Tõnu Karjatse filmikomm. Harv, aga vajalik nähtus Eesti ekraanil: wu-xia film ({{commentsTotal}})

"Salamõrvar" Autor: kaader filmist

Wu-xia žanrifilme jõuab Eesti kinode ekraanidele üpris harva, arvestades, kui palju neid Hiinas, Hong Kongis ja Taiwanis kokku toodetakse. Alanud nädalal kinodesse jõudnud Taiwani lavastaja Hou Hsiao-hsieni wu-xia filmi "Salamõrvari" nimetasid briti filmi- ja muusikaajakirja Sight And Sound küsitletud kriitikud üle terve maailma lõppeva aasta parimaks filmiks.

Cannes’is pärjati Hou selle filmi eest parima režissööri tiitliga ja Taiwan on selle esitanud ka omapoolseks kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile.

Hou Hsiao-hsienile on see esimene wu-xia-žanrifilm kogu pika karjääri jooksul, ta on teinud paarkümmend filmi alates 1980. aastast, saanud nende eest mitmeid auhindu ja pälvinud ka Taiwani ühe tuntuima režissööri kuulsuse. Hou on tunnistanud, et on wu-xia-filmi tegemisest unistanud kineastikarjääri algusest saadik, sest žanr on nii hiina kirjanduses kui kinos tugevate traditsioonidega ja pole jätnud puudutamata ühtegi sealset filmitegijat. Seni pole aga aeg wu-xia-filmi kallale asumiseks olnud Hou enda jaoks veel parajalt küps ja ta ongi teostanud end pigem komöödiate kaudu.

Hou uus film "Salamõrvar" põhineb IX sajandi romaanil ja räägib printsessist, kellest koolitati salamõrvar ja kes saadeti ühe ülesande täitmatajätmise pärast koju tagasi tapma oma kunagist kihlatut, kellest on saanud mõjukas provintsijuht. Printsess Yinniang (mängib Shu Qi) teeb jätkuvalt omad valikud ja jätab endale õiguse otsustada mitte mõõga, vaid südame tee kaudu. Yinniangi otsused pole külmalt kalkuleeritud, nagu oleks kohane professionaalsele killer'ile, need on emotsionaalsed, heas mõttes naiselikud ja üdini inimlikud. Oma valikutega paneb Yinniang küsimärgi ka oma õpetaja ambitsioonidele, mis on antud juhul on distsiplinaarsed, lisaks sellele, et lähtuvad poliitikast.

"Salamõrvari" ajaloolis-poliitiliseks taustaks on provintside tugevnemine ja keskvõimu kontrolli alt väljumine - teema, mis on ülimalt aktuaalne ka tänapäeva Hiinas. Salaagendid on ka olnud need, kelle läbi keskvõim oma varjatud poliitikat teostab, tänapäeval on nende osa taandunud luurajate ja nuhkide ees ning üksikute liidrite kõrvaldamine on asendunud tervete etniliste gruppide vaenamisega, kuid see on juba omaette teema, mida antud film ei käsitle. Salamõrvar Yinniang astub oma valikutega vastuollu mitte ainult otsese ülemuse vaid ka õpetajaga, mis on vaimsel pinnal hiina traditsioonis ehk isegi olulisem side kui ametlik, hierarhiline alluvussuhe. Kui alluvusstruktuur on loomult vertikaalne, siis Yinniangi lähenemine on pigem tsirkulaarne, ringikujuline nagu ka ta võitluskunsti stiil - mitte karm, jäik või paindumatu, mis võtab aluseks kindlad asendid, vaid hoopis voolav, liikuv, kerge, tabamatu. Ta naaseb sinna, kust alustas, kuid ei jää ka sinna pidama, vaid jätkab tuulena oma teekonda. Hou lähenemine Yinniangi loole on poeetiline, põgusad ja intensiivsed võitlusmomendid vahelduvad pikemate, mõtisklevate stseenidega, kus oluline osa on loodusel. Hou kauaaegne operaator Mark Lee Ping Bin on linateose jäädvustanud nüüdsel ajal juba harulduseks muutunud 35-millimeetrisele filmilindile, mis annab filmile ka filmiliku atmosfääri. "Salamõrvar" on rohkem essee ühe noore naise oma tee valikust ja püüdest võita üksindust, kui võitluskunste demonstreeriv žanrifilm.

Hou filmi võlu ongi selle poeetilises väljapeetud pildikeeles, mis läheneb loole isegi majesteetlikult ja toob esile filmi kangelase sisemise väärikuse. Hou Hsiao-hsien teeb küll žanrifilmi, kuid selle esteetiline viimistlus ja psühholoogline laetus ühelt poolt avardavad žanri piire ning teisalt tõmbab Hou selle filmiga laiema vaatajaskonna tähelepanu nii wu-xia žanrile kui ka Hiina ning Taivani tänapäeva kinole tervikuna.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.