Pärimusmuusika koduõppe projekti raames on toimunud juba üle 3000 tunni ({{commentsTotal}})

Nelja aasta eest Eesti pärimusmuusika keskuse ning haridusministeeriumi poolt algatatud pärimusmuusika koduõppe projekt elavdab kohalikke pärimusmuusikatraditsioone ja koolitab uusi traditsioonikandjaid ja teeb seda piirkonnas elavate muusikute, lauljate ja tantsijate käe all. Koduõppe raames on tänaseks toimunud juba üle 3000 tunni.

Põlvast pärit Ene Luht on igapäevaelus raamatupidaja, kel küll huvi muusika vastu olemas, ent aega ja võimalusi senini sellega sügavamalt tegeleda polnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lapsena kodus üksi olin, siis enne kooliminekut, siis ma proovisin igasuguseid pille, igav oli ju. Meil oli pille palju ja siia ma proovisin kannelt ka. Isa mängis ja siis ma sain isa kandle nüüd enda kätte ja tahtsin uuesti õppida," rääkis Luht.

Uuesti õppimine saigi võimalikuks tänu pärimusmuusika koduõppe projektile, kus algusaastail õpetati Kihnu saare pillimängu ja tantse. Paaril viimasel aastal on aga fookusesse võetud seto pärimus ning rahvakandle õpe.

"Laiem eesmärk on see, et see järjepidevus või see traditsioon ei katkeks. Et kandlemäng, siin pildil olev traditsioon, läheks edasi inimeste kätte ja inimesed väga hindavad seda," selgitas Eesti pärimusmuusika keskuse juht Tarmo Noormaa.

Koduõppe juures kõige toredam asi on see, et pilli saavad õppida kõik. Need, kes on unistanud terve pika elu, et nii tahaks, aga pole varem võimalust olnud ja nüüd ongi võimalus, et kutsud endale meistri koju ja siis paned kõik mängima ilma ühegi jututa. Jah kui annet on, siis saab hakkama.

Igapäeva elus mehaanikuametit pidava Valdeku jaoks on kandlemäng kirg, millega juba 47 aastat palavas suhtes oldud. Alates oktoobrist on ta oma oskusi pärimusmuusika õpetajana ka edasi saanud anda.

"Rõõm on selles, et kohe on näha, et tulemus tuleb tunni aja jooksul, et kui juba õpilane vähemalt ühe loo õpib ära tunnis, no see on suur asi," nentis rahvakandle õpetaja Valdek Lehes.

Tunnid toimuvad nii, nagu asjaosalistele sobib, kas kohalikus muusikakoolis või kellegi juures kodus.

"Mul on eriti tore, meister tuleb koju reede hommikuti. Mulle väga sobib, sest mul on hästi vähe aega alati," tunnistas Moostest pärit rahvakandleõppija Liisi Jakobson.

Viie aasta jooksul on tunnid toimunud enamikes Eesti maakondades. Õpilaste rollis on olnud nii lapsed kui täiskasvanud, algajad ja ka edasijõudnud pärimuskultuurihuvilised.

Toimetaja: Laur Viirand



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: