Mart Niineste: klähvib, aga ei pure ({{commentsTotal}})

Mart Niineste
Mart Niineste Autor/allikas: PM/Scanpix

Muusika-aasta kokkuvõte 18. detsembri Sirbist.

Naljakas oli see lõppev muusika-aasta. Oli mis oli, tegelikult on ju iga aasta muusika-aasta, lihtsalt ilma täiendavate eelarveliste vahendite ja ametliku tiitlita. Vähemalt levi-, pop-, rokk-, või alternatiivmuusika nimetuse all.

Mind teeb natuke murelikuks tõik, et ma tänavu kusagilt ühtegi obadust ei ole saanud. Ei olnud ühtegi sellist tundmatute noorte kodumaist punti, kelle kohta tahtnuks karjuda: vaadake kõik siia – nad on mu uued lemmikud! Sellele kõige lähedamale jõudis ehk Tartu shoegaze’i nelik She Bit Her Lip, kelle Seksoundi alt ilmunud esikalbum "Viiv" eristub meeldivalt plaadifirmale viimastel aastatel omaseks saanud kõlapildist. Pealegi tõestab nelik, et eesti keeles on võimalik ka seda žanri viljeleda nii, et miski pole kõrvukriipivalt vale. Ehk võiks siinsamas arvesse minna ka väliseestlasest kunstniku Olev Muska psühhedeelne Veljo Tormise töötluste kava.

Pigem jätkasid sel aastal tugevalt hoopis vanad, nii viimase viie aasta lemmikud. Olen seisukohal, et Sibyl Vane, Elephants From Neptune, Talbot, Cantilena ja Thrashless on selle perioodi püsivalt aktiivsete puntide arvestuses viis parimat kontsertbändi. Esile tooksin neist tänavu koosseisumuutuse läbi teinud Cantilena. Karismaatilise Asim Serahi liitumine ja uued lood on kütte-thrash’i klubibändist teinud staadioniansambli, kes peale multi-kulti suudab köita ka puhta muusika ja selle esitamise viisiga.

Omaette kategooria moodustasid vanade tuttavate uued tegemised. Meeldivalt on üllatanud Kaspar Kalluste süntesaatoripopitrio Würffel. Klišeeks kulunud Marvi Vallaste välja vahetanud Rosanna Lintsi kaasamine võttis ära profimuusikute järjekordse projekti maitse. Mõnusa sajandivahetuse nu-metal’i laine nii-öelda peerubändina üllatas progepopipunt Princes oma esikalbumiga "Stars".
Kuigi ma ei ole meie jazzis leotatud etnot ja folki kunagi armastanud, meeldib mulle, täiesti siiralt, Trad.Attack. Esiteks juba idee kasutada vokaalina vanu salvestisi, teiseks see lapselik õhin ja omavaheline keemia, millega nad oma asja ajavad. Nad justkui kinnitaksid mu mõttekäiku, et tõeliselt ägeda asja tegemiseks peavad muusikakooli kasvandikud kõigepealt õpitust lahti laskma, sellest välja kasvama, jättes selle arsenali vahendina, mitte eesmärgina.

Samuti näitas meeldivat arengut soolomuusikast bändimuusika poole kitarrist Argo Vals oma teise albumiga "Nokturn". Meeldivat arengupotentsiaali ning pelgalt Ewert & The Two Dragonsi kitarristi rollist suuremaks kasvamist näitas ka Erki Pärnoja instrumentaalmuusikaga soololühimängiv "Himmelbjerget".

Omapära ja ainulaadsust on kinnitanud kitarrist Rainer Jancis ja vokalist Mart Avi. Jancis on minu meelest ebaõiglaselt suurte tunnustatud kitarristide seast kõrvale jäetud. Mu aasta kodumaine lemmikalbum ongi tema tänavune kauamängiv "Greedy Shopping Disaster", kus laulab Mart Avi, kes on kinnitanud oma isiku ainulaadsust teise sooloplaadiga "Humanista".

Kuigi ma ei ole päri oma kunagise bändikaaslase punkpopansambli Chungin & The Strap-On Faggotsi päevilt Indrek (Chungin) Spungini uue bändi St. Cheatersburg otsingute ja leidmistega, arvan, et enamik geneeriliselt korrektset või punnitatult kunstipärast muusikat viljelevaid alternatiivpopi punte à la Wilhelm või Laika Virgin võiksid küll loomingulise seppuku ette võtta.

Kui pungist rääkida, siis oli see aasta mingis mõttes vaheaasta. Punklaulupidu ei lähe arvesse ning täispikki helikandjaid ilmus vaid üks – mu kodumaine aasta lemmikplaat number kaks, JMKE taustaga Hot Kommunisti "21. sajandi kodu", tulvil ühiskonnakriitilist funk-proge-punki. Esile tõstaksin ka vanade skeenetuttavate Rakvere Petsi ja Karu ning soomlase Mikko trio Huiabella Fantastica EP "Huiabella Situatio" oma löövas lühiduses.

Jätkuvalt paneb mind õlgu kehitama peavoolumuusika. Ainuke ere hetk oli ehk Eurovisionil-käik. Hea lugu, Stig! Samuti annavad Eplik ja Šeripov lootust, et superstaarisaate võitnud Jüri Pootsmannist võib asja saada. Mõttetuse tüüpnäiteks võtkem meelelahutusajakirjanduses korduvalt esirokkariks nimetatud Tanel Padari bändi The Sun tänavune album "Ma näen sind". Seda eelmisest lahutavad viis aastat ning vahepealsete ainult unustamiseks mõeldud singlite osakaal annab põhjust soovitada neil lasta oma järgmise plaadi lood kirjutada Vaiko Eplikul või Stig Rästal. Ometi väärib tunnustust, et enese müügiga on sel pundil kõik korras. Moosine "Tanel Padar ja sõbrad" kujutas endast ju keskpärase bändi heliloomingu vääristamist tunnustatud või lihtsalt päriselt andekate muusikute sotsiaalse kapitaliga. Ja muidugi pandi saate materjal plaadile ning enne pühi müüki nimetuse all "Veidi valjem kui vaikus", järjekorras kolmas.

Igatahes saan ma aru kommertsraadiote murest, et seadusega ette nähtud eesti muusika protsenti on raske täis saada, sest ei jätku piisavalt head muusikat. Muidugi ei jätku, kui keskenduda vaid meie maitsevääratuslembesele põlispeavoolule. Eestis ilmub keskmiselt iga kolme päeva tagant mõni heliplaat, lisaks avaldavad artistid järjepanu uusi lugusid internetis. Tuleb lihtsalt žanri- ja formaadipiirangutest üle vaadata, postmodernism hakkab juba vanadusest halliks minema.

Igal juhul tõotab järgmine muusika-aasta vähemalt sama põnev tulla, kui mitte huvitavamgi. Aga sellest kirjutan juba mõnes järgmise detsembri Sirbis.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.