Tallinna Kunstihoone instruktsioonide järgi tehtud kunsti näitus pakub pea igapäevast lisaprogrammi ({{commentsTotal}})

Rafael Rozendaal,
Rafael Rozendaal, "Haiku" Upstream galeriis New Yorgis. Seinamaaling. 200 x 300 cm, 2015 Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone

Margit Säde on Tallinna Kunstihoonesse kutsunud 20 kunstnikku ja rühmitust üle Euroopa ning kaks omaalgatuslikku galeriid Eestist,  et tõlgendada kellegi teise jäetud instruktsioone ja teha nende järgi uusi teoseid.

Näituse "DOings & kNOTs" (Kunst ja/või instruktsioon) lähtepunktiks on 1993. aastal Hans Ulrich Obristi algatatud projekt "Do it" – "pikim ja ulatuslikem näitus, mis kunagi on maailmas toimunud". Avatud näitusemudel koondab kunstnike projektide kirjalikke juhendeid üle maailma, mida võib igal kasutamisel üha uuesti tõlgendada. 1997. aastal jõudis see projekt ka Tallinna Kunstihoonesse. "Do it" projekt, mida hetkel vahendab New Yorgi rahvusvaheline vabakutseliste kuraatorite ühendus Independent Curators International, on korralduses teinud läbi suured muutused. Kuigi algselt pidi näitus "DOings & kNOTs"  käsitlema instruktsioone kunstis, siis näituse koostamise käigus sai selgeks, et tegelikult räägib näitus pigem juhtnööride, reeglite ja valemite järgimise võimatusest.
Paljude näitusel esitletavate teoste alguspunktiks mingi juhend, mida kas järgitakse aktiivselt, millesse kaasatakse külastajaid või mis tekitab tekstirea abil vaimusilmas kujutluspildi nagu Rafaël Rozendaali seinale maalitud haikud. Ühes näitusesaalis on väljas 20 "Do it" projekti juhendit. Erinevalt selle projekti produktiivsematest instruktsioonidest kutsuvad käesoleval näitusel väljas olevad teosteretseptid pigem tempot maha võtma ja mõtisklema.

Kunstnikud: do it (HUO & ICI), LOOP, Konstanet, Anna Škodenko, Liina Pääsuke, Rafaël Rozendaal, Esther Mathis, Nicole Bachmann, Roland Roos, Jürg Lehni & Alex Rich, George Steinmann, Dora García, Cesare Pietroiusti, Tellervo Kalleinen & Oliver Kochta-Kalleinen, Aaloe-Ader-Flo-Soosalu, Alex Cecchetti, Quim Pujol, Olof Olsson, Cia Rinne, Hanne Lippard, Audrey Cottin.

Näituse vältel toimuvad kunstihoones lisaks etendused, joogatunnid, laulukooriproovid ja kontserdid, millest huvilised on oodatud osa võtma! Sündmuste programm on jooksvalt väljas Tallinna Kunstihoone kodulehel ja Facebookis.

Näituse initsiaator on Margit Säde, näituse kujundus Triin Tamm.

Näituse "Doings & kNOTS. Kunst ja/või instruktsioon" programm:

26.11, kell 12.00 Kohv ja giidituur Margit Sädega (sissepääs näitusepiletiga)
27.11 / 04.12 / 11.12 / 08.01, kell 10.30 jooga Inga Põldmaga (sissepääs näitusepiletiga)
27.11, kell 18.00 Konstaneti loeng ja publikatsiooni "On the Run" esitlus (sissepääs tasuta)
27.11, kell 19.00–21.00 Olof Olssoni performance "Nukrust peletades" (sissepääs tasuta)
28.11, kell 15.00–17.00 Maarja Merivoo-Parro ja Taavi Tulevi helitõlgendus "Valge vaiba muusika" Nicole Bachmanni teosest "Kui,_ja" / Hanne Lippardiperformance "Lugemine päikeseloojangul" (sissepääs tasuta)
30.11, kell 18.00 Kaebekoori esimene kohtumine (sissepääs tasuta, registreerimise alusel)
03.12, kell 15.00 LOOP kutsub: Eléonore Pano-Zavaroni ja Laura Kuuse ekskursioon "Vabaduse Väljak 6"
05.12 / 19.12, kell 12.00–17.00 Camille Laurelli Cesare Pietroiusti teosest "Mittefunktsionaalsed mõtted" inspireeritud töötuba "Vaatlus & praktika" (sissepääs tasuta, registreerimise alusel)
12.12, kell 18.00 Konstanet esitleb: Michele Gabriele näituse avamine ja vestlus kunstnikuga (sissepääs tasuta)
10.12, kell 19.00 Kaebekoori avalik kontsert (sissepääs tasuta)
07.01, kell 18.00–20.00 Cia Rinne loeb oma luuletusi / Maret Nukke loeng "Uue Rafaeli uus haiku Jaapani kontekstis"
08.01, kell 18.00 Konstanet esitleb: Maximilian Schmoetzeri näituse avamine ja vestlus kunstnikuga
09.01, kell 19.00 Quim Pujoli performance "Kollektiivne transs"
10.01, kell 15.00–18.00 loenguprogramm: George Steinmann, Anu Liivak "Ruumi naasmine", Flo Kasearu "Kunstjärjekord", Esther Mathis "Sool"

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Tallinna Kunstihoone



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: