Tõnu Karjatse filmikomm: "Amy" on pelgalt eluloofilm ({{commentsTotal}})

"Amy" Autor: kaader filmist

Asif Kapadia "Amyt" on mitut puhku nimetatud aasta dokumentaalfilmiks – nii näiteks seadis "Amy" esikohale dokfilmide seas Euroopa Filmiakadeemia ja ta kandideerib parima muusikafilmi tiitlile angloameerika muusikatööstuse aastauhindade Grammyde jagamisel.

Parimate reastuse võib alati panna küsimärgi alla, sest kunagi ei suuda keegi haarata kogu pilti sellest, mis kuskil maailma otsas aasta jooksul tehtud, seda enam, et talentide leidmise asemel on neist reastamistest saanud suurtes meelelahutusmaades meelelahutusmogulite hallatud promoüritus. Võib arvata, et ka Kapadia dokumentaal 21se sajandi vaieldamatult andekaimast jazzlauljast on tähelepanu pälvinud suures osas just Amy enda isiku ja ta traagilise eluloo tõttu. Samas on Amy lugu ka lugu sellest, kuidas toosama meelelahutustööstus oma talente hävitab ja pealegi koosneb film suures osas kõmujanulise kollase ajakirjanduse materjalidest, mis on ju osa meelelahutustööstuse masinavärgist.

Kapadia kasutab "Amy" juures sama töömeetodit nagu oma eelmises filmis „Senna“ (2010), mis tõi avalikkuse ette Brasiilia võidusõitja Ayrton Senna traagilise loo läbi ta lähedaste. Kapadia töötab läbi ajakirjandusest läbi käinud materjalid, intervjuud ja lisab sinna oma loo kangelase koduarhiivi ning sõprade salvestised. Omapoolsetest kommentaaridest loobudes paneb režissöör kokku emotsionaalse loo ühe tähe tõusust ja langusest rahuldades ühtlasi inimeste uudishimu staaride isikliku elu järele. Selles suhtes ei tee Kapadia muud, kui ratsutab selsamal ratsul, mida seltskonnaajakirjandus aastakümneid ruunanud. Samas aga Kapadia meetod töötab – intervjuulõikude ja muusikakatketega ilmestatud kaadrid Amy kasvamisest andekast laulukirjutajast sõltuvusprobleemidega Grammy-diivaks lähevad südamesse ning aitavad päästa Winehouse'i talenti unustusse vajumast. Filmi eesmärk ongi anda edasi Amy lugu võimalikult tõepäraselt ja elulähedaselt. Kapadia ei presenteeri Amyt muusikavideotest tuttava kuvandi kaudu, ehkki ka see kuvand tugineb suuresti lauljatari enda loomuomasele karismale.

Samas võib küsida, kas filmist saab vaataja teada midagi rohkem, kui võimaldab seltskonnameedia, mis Amy lugu tema kuulsuseaastatel niigi ühte- ja teistpidi on hekseldanud. Tõsi, vaataja näeb koduvideoid ja kuuleb Amy lähedaste tunnistusi, mis varem kollasesse pressi pole jõudnud, kuid Kapadia ei lähe sügavamale elookirjeldusest. Amy Winehouse'i suhe muusikasse ja muusikaga jääb antud juhul varju, see liin on küll läbiv - Amy laulud ja lüürika on naturaalselt paigutatud ta elulooliste seikade vahele, osutades ta laulude otsesele seosele sellega, mis ta elus toimub, kuid kahjuks pole Amy muusika selle filmi teema. Nii nagu üks Winehouse'i suuremaid eeskujusid Billie Holiday, oskas ka Amy end kõige paremini väljendada muusikas, tema laulud ja tekstid on liigutavad ning haaravad, Kapadia dokumentaali teene on see, et ta annab neile laiema vaatajaskonna jaoks eluloolise põhja. Amy muusikaline panus jazzi- ja popkultuuri vajaks sügavamat käsitlust, oma kahe albumiga kehtestas Winehouse uue suhtumise jazzmuusika pärandisse, kuid ei jõudnud minna edasi. Kapadia "Amy" annab aimu Amy talendi ehtsusest ja isiklikust ehedusest ning aususest - need on jooned, mis puuduvad enamikul pop- ja jazzartistidest.

Filmi üks mõjuvamaid episoode muusikalises mõttes on Amy kohtumine Tony Bennettiga nende ühise duetialbumi salvestusel, kus Amy ei saa tagasihoidlikkusest ja austusest iidoli vastu esmalt laulma hakatagi. Ka see on üks Kapadia filmi allteemasid – jazzitraditsioonile uue tähenduse andmine tänapäeva kontekstis.

Seda kõike arvesse võttes pole mitte vähe oluline, et film on valminud Universal Musicu eestvõttel, kes müüb ka filmi soundtrack'i Amy seniavaldamata lugudega. Tõeline Amy Winehouse avaneb aga siiski ta muusika kaudu, läbi nende kahe albumi, mida ta jõudis eluajal avaldada, kusjuures ülepromotud hitt "Rehab" pole kaugeltki ta parim laul.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.