Tõnu Karjatse filmikomm. Harv, aga vajalik nähtus Eesti ekraanil: wu-xia film ({{commentsTotal}})

"Salamõrvar" Autor/allikas: kaader filmist

Wu-xia žanrifilme jõuab Eesti kinode ekraanidele üpris harva, arvestades, kui palju neid Hiinas, Hong Kongis ja Taiwanis kokku toodetakse. Alanud nädalal kinodesse jõudnud Taiwani lavastaja Hou Hsiao-hsieni wu-xia filmi "Salamõrvari" nimetasid briti filmi- ja muusikaajakirja Sight And Sound küsitletud kriitikud üle terve maailma lõppeva aasta parimaks filmiks.

Cannes’is pärjati Hou selle filmi eest parima režissööri tiitliga ja Taiwan on selle esitanud ka omapoolseks kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile.

Hou Hsiao-hsienile on see esimene wu-xia-žanrifilm kogu pika karjääri jooksul, ta on teinud paarkümmend filmi alates 1980. aastast, saanud nende eest mitmeid auhindu ja pälvinud ka Taiwani ühe tuntuima režissööri kuulsuse. Hou on tunnistanud, et on wu-xia-filmi tegemisest unistanud kineastikarjääri algusest saadik, sest žanr on nii hiina kirjanduses kui kinos tugevate traditsioonidega ja pole jätnud puudutamata ühtegi sealset filmitegijat. Seni pole aga aeg wu-xia-filmi kallale asumiseks olnud Hou enda jaoks veel parajalt küps ja ta ongi teostanud end pigem komöödiate kaudu.

Hou uus film "Salamõrvar" põhineb IX sajandi romaanil ja räägib printsessist, kellest koolitati salamõrvar ja kes saadeti ühe ülesande täitmatajätmise pärast koju tagasi tapma oma kunagist kihlatut, kellest on saanud mõjukas provintsijuht. Printsess Yinniang (mängib Shu Qi) teeb jätkuvalt omad valikud ja jätab endale õiguse otsustada mitte mõõga, vaid südame tee kaudu. Yinniangi otsused pole külmalt kalkuleeritud, nagu oleks kohane professionaalsele killer'ile, need on emotsionaalsed, heas mõttes naiselikud ja üdini inimlikud. Oma valikutega paneb Yinniang küsimärgi ka oma õpetaja ambitsioonidele, mis on antud juhul on distsiplinaarsed, lisaks sellele, et lähtuvad poliitikast.

"Salamõrvari" ajaloolis-poliitiliseks taustaks on provintside tugevnemine ja keskvõimu kontrolli alt väljumine - teema, mis on ülimalt aktuaalne ka tänapäeva Hiinas. Salaagendid on ka olnud need, kelle läbi keskvõim oma varjatud poliitikat teostab, tänapäeval on nende osa taandunud luurajate ja nuhkide ees ning üksikute liidrite kõrvaldamine on asendunud tervete etniliste gruppide vaenamisega, kuid see on juba omaette teema, mida antud film ei käsitle. Salamõrvar Yinniang astub oma valikutega vastuollu mitte ainult otsese ülemuse vaid ka õpetajaga, mis on vaimsel pinnal hiina traditsioonis ehk isegi olulisem side kui ametlik, hierarhiline alluvussuhe. Kui alluvusstruktuur on loomult vertikaalne, siis Yinniangi lähenemine on pigem tsirkulaarne, ringikujuline nagu ka ta võitluskunsti stiil - mitte karm, jäik või paindumatu, mis võtab aluseks kindlad asendid, vaid hoopis voolav, liikuv, kerge, tabamatu. Ta naaseb sinna, kust alustas, kuid ei jää ka sinna pidama, vaid jätkab tuulena oma teekonda. Hou lähenemine Yinniangi loole on poeetiline, põgusad ja intensiivsed võitlusmomendid vahelduvad pikemate, mõtisklevate stseenidega, kus oluline osa on loodusel. Hou kauaaegne operaator Mark Lee Ping Bin on linateose jäädvustanud nüüdsel ajal juba harulduseks muutunud 35-millimeetrisele filmilindile, mis annab filmile ka filmiliku atmosfääri. "Salamõrvar" on rohkem essee ühe noore naise oma tee valikust ja püüdest võita üksindust, kui võitluskunste demonstreeriv žanrifilm.

Hou filmi võlu ongi selle poeetilises väljapeetud pildikeeles, mis läheneb loole isegi majesteetlikult ja toob esile filmi kangelase sisemise väärikuse. Hou Hsiao-hsien teeb küll žanrifilmi, kuid selle esteetiline viimistlus ja psühholoogline laetus ühelt poolt avardavad žanri piire ning teisalt tõmbab Hou selle filmiga laiema vaatajaskonna tähelepanu nii wu-xia žanrile kui ka Hiina ning Taivani tänapäeva kinole tervikuna.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk