Tõnu Karjatse väljavõtteid PÖFFi järgnevast kavast ({{commentsTotal}})

"Võõrastele oma, omadele võõras" Autor/allikas: kaader filmist

Mida minna vaatama PÖFFil? Lugege soovitusi.

Täna kell 16.30 linastub Coca Cola Plazas Poola režissööri Hanna Polaki dokumentaalfilm "Midagi paremat on tulekul". See tänavu Pärnu Filmifestivalil peaauhinna saanud töö räägib Moskva lähedal asuva prügimäe elanikest ja keskendub neist ühe, Yula tegemistele mitme aasta jooksul. See elu, mida Polak näitab, on turvalises keskkonnas üles kasvanud kinovaatajale vapustav ja mõistus tõrgub seda vastu võtmast.

Hanna Polak võitis prügimäeelanike usalduse neid aidates ja koos nendega sealsamas elades. Kogutud materjalist oleks saanud muidugi hoopis kohutavama filmi, kuid Polak valis kuldsema kesktee ja see, mida me näeme, on isegi meeldiv. Reavaataja ei tunne neid haise, mille keskel prügimäe elanikud aastast aastasse elama peavad ega seda valu, mida tähendab olla koduta ja hüljatud. Polak näitab Yula loo kaudu, kuidas on pandud prügimägi tööle kohaliku linnavõimu ja sellega seotud kurjategijate jaoks ning millisesse hävitavasse rattasse on prügimäe elanikud seatud.

Polaki film on tehtud harvaesineva missioonitunde ja sisseelamisega, Yula kaudu hoiab Polak ülal lootust, et ka sellisest prügist on võimalik välja tulla. Peale selle avardab film empaatiavõimet ja ka siinseid prügikaste tuuseldavad kollid muutuvad pärast selle filmi nägemist hoopis inimlikumaks. Või õigemini, inimlikumaks muutub vaataja, kes kaldub kapselduma oma turvalisse väikekodanlikku mulli. Praegu on saada pileteid vaid tänasele seansile, homne on juba välja müüdud. Kes vaatas tähelepanelikult aga tänast suvist telekava, siis võis filmi näha juba juulis ka ETV ekraanil.

Täna õhtul kell 21.25 linastub Tartus Elektriteatris prantsuse lavastaja Nicolas Boukhriefi "Võõrastele oma, omadele võõras", algupärase pealkirjaga "Made In France". Taas on arusaamatu, miks pidi festival filmi pealkirja tõlkima ja laenama selleks Nikita Mihhalkovi 1974. aasta filmi nime. Ilmselt leiti see sobivat sisulise sarnasuse tõttu, kuid ka sel pinnal on see küsitav. Mõlemad filmid räägivad küll inimesest kahe vastastikuse leeri vahel, kuid filmide aluseks olevad reaalsed ajaloolised taustad pole siiski võrreldavad.

Boukhriefi film on hiljutiste Pariisi sündmuste valguses tänavusel Tallinna festivalil kõige aktuaalsem – ta räägib prantsuse noortest meestest, kes on vaimustunud islamiusust ja lasevad end eksiteele viia äärmuslaste kihutuskõnedest. Film lõpeb mõneti õnnelikumalt kui Pariisis läinud reede õhtul toimunu, kuid see reaalsus, millega Boukhrief vaataja silmitsi seab, siiski ehmatab. Boukhrief visandab nende psühholoogiliste mehhanismide piirjooned, millega äärmuslased noori oma võrku püüavad ja näitab, kui raske on sellisest salaseltsist välja astuda.

"Võõrastele oma, omadele võõras" peategelane on islamiusku ajakirjanik, kes soovib lähemalt uurida noori äärmuslasi ja satub terrorilööki plaanivasse rakukesse. Kodanikukohus ajendab teda ühendust võtma politseiga ja ta satub väljapääsmatusse olukorda kahe tule vahel. Teostuselt on film üpris harjumuspärase filmikeelega ja keskendub pigem loole kui vormile. Boukrhief on tabanud aga väga valusalt üht tänapäeva Prantsusmaa ja kogu Euroopa valupunkti - laissez faire poliitikat, mis on jätnud omapäi teise põlvkonna immigrandid ja andnud võimaluse võrsuda ka äärmusliikumistel. Tundliku teema tõttu on filmi linastamine Prantsusmaal praegu teadmata ajale edasi lükatud. (PÖFFi täpsustus: filmi "Made In France", rahvusvahelise pealkirjaga "Inside The Cell" produtsendid keelasid ise selle filmi kasutamise mingil põhjusel.)

Laupäeval linastub kinos Artis kell kümme õhtul Ungari lavastaja Gyula Nemesi film "Zero". See on vormilt üks eksperimentaalsemaid tänavusel PÖFFil, sisult mässab film üleilmse kapitalismi vastu, mis hävitab nii inimeste moraali kui kliimat. Nemes lähtubki väiksest, aga olulisest tõigast – mesilaste väljasuremisest põllumajanduses kasutusel olevate mürkide tõttu. Mesilinnud on esimesed ohvrid hävinguahelas – selle vastu astub filmis meevabriku omanik, kes juhuslikult saab maitsta tõelist mett. Tema protest muutub leebest vastuseisust vägivaldseks sõjaks kogu maailmaga – omamoodi meerevolutsiooniks, mida ta viib läbi oma kauni kaaslase, endise sekretäriga.

Prahas FAMU ülikoolis Vera Chytilova käe all õppinud režissöör on üle võtnud ka oma õpetaja käekirja ning suhtub eelarvamuste- ja konventsioonivabalt filmi väljenduskeelde. Žanrilt on "Zero" komöödia, mis ei tähenda muud kui mängu tuntud teemal. Mängulisuse alla kuuluvad ka rääkivad mesilased, mitmesuguste žanrifilmide stiilipaleti vaheldumine ja ootamatud montaaživõtted. Üle piiride mängulisus ei jätagi Nemesile muud võimalust, kui lõpetada legendi ja lootusega, mis justkui olemuslikult ka legendide ning muinaslugude juurde kuulub. "Zero" ongi muinasjutt täiskasvanuile, neile, kes ei taha leppida selle reaalsusega, mida raha ette kirjutab.


Järgmine filmikomm eetris Delta saates esmaspäeval, tekst ilmub siinsamas kultuuriportaalis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: