Tõnu Karjatse filmikomm. Harv, aga vajalik nähtus Eesti ekraanil: wu-xia film ({{commentsTotal}})

"Salamõrvar" Autor: kaader filmist

Wu-xia žanrifilme jõuab Eesti kinode ekraanidele üpris harva, arvestades, kui palju neid Hiinas, Hong Kongis ja Taiwanis kokku toodetakse. Alanud nädalal kinodesse jõudnud Taiwani lavastaja Hou Hsiao-hsieni wu-xia filmi "Salamõrvari" nimetasid briti filmi- ja muusikaajakirja Sight And Sound küsitletud kriitikud üle terve maailma lõppeva aasta parimaks filmiks.

Cannes’is pärjati Hou selle filmi eest parima režissööri tiitliga ja Taiwan on selle esitanud ka omapoolseks kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile.

Hou Hsiao-hsienile on see esimene wu-xia-žanrifilm kogu pika karjääri jooksul, ta on teinud paarkümmend filmi alates 1980. aastast, saanud nende eest mitmeid auhindu ja pälvinud ka Taiwani ühe tuntuima režissööri kuulsuse. Hou on tunnistanud, et on wu-xia-filmi tegemisest unistanud kineastikarjääri algusest saadik, sest žanr on nii hiina kirjanduses kui kinos tugevate traditsioonidega ja pole jätnud puudutamata ühtegi sealset filmitegijat. Seni pole aga aeg wu-xia-filmi kallale asumiseks olnud Hou enda jaoks veel parajalt küps ja ta ongi teostanud end pigem komöödiate kaudu.

Hou uus film "Salamõrvar" põhineb IX sajandi romaanil ja räägib printsessist, kellest koolitati salamõrvar ja kes saadeti ühe ülesande täitmatajätmise pärast koju tagasi tapma oma kunagist kihlatut, kellest on saanud mõjukas provintsijuht. Printsess Yinniang (mängib Shu Qi) teeb jätkuvalt omad valikud ja jätab endale õiguse otsustada mitte mõõga, vaid südame tee kaudu. Yinniangi otsused pole külmalt kalkuleeritud, nagu oleks kohane professionaalsele killer'ile, need on emotsionaalsed, heas mõttes naiselikud ja üdini inimlikud. Oma valikutega paneb Yinniang küsimärgi ka oma õpetaja ambitsioonidele, mis on antud juhul on distsiplinaarsed, lisaks sellele, et lähtuvad poliitikast.

"Salamõrvari" ajaloolis-poliitiliseks taustaks on provintside tugevnemine ja keskvõimu kontrolli alt väljumine - teema, mis on ülimalt aktuaalne ka tänapäeva Hiinas. Salaagendid on ka olnud need, kelle läbi keskvõim oma varjatud poliitikat teostab, tänapäeval on nende osa taandunud luurajate ja nuhkide ees ning üksikute liidrite kõrvaldamine on asendunud tervete etniliste gruppide vaenamisega, kuid see on juba omaette teema, mida antud film ei käsitle. Salamõrvar Yinniang astub oma valikutega vastuollu mitte ainult otsese ülemuse vaid ka õpetajaga, mis on vaimsel pinnal hiina traditsioonis ehk isegi olulisem side kui ametlik, hierarhiline alluvussuhe. Kui alluvusstruktuur on loomult vertikaalne, siis Yinniangi lähenemine on pigem tsirkulaarne, ringikujuline nagu ka ta võitluskunsti stiil - mitte karm, jäik või paindumatu, mis võtab aluseks kindlad asendid, vaid hoopis voolav, liikuv, kerge, tabamatu. Ta naaseb sinna, kust alustas, kuid ei jää ka sinna pidama, vaid jätkab tuulena oma teekonda. Hou lähenemine Yinniangi loole on poeetiline, põgusad ja intensiivsed võitlusmomendid vahelduvad pikemate, mõtisklevate stseenidega, kus oluline osa on loodusel. Hou kauaaegne operaator Mark Lee Ping Bin on linateose jäädvustanud nüüdsel ajal juba harulduseks muutunud 35-millimeetrisele filmilindile, mis annab filmile ka filmiliku atmosfääri. "Salamõrvar" on rohkem essee ühe noore naise oma tee valikust ja püüdest võita üksindust, kui võitluskunste demonstreeriv žanrifilm.

Hou filmi võlu ongi selle poeetilises väljapeetud pildikeeles, mis läheneb loole isegi majesteetlikult ja toob esile filmi kangelase sisemise väärikuse. Hou Hsiao-hsien teeb küll žanrifilmi, kuid selle esteetiline viimistlus ja psühholoogline laetus ühelt poolt avardavad žanri piire ning teisalt tõmbab Hou selle filmiga laiema vaatajaskonna tähelepanu nii wu-xia žanrile kui ka Hiina ning Taivani tänapäeva kinole tervikuna.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.
Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Joonas Hellerma.Joonas Hellerma.
ERR.ee video: TÜHI õppejõud ja vilistlased lugesid luulet

26. aprillil kell 18 toimus "TÜHI saal 5", kus sel korral lugesid endale olulist luulet TÜHI vilistlased ja õppejõud. Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

Maria Faust ja Kira SkovMaria Faust ja Kira Skov
Arvustus. Maria Fausti ja Kira Skovi ürgjazz desakraliseerib kiriku

Uus plaat
Kira Skov / Maria Faust
"In the Beginning" (Stunt Records)
9/10

Kaader videostKaader videost
Pekingi balletitrupp tutvustab Eestis oma tantsukeelt

Tartus Vanemuise teatris annab täna ja neljapäeval külalisetendusi Pekingi tantsuteatri balletitrupp, mis toob lavale kolm lühiballetti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk