmijaotused ja lisandunud uusi. Kuivõrd see programmijaotus kavas orienteeruda aitab, on küsimus omaette, kindlasti on need sobivad neile, kes soovivad festivalilt saada paari oma maitsega võimalikult sobivat filmi – näiteks "Vitamiinilaks" neile, kes soovivad eelkõige meelelahutust või "Midnight movies" neile, kelle ootused filmidesse pandud fantaasia osas on kõrgemad.

Samas tasub häid filme otsida kõigist alajaotustest. Tänavu pole enam USA ja Kanada indie-filme, see valik on laiali teiste programmide vahel. Lisandunud on debüütfilmide võistlusprogramm, mis PÖFFile tähendab esimest sammu oma näo kujundamisel A-klassi festivalide seas. Kadunud on niisiis Euraasia võistlusprogramm, eksootiliste riikide filme leiab kavast aga sellest hoolimata, isegi sellistest riikidest nagu Vanuatu, Togo, Bangladesh, Paraguai või Malaisia.

PÖFFi kava tegemisel võikski arvestada sellega, et Pimedate Ööde Filmifestival ongi see koht, kus sellistes riikides tehtud filme näha saab. Tavalisse filmilevisse jõuavad need filmid vaid siis, kui nad mõnel võimsamal festivalil auhinna saavad ja Tallinn võibki nimetatud debüütfilmide võistluskavaga saada hüppelauaks paljudele noortele režissööridele, nagu näiteks mullu siin peaauhinna võitnud Belgia lavastaja Gust van den Bergh, kelle "Lucifer" on pärast Tallinna tõusnud omaette festivalihitiks.

Tavaliselt joostakse ka PÖFFil tormi suurte filmimaade kassafilmidele, mis nagunii pärast kinodesse tulevad. Sellise valeinvesteeringu vältimiseks tuleks PÖFFi kataloogist vaadata, kas filmil on juures ka levitaja nimi. Levifirma tähendabki seda, et film jõuab eeloleva aasta jooksul kinodesse ja selle peale ei peaks praegu aega ega raha raiskama. Pigem on parem usaldada instintki ja valida nende filmide seast, mis ajaliselt ja tutvustuselt sobivad.

Filmide valik on äärmiselt subjektiivne, nagu kunst üldse. Lähtuda tuleb eelkõige oma maitsest. Pelgalt sisututvustusest ei piisa, vaadata võiks ka filmi visuaalset keelt, millest annab ettekujutuse treiler ja ka seda, kas film on käinud teistel festivalidel – festivalide arv näitab kindlasti, kuivõrd nõutud film on olnud, samas aga leidub PÖFFi kavas mitmeid selliseid filme, mis alles siin jõuavad maailma esilinastuseni, nii et ka see on valiku koht. Kahtlusi aitab hajutada ka filmidele antud tagasiside sellistel lehekülgedel nagu metacritic.com või rottentomatoes.com.

Järgnevalt paar nopet eelolevate päevade kavast:

Homme, reedel, linastub kinos Sõprus vene tänapäeva ühe parema lavastaja Aleksandr Sokurovi viimane töö "Frankofoonia" - see on ajaloofilm Louvre'i muuseumiaarete kaitsmisest Teise Maailmasõja ajal. Praeguste vene võimudega mitte eriti hästi läbi saav režissöör on teinud selle filmi Prantsusmaa ja Saksamaa koostöös. Sokurovi filmidele on omane ainulaadne unenäoline atmosfäär – see teeb ta filmidest omamoodi nägemuslikud seiklused, teinekord isegi painajad. "Frankofoonia" on film võimust ja kunstist. Seda võib võtta ka kaudse kommentaarina praeguse Venemaa poliitikale ja eriti aktuaalse tausta loob filmile Islamiriigi tegevus Lähis-Idas, kus vägivallale toetuv islamism on asunud hävitama iidseid mälestisi.

Ajalugu ja selle ikoone puudutab ka Argentiina lavastaja Pablo Aguero reedel Coca Cola Plazas linastuva filmiga "Eva ei maga". See on film Argentiina lähiajaloo rõhutute pühakust - surematust Eva Peronist. Nutika lavastuse ja stsenaariumi kaudu vaatleb Aguero võimu imagoloogilist fenomeni, mis kandub pea muutumatuna ajastust teise. Ta uuribki, mis hoiab mõnda legendi lagunemast ja ka seda, mis on need hoovad, mis takistavad maailma paremaks muutumast.

Laupäevast tõstaks esile kell 14.30 kinos Artis linastuva mängufilmi "Jules Verne'i imeline maailm". Filmi autoriks on legendaarne Tšehhi lavastaja Karl Zeman ja film on valminud 1957. aastal. PÖFFil on võimalus näha selle aegade vaadatuima tšehhi filmi restaureeritud versiooni. See on hämmastav segu animatsioonist ja mängufilmist, süžee on võetud fantaasiakirjaniku Jules Verne'i romaanidest ning see on olnud eeskujuks animaatoritele läbi aegade.

Kell 17.15 linastub laupäeval kinos Sõprus Gruusia lavastaja Otar Iosseliani värske film "Talvelaul". Gruusia kino tuntuimale rahvusvahelisele nimele omaselt on tegemist südamliku suhtumise ja huumoriga tehtud looga Pariisi elanikest. Iosseliani filmid on üksteisele mõnes mõttes üpris sarnased, kuid ükski neist ei jäta külmaks, sest Iosseliani suudab mõtestada ja näidata argipäeva ning inimesi meie ümber veidi kaunimas ja lootusrikkamas valguses kui oleme harjunud. Juba 81aastane rezhissöör teab, mida tähele panna selleks, et elu ei tunduks hädaoruna.

Poeetiliselt kauni ja lootusrikka pildi tõsisest argielust annab ka Tartus, Elektriteatris, kell 21.00 linastuv Hirokazu Kore-Eda film "Meie väike õde". See on lugu ühest purunenud perekonnast ja süüst, mida iga selle liige endas vaikselt kannab. Kore-Eda näitab, et üheskoos on võimalik ka karmimaid katsumusi ületada.

Pühapäevasest kavast pööraks tähelepanu Lõuna-Korea režissööri Sang-Soo Hongi filmile "Sinu tõde, minu tõde", mis linastub Apollos kell 16.15. Selle filmi trump on eelkõige näitlejatööd ja hea režii. Üht armastuslugu näidatakse kahe stsenaariumiga - võte, mida režissöörid kasutavad üpris harva. Hong näitab, kui olulised on teinekord pisiasjad, mis tegelikult igal sammul me elu kujundavad.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: