Eesti koreograafi ballett jõuab esmakordselt lavale Itaalias ({{commentsTotal}})

Teet Kase täispikk balletietendus „Anna Karenina“  Itaalias Teatro di Milano laval
Teet Kase täispikk balletietendus „Anna Karenina“ Itaalias Teatro di Milano laval Autor/allikas: Teatro di Milano

Täna esietendub Teet Kase täispikk balletietendus "Anna Karenina" Itaalias Teatro di Milano laval. Kahe riigi kultuurikoostöös valminud etendust mängitakse lisaks Milanole Pisas ja Sardiinias, samuti Šveitsis ja tuleva aasta kevadel Eestis.

Spetsiaalselt Teatro di Milano balletiartistidele loodud etendus tugineb Lev Tolstoi romaanil ja baseerub Pjotr Tšaikovski muusikal.

Milano balletiteatri juht, endine La Scala tantsija, Carlo Pesta on tulemusega väga rahul. "Võib öelda, et itaallaste kirglik väljendus, eestlase ratsionaalne mõtlemine ja vene muusika emotsionaalsus loovad koosluse, mis puudutab sõltumata kultuuriruumist või päritolust," tõdeb Pesta.

Ta rõhutab just loomingulise koostöö tähtsust kahe riigi kultuurisuhetes: "See on esimene kord kui Eesti koreograaf lavastab originaalteose Itaalia trupile ja mis on veel parim viis kultuurisidemete tugevdamiseks kui mitte koostöös, koos loomine."

Lavastaja Teet Kase sõnul ei ürita ta taaselustada Tolstoi Anna Karenina teost, mille on kirjanik täiuslikult sõnadesse loonud, vaid vaatleb teoses käsitletavaid aegumatuid teemasid läbi kaasaja inimese silmade ning tantsukunsti väljendusvahendite. "Sel viisil on võimalik puudutada sfääre, mida Tolstoi tekst kätkes ridade vahel," nendib Kask.

Lavastajat huvitavad eelkõige Tolstoi püstitatud eksistentsiaalsed teemad ja nende sügav puudutus. Kase sõnul ei ole lugu lihtsalt ühe naise õnnetust armastusest ja kannatustest. Vaid on lugu inimesest, isiksusest ja tema soovist järgida sisemisi vajadusi ning olla aktsepteeritud nende erilisustega ühiskonna poolt.

"Oluline, et me ei kiirustaks teiste üle kohut mõistma ning jätame selle teo teiste jõudude hooleks ja võtame aega mõistmiseks, miks me teeme asju nii ja mitte teisiti," võtab Kask kokku selle sada nelikümmend aastat tagasi kirjapandud loo moraali.

Kaheosalises balletis varieerub Pjotr Tšaikovski eri perioodide looming, näiteks on lavastaja valinud välja "Eleegia”, "Melanhoolne serenaad", "Kuus romanssi". "Et Tšaikovski muusika sobib antud lavastuse jaoks, oli ilmne. Helilooja ja kirjanik elasid ju samal aja ja samas kultuuriruumis," selgitab Kask, kellele oli muusika oluline teejuht loomeprotsessis.

"On olnud nõudlik protsess just vastutuse osas, see teravdas fookust detailide suhtes, leidmaks just need õiged liigutused mõtete ja tunnete edasiandmiseks. Erakordselt sisukas, nõudlik, õpirohke ja rõõmuküllane loominguline teekond on olnud," jagab lavastaja muljeid.

Tänaõhtust etendust väisavad teiste seas ka Eesti Vabariigi Suursaadik Itaalias Celia Kuningas-Saagpak, Eesti Vabariigi Suursaadik Hollandis Peep Jahiloo, Eesti Vabariigi aukonsul Milanos Giuseppe Antonio Ciro Barranco di Valdivieso, La Scala endine priimabaleriin Anna Maria Prina, La Scala ballettmeister ja endine Suure Teatri staartantsija Vladimir Derevianko ja mitmed teised Itaalia ja Eesti prominendid.
Balleti libretto ja koreograafia on loonud Teet Kask, lavakujunduse Marco Pesta, kostüümid Federico Veratti ja valguskujunduse Dario Rossi.

Balleto di Milano on unikaalne tantsuteater mitte ainult Itaalias, vaid kogu Euroopas oma kontseptuaalse ülesehitusega. Kokku on sulandunud hoolikalt valitud tantsijatest trupp, kellele luuakse omanäolist originaal-repertuaari. Tegemist on erilise trupiga, sest toimivad erateatri juures, mis on harv nähtus balletimaailmas.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Teatro di Milano



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: