Tõnu Karjatse PÖFFikomm: valgusvihus on legendid ({{commentsTotal}})

"Norfolk" Autor/allikas: PÖFF

Iga filmifestivali juurde kuulub ka kava filmikunstist ja filmitegijatest. See täidab mitut eesmärki, eeskätt vaatajat harivat, samuti on sellise programmiosa olemasolu festivalile auasi. Iseasi on see, kas igal aastal on piisavalt palju kvalifitseeruvaid filme, mida sinna panna.

Kuid miski ei takista seda lahendamast ka festivali raames toimuva väiksema retrospektiivi või erikava kaudu, mis on pühendatud kas mingile žanrile, riigile või tegijale maailma skaalal. Tänavu on PÖFFi fookuses Gruusia film ja selle erikava annab hea ülevaate, milliseid filme selles meie jaoks siiski eksootilise varjundiga riigis tehtud.

Festivali kavast leiab ka mõne filmi filmitegijatest: tänavu on esindatud Alfred Hitchcock, Ingrid Bergman ja Karel Zeman. Täna, kell seitse õhtul, ongi Solarises võimalus vaadata dokumentaalfilmi Ingrid Bergmanist - Rootsi kuulsaimast näitlejannast, kelle relvituks tegev ilu kujundas paljuski Hollywoodi staarikultust ja ajastut, mida filmiajaloos peetakse kinokunsti kuldajaks. Okupatsioonide muuseum avab Rootsi saatkonna toel ka näituse Ingrid Bergmanist, mis aitab tema fenomeni veelgi paremini lahti mõtestada. Võibolla tuleb järgmisel aastal kaasa ka mõni raamatupood, kes teemaraamatute väljapanekuga aitaks kaasa sellele, et fookusesse võetud kinotäht või riik pärast festivali meelest ei läheks.

Ühest kinolegendist on tänavusel festivalil isegi kaks filmi, see on Tšehhi kinokunsti uhkus - Karel Zeman. Üks film on temalt endalt ja teine temast. Mõlemad filmid leiab tänasest Tallinna kavast. Kell 17.15 linastub Coca Cola Plazas aegade vaadatuimaks Tšehhi filmiks tõusnud fantaasialugu "Jules Verne'i imeline maailm". Zeman väntas selle filmi juba 57 aastat tagasi, tänavu valmis filmi restaureeritud versioon. Zeman ühendab animatsiooni ja mängufilmi, võttes esteetiliseks aluseks Jules Verne'i romaanide algupärased illustratsioonid, millest praegu on välja kujunenud omaette popkunsti žanr steampunk.

Zeman loob mitmesuguste montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu ainulaadse maagilis-poeetilise maailma, viidates tagasi filmikunsti algusaegadele ja fantaasiafilmide esimesele meistrile Georges Méliès'le. Lugu ise on algelisem kui Verne'il ja mõjub kohati isegi paroodiana. Film räägib mereröövlitest, kes röövivad kuulsa teadlase, kes neile arendaks välja massihävitusrelva, asja päästab teadlase assistent, kellel õnnestub röövlite vulkaanisaarelt põgeneda. Koolipoisiliku süžee kaalub aga üles köitev teostus, mis on olnud inspiratsiooniks mitmele põlvkonnale fantaasia- ja animafilmi tegijatele.

Kellele meeldivad aga realistlikumad teemad ja käsitlused, võivad samal ajal, kui algab Zemani fantastiline seiklusfilm, ehk 17.15, minna hoopis Solarise kinno, kus linastub noore briti lavastaja Martin Radichi sotsiaalne draama "Norfolk". See on enesekindla lavastajakäekirjaga töö, kunstiliselt veenev ja juurtega briti sotsiaalse realismi traditsioonides. "Norfolk" räägib loo isast ja pojast, kes elavad kuskil kõnnumaal pidevalt ähvardava, nimetu ohu tingimustes. Õhustikult võib "Norfolki" võrrelda ka Veiko Õunpuu "Roukliga" - mõlema filmi tegevus leiab aset ääremaal, mis pole otseselt sõjatander, kuid kuhu sõda otsapidi siiski ulatub. "Norfolk" ei viita otse sõjale, pigem on tegemist ohutundega, milles tegelastel tuleb elada ja olla valmis enda kaitseks. Konflikt on õhus ning vastaspool ei pruugi alati tulla väljastpoolt. Radich näitab hoolikalt valitud pildiesteetika ja tugevate näitlejatööde kaudu nurka surutud inimese haavatavust ning ebakindlust, väljendades seeläbi ka praeguse ajastu pidetust.

Tartus, Elektriteatris, linastub täna õhtul kell 21.45 Venezuela režissööri Lorenzo Vigase film "Kaugelt", mis võitis tänavu Veneetsia filmifestivalil parima filmi auhinna. Filmile tõi Itaalias võidu ilmselt provokatiivne süžee ja üks peaosatäitjaist – noort tänavanoorukit Elderit mängiv Luis Silva. Noore marlonbrandoliku karisma ja maneeridega Silva kehastab filmis noorukit, kes kiindub tänavapoisse piiluvasse keskealisse proteesitehnikusse Armandosse (Alfredo Castro). Armando probleemiks, mis ongi filmi süžeeliselt kandvaks jõuks, on lähedus. Teatud piiride ületamisel satub Armando maailm ohtu ja ta reageerib sellele ettearvamatult. Arvamatu faktor on ka Elder, kelle isa vangis istub ja kes ei oska toime tulla võimsate tunnetega. Läheduse võtmelisust rõhutab ka operaatoritöö, mis seab pildi teravustatud keskmesse peategelase jättes ümbruse häguseks.

Kahtlemata on "Kaugelt" tugev psühholoogiline draama, kuid sisult ei suuda film just väga üllatada. Filmi teevadki nauditavaks osatäitmised, mis kannavad endas teatud fataalse saladuse pitserit. Vigas hoiab üleval pinget vaatlejaliku lähenemisega, lastes konfliktil vallanduda ootamatutes kohtades.

Täna õhtul on ka viimane võimalus Veneetsia võidufilmi festivalil näha, sest kinolevisse seda ilmselt ei tule.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: