Tõnu Karjatse filmikomm: "Amy" on pelgalt eluloofilm ({{commentsTotal}})

"Amy" Autor/allikas: kaader filmist

Asif Kapadia "Amyt" on mitut puhku nimetatud aasta dokumentaalfilmiks – nii näiteks seadis "Amy" esikohale dokfilmide seas Euroopa Filmiakadeemia ja ta kandideerib parima muusikafilmi tiitlile angloameerika muusikatööstuse aastauhindade Grammyde jagamisel.

Parimate reastuse võib alati panna küsimärgi alla, sest kunagi ei suuda keegi haarata kogu pilti sellest, mis kuskil maailma otsas aasta jooksul tehtud, seda enam, et talentide leidmise asemel on neist reastamistest saanud suurtes meelelahutusmaades meelelahutusmogulite hallatud promoüritus. Võib arvata, et ka Kapadia dokumentaal 21se sajandi vaieldamatult andekaimast jazzlauljast on tähelepanu pälvinud suures osas just Amy enda isiku ja ta traagilise eluloo tõttu. Samas on Amy lugu ka lugu sellest, kuidas toosama meelelahutustööstus oma talente hävitab ja pealegi koosneb film suures osas kõmujanulise kollase ajakirjanduse materjalidest, mis on ju osa meelelahutustööstuse masinavärgist.

Kapadia kasutab "Amy" juures sama töömeetodit nagu oma eelmises filmis „Senna“ (2010), mis tõi avalikkuse ette Brasiilia võidusõitja Ayrton Senna traagilise loo läbi ta lähedaste. Kapadia töötab läbi ajakirjandusest läbi käinud materjalid, intervjuud ja lisab sinna oma loo kangelase koduarhiivi ning sõprade salvestised. Omapoolsetest kommentaaridest loobudes paneb režissöör kokku emotsionaalse loo ühe tähe tõusust ja langusest rahuldades ühtlasi inimeste uudishimu staaride isikliku elu järele. Selles suhtes ei tee Kapadia muud, kui ratsutab selsamal ratsul, mida seltskonnaajakirjandus aastakümneid ruunanud. Samas aga Kapadia meetod töötab – intervjuulõikude ja muusikakatketega ilmestatud kaadrid Amy kasvamisest andekast laulukirjutajast sõltuvusprobleemidega Grammy-diivaks lähevad südamesse ning aitavad päästa Winehouse'i talenti unustusse vajumast. Filmi eesmärk ongi anda edasi Amy lugu võimalikult tõepäraselt ja elulähedaselt. Kapadia ei presenteeri Amyt muusikavideotest tuttava kuvandi kaudu, ehkki ka see kuvand tugineb suuresti lauljatari enda loomuomasele karismale.

Samas võib küsida, kas filmist saab vaataja teada midagi rohkem, kui võimaldab seltskonnameedia, mis Amy lugu tema kuulsuseaastatel niigi ühte- ja teistpidi on hekseldanud. Tõsi, vaataja näeb koduvideoid ja kuuleb Amy lähedaste tunnistusi, mis varem kollasesse pressi pole jõudnud, kuid Kapadia ei lähe sügavamale elookirjeldusest. Amy Winehouse'i suhe muusikasse ja muusikaga jääb antud juhul varju, see liin on küll läbiv - Amy laulud ja lüürika on naturaalselt paigutatud ta elulooliste seikade vahele, osutades ta laulude otsesele seosele sellega, mis ta elus toimub, kuid kahjuks pole Amy muusika selle filmi teema. Nii nagu üks Winehouse'i suuremaid eeskujusid Billie Holiday, oskas ka Amy end kõige paremini väljendada muusikas, tema laulud ja tekstid on liigutavad ning haaravad, Kapadia dokumentaali teene on see, et ta annab neile laiema vaatajaskonna jaoks eluloolise põhja. Amy muusikaline panus jazzi- ja popkultuuri vajaks sügavamat käsitlust, oma kahe albumiga kehtestas Winehouse uue suhtumise jazzmuusika pärandisse, kuid ei jõudnud minna edasi. Kapadia "Amy" annab aimu Amy talendi ehtsusest ja isiklikust ehedusest ning aususest - need on jooned, mis puuduvad enamikul pop- ja jazzartistidest.

Filmi üks mõjuvamaid episoode muusikalises mõttes on Amy kohtumine Tony Bennettiga nende ühise duetialbumi salvestusel, kus Amy ei saa tagasihoidlikkusest ja austusest iidoli vastu esmalt laulma hakatagi. Ka see on üks Kapadia filmi allteemasid – jazzitraditsioonile uue tähenduse andmine tänapäeva kontekstis.

Seda kõike arvesse võttes pole mitte vähe oluline, et film on valminud Universal Musicu eestvõttel, kes müüb ka filmi soundtrack'i Amy seniavaldamata lugudega. Tõeline Amy Winehouse avaneb aga siiski ta muusika kaudu, läbi nende kahe albumi, mida ta jõudis eluajal avaldada, kusjuures ülepromotud hitt "Rehab" pole kaugeltki ta parim laul.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: