Tõnu Karjatse PÖFFikomm: meelde jäi kalmõki lavastaja film ({{commentsTotal}})

"Kajakad" Autor/allikas: PÖFF

Kätte on jõudnud tänavuse PÖFFi viimane nädalalõpp ja kava on endiselt kirju – linastub mitu sellist filmi, mida võib lugeda selle aasta festivali pärliteks nagu näiteks Aleksander Sokurovi ja Guy Maddini visuaalsed meistriteosed ning ilmselt on eeloleva nädalalõpu valikus ka tänavuse festivali võidufilmid. Alljärgnevalt vaid mõned nopped eelseisvate päevade kavast. Valiku eesmärk veidi lähemalt mõnest filmist rääkida, kas vaataja seda ka vaatama läheb, jääb ta enda otsustada.

Täna õhtul 17.30 Tartus Cinamonis ja homme Artises on võimalik vaadata raamatu põhjal tehtud dokumentaalfilmi filmikunstist. See on kummaline kombinatsioon, kus filmijutt on jõudnud raamatusse ning selle kaudu paisatud ekraanile tagasi. Kui arvestada sellega, kui palju on laias maailmas ilmunud filmialast kirjandust, siis ühe olulise teose esiletõstmine ei kõlagi nii liialdatult. Kõnealune film on ameeriklase Kent Jonesi dokumentaal "Hitchcock-Truffaut", mis põhineb samanimelisel raamatul. Raamatu avaldas prantsuse legendaarne kineast Francois Truffaut 1966ndal aastal filmimaailma teise kinolegendi Alfred Hitchcockiga tehtud intervjuude põhjal. Truffaut intervjueeris Hitchcocki nädala jooksul ja säilinud on ka usutluse lindistus koos tõlkega, mida on kasutanud ka selle dokumentaali tegijad. Filmis räägivad Hitchcockist veel mitmed maailmakino praegused kõvad tegijad nagu Martin Scorcese, David Fincher, Olivier Assayas, Kyoshi Kurosawa, Richard Linklater.

Filmi väärtus on eelkõige selles, et toob ajaloohämarustest esile selle filmiraamatute tähtteose, mis räägib ju tegelikult Hitchcocki kõrval kaude ka Truffaut'st, sellest, mida prantsuse kino legend angloameerika filmimeistri loomingu juures esile toob, mis teda kõnetab ja mis on teda mõjutanud. Ehk siis, teisiti öeldes on filmi väärtus selles, et ta juhatab vaataja tagasi raamatu ning Hitchcocki-Truffaut' loomingu juurde. Filmi lõppedes ei taha mitte seda uuesti vaadata, vaid soetada raamat ja kinolinalt näha Hitchcocki ning miks mitte ka Truffaut' filme, ehkki Truffaut' loomingust film eriti ei räägi. Raamatukesksus on mõnes mõttes ka filmi puudus, sest kuigi intervjuulõike on illustreeritud filmilõikudega, ei tee filmi autor omapoolseid üldistusi ega loo kokkupuutepunkte nende kahe maailmakuulsa kineasti tööde vahel. Nagu filmi ja raamatu põhjal võib otsustada, oleks neid küllalt palju, kuid see töö on jäetud antud juhul tegemata, samas eeldaks filmi pealkiri just sellist lähenemist.

Muidugi võiks visata siin kinda Eesti kirjastustele, kes filmialase kirjanduse vahendamisest pea üldse ei hooli, ning teise kinda viskaks siinsetele raamatupoodidele, keda samuti filmialane kirjandus suurt ei huvita kui välja arvata pildiraamatud James Bondist ja "1001"- sarja uustrükid. Siinjuures tahaks siiski tähelepanu juhtida ühele elulooraamatule, mida Eestiski saada – see on Alejandro Jodorowski autobiograafiline romaan "Where the Bird Sings Best" ja seda levitab Rahva Raamat.

Ent tagasi PÖFFi juurde.

Täna õhtul linastub Tartus, Elektriteatris, prantsuse lavastaja Damien Odouli sõjafilm "Hirm". Odoul viib vaataja Esimese Maailmasõja aastatesse, näidates sõja koledust ja mõttetust noore mehe Gabrieli (Nino Rocher) silmade läbi. Päevakohaselt mõjuvad filmi alguskaadrid kõrtsis räuskavast ja sõjakast rahvahulgast, kes natsionalistlikke loosungeid hüüdes peksavad läbi nendega eriarvamusele jäänud mehe. Kaamera jälgib sõtta läinud Gabrieli rännakuid mööda tranšeesid ja kaevikuid kuuli ning pommirahe all, uljast noorest mehest jääb järele kibestunud vare, kes ei suudagi sõja lõpu järel tavaellu tagasi pöörduda. Odoul püüab filmis ühendada esteetilised ambitsioonid ja realistliku pildi sõjast kui isiksust hävitavast ning deformeerivast katastroofist. Sellised katsed võivad mõnikord ka ebaõnnestuda ja filmi kunstiline terviklikkus kannatab. Pildiliselt on kaadrid lausa kaunid, vaeva on nähtud värvide järeltöötluse, kostüümide, kompositsiooni ja lavastusega, nii kahju kui see ka pole, kahandab see ilu aga nähtava tõsiseltvõetavust ja hirmus sõda taandub järjekordseks postkaardiks lauasahtlis.

Odouli "Hirm" on selles mõttes ka ohutu film, et pealkirja pandu sealt siiski läbi ei tule ja filmi võib vaadata ka hilja õhtul unehäireid kartmata. Järgmisel päeval on ta üldse meelest läinud.

Kauem jääb aga mõtteisse Ella Manžejeva "Kajakates" kuvatud maailm. See on kalmõki lavastaja esimene film, mis tekitas elavat vastukaja ka tänavusel Berliini filmifestivalil. Moskvas režissööriks õppinud Manžejeva loob väljapeetud ja tundliku kaameratööga õhustiku, milles on tajutav Kalmõkkia külmad talved ning peategelase Elsa (Jevgenija Mandžijeva) üksindus ja nukrus. Muusikakoolis õpetajana töötav Elsa on abielus kohaliku jõmmiga, kelle põhiline sissetulek tuleb salapüügist keeluajal. Reetlike sõprade tõttu jääb jõmm ühel päeval aga kadunuks ja Elsal algab lõputuna näiv ootamisperiood, mil tal tuleb toime tulla oma üksinduse ning kahtlustega, mida oma eluga peale hakata. Elsa karakter avaneb vaatajale järkjärgult, köites teda ühtlasi justkui õhkõrnade ämblikuniitidega.

Manžejeva "Kajakad" on poeetiline ja intelligentne film mitte ainult ühest üksi elavast naisest, vaid ka elamisest isolatsioonis üldse. Kalmõki kaluriküla, kus Elsa elab, saab hüljatuse ja eraldatuse sümboliks ning see distantseerituse tunne ei jäta Elsat maha ka lähemas suuremas linnas, kus kõik näib sama trööstitu. Manžejeval õnnestub luua see kurblik maailm ja tal õnnestub see ka lammutada, kusjuures selle tühistamine ei ole mitte välispoolse sekkumise tulemus vaid seestpoolt kasvava jõu saadus. Uus elu annab uue lootuse ja sellega režissöör vaataja ka jätab.

Ehkki PÖFF pühapäevaga lõpeb, ilmuvad mõned festivalil linastunud filmid juba järgmisel nädalal kinolevisse – nagu näiteks Urmas E.Liivi "Must alpinist", Gaspar Noé skandaalne "Love" või Mark Osborne'i kogupereanimatsioon "Väike prints". Ja veel - järgmisel nädalal jõuab Eesti kinodesse ka hiina lavastaja Hou Hsiao-hsieni wu-xia film "Salamõrvar", ka see on üks tänavu maailma festivalidel kõmu tekitanud filmidest.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.