Mart Niineste: klähvib, aga ei pure ({{commentsTotal}})

Mart Niineste
Mart Niineste Autor/allikas: PM/Scanpix

Muusika-aasta kokkuvõte 18. detsembri Sirbist.

Naljakas oli see lõppev muusika-aasta. Oli mis oli, tegelikult on ju iga aasta muusika-aasta, lihtsalt ilma täiendavate eelarveliste vahendite ja ametliku tiitlita. Vähemalt levi-, pop-, rokk-, või alternatiivmuusika nimetuse all.

Mind teeb natuke murelikuks tõik, et ma tänavu kusagilt ühtegi obadust ei ole saanud. Ei olnud ühtegi sellist tundmatute noorte kodumaist punti, kelle kohta tahtnuks karjuda: vaadake kõik siia – nad on mu uued lemmikud! Sellele kõige lähedamale jõudis ehk Tartu shoegaze’i nelik She Bit Her Lip, kelle Seksoundi alt ilmunud esikalbum "Viiv" eristub meeldivalt plaadifirmale viimastel aastatel omaseks saanud kõlapildist. Pealegi tõestab nelik, et eesti keeles on võimalik ka seda žanri viljeleda nii, et miski pole kõrvukriipivalt vale. Ehk võiks siinsamas arvesse minna ka väliseestlasest kunstniku Olev Muska psühhedeelne Veljo Tormise töötluste kava.

Pigem jätkasid sel aastal tugevalt hoopis vanad, nii viimase viie aasta lemmikud. Olen seisukohal, et Sibyl Vane, Elephants From Neptune, Talbot, Cantilena ja Thrashless on selle perioodi püsivalt aktiivsete puntide arvestuses viis parimat kontsertbändi. Esile tooksin neist tänavu koosseisumuutuse läbi teinud Cantilena. Karismaatilise Asim Serahi liitumine ja uued lood on kütte-thrash’i klubibändist teinud staadioniansambli, kes peale multi-kulti suudab köita ka puhta muusika ja selle esitamise viisiga.

Omaette kategooria moodustasid vanade tuttavate uued tegemised. Meeldivalt on üllatanud Kaspar Kalluste süntesaatoripopitrio Würffel. Klišeeks kulunud Marvi Vallaste välja vahetanud Rosanna Lintsi kaasamine võttis ära profimuusikute järjekordse projekti maitse. Mõnusa sajandivahetuse nu-metal’i laine nii-öelda peerubändina üllatas progepopipunt Princes oma esikalbumiga "Stars".
Kuigi ma ei ole meie jazzis leotatud etnot ja folki kunagi armastanud, meeldib mulle, täiesti siiralt, Trad.Attack. Esiteks juba idee kasutada vokaalina vanu salvestisi, teiseks see lapselik õhin ja omavaheline keemia, millega nad oma asja ajavad. Nad justkui kinnitaksid mu mõttekäiku, et tõeliselt ägeda asja tegemiseks peavad muusikakooli kasvandikud kõigepealt õpitust lahti laskma, sellest välja kasvama, jättes selle arsenali vahendina, mitte eesmärgina.

Samuti näitas meeldivat arengut soolomuusikast bändimuusika poole kitarrist Argo Vals oma teise albumiga "Nokturn". Meeldivat arengupotentsiaali ning pelgalt Ewert & The Two Dragonsi kitarristi rollist suuremaks kasvamist näitas ka Erki Pärnoja instrumentaalmuusikaga soololühimängiv "Himmelbjerget".

Omapära ja ainulaadsust on kinnitanud kitarrist Rainer Jancis ja vokalist Mart Avi. Jancis on minu meelest ebaõiglaselt suurte tunnustatud kitarristide seast kõrvale jäetud. Mu aasta kodumaine lemmikalbum ongi tema tänavune kauamängiv "Greedy Shopping Disaster", kus laulab Mart Avi, kes on kinnitanud oma isiku ainulaadsust teise sooloplaadiga "Humanista".

Kuigi ma ei ole päri oma kunagise bändikaaslase punkpopansambli Chungin & The Strap-On Faggotsi päevilt Indrek (Chungin) Spungini uue bändi St. Cheatersburg otsingute ja leidmistega, arvan, et enamik geneeriliselt korrektset või punnitatult kunstipärast muusikat viljelevaid alternatiivpopi punte à la Wilhelm või Laika Virgin võiksid küll loomingulise seppuku ette võtta.

Kui pungist rääkida, siis oli see aasta mingis mõttes vaheaasta. Punklaulupidu ei lähe arvesse ning täispikki helikandjaid ilmus vaid üks – mu kodumaine aasta lemmikplaat number kaks, JMKE taustaga Hot Kommunisti "21. sajandi kodu", tulvil ühiskonnakriitilist funk-proge-punki. Esile tõstaksin ka vanade skeenetuttavate Rakvere Petsi ja Karu ning soomlase Mikko trio Huiabella Fantastica EP "Huiabella Situatio" oma löövas lühiduses.

Jätkuvalt paneb mind õlgu kehitama peavoolumuusika. Ainuke ere hetk oli ehk Eurovisionil-käik. Hea lugu, Stig! Samuti annavad Eplik ja Šeripov lootust, et superstaarisaate võitnud Jüri Pootsmannist võib asja saada. Mõttetuse tüüpnäiteks võtkem meelelahutusajakirjanduses korduvalt esirokkariks nimetatud Tanel Padari bändi The Sun tänavune album "Ma näen sind". Seda eelmisest lahutavad viis aastat ning vahepealsete ainult unustamiseks mõeldud singlite osakaal annab põhjust soovitada neil lasta oma järgmise plaadi lood kirjutada Vaiko Eplikul või Stig Rästal. Ometi väärib tunnustust, et enese müügiga on sel pundil kõik korras. Moosine "Tanel Padar ja sõbrad" kujutas endast ju keskpärase bändi heliloomingu vääristamist tunnustatud või lihtsalt päriselt andekate muusikute sotsiaalse kapitaliga. Ja muidugi pandi saate materjal plaadile ning enne pühi müüki nimetuse all "Veidi valjem kui vaikus", järjekorras kolmas.

Igatahes saan ma aru kommertsraadiote murest, et seadusega ette nähtud eesti muusika protsenti on raske täis saada, sest ei jätku piisavalt head muusikat. Muidugi ei jätku, kui keskenduda vaid meie maitsevääratuslembesele põlispeavoolule. Eestis ilmub keskmiselt iga kolme päeva tagant mõni heliplaat, lisaks avaldavad artistid järjepanu uusi lugusid internetis. Tuleb lihtsalt žanri- ja formaadipiirangutest üle vaadata, postmodernism hakkab juba vanadusest halliks minema.

Igal juhul tõotab järgmine muusika-aasta vähemalt sama põnev tulla, kui mitte huvitavamgi. Aga sellest kirjutan juba mõnes järgmise detsembri Sirbis.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.