Teadusveeb avab Hermen Rode kahe tippteose nii reaalselt kui virtuaalselt ({{commentsTotal}})

Tallinnas ja Lübeckis on nüüdsest kunsti- ja ajaloohuviliste käsutuses interaktiivne teadusveeb "Rode altar lähivaates", mis avab kahe Hermen Rode töökoja tippteose, Niguliste ja Luuka 15. sajandist pärit kappaltarite uksed nii reaalselt kui ka virtuaalselt.

Tallinna Niguliste kiriku kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suuremate hulka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Traditsiooniliselt avatakse altar kogu oma hiilguses vaid kolm korda aastas. Tänu eesti teadlaste uurimistööle, kõrgtehnoloogilistele fotodele ja IT-lahendusele võivad kunstihuvilised nüüd aga nii Tallinnas kui ka kogu maailmas süveneda mistahes hetkel teose pisematesse detailidesse ning tänu infrapuna uuringutele näha ka seda, mis on peidetud maalikihtide alla.

Lisaks Niguliste kiriku altarile hõlmab uurimus ka teist 15. sajandi kunstniku Hermen Rode töökojas valminud altarit, mis kuulub Lübecki St. Anneni muuseumi kogusse.

Projekti Saksamaa koordinaator doktor Jan Richter ütles, et tänu eesti teadlaste tööle ja kõrgtehnoloogilistele võimalustele sai selgeks mitu seni kindla vastuseta küsimust Lübecki Luuka altari ja kunstnik Rode töömeetodite kohta.

"Töörühmas oli ligi 10 esindajat muuseumist, IT spetsialistid, keemikud. Ma imetlen, kuidas kolleegid Nigulistest olid suutnud ühendada nii erinevad uurimismeetodid selle projekti heaks ja just sel moel, et iga valdkond lähenes teemale oma vaatenurga alt. Keemikud näiteks ei ole huvitatud kunstist, vaid soovivad katsetada oma uut aparaati ja seda oli neil väga hea teha sellise keskaegse altari juures," rääkis Richter.

Eestlaste uuringud lõpetasid ka aastaid kestnud vaidluse, kas Luuka altaril kujutatud aastaarv "1484" märgib altari valmimisaega või mitte.

"Üks kolleeg on väitnud, et altaril kasutatud tehnikad on liiga modernsed ja avangardsed 1484. aasta kohta ning maalil toodud mälestustahvel aastaarvuga on lihtsalt hilisem pühendus ühele Rode kunstnikust sõbrale. Tallinna kolleegide uuring aga tõestab, et nimetatud tahvel tekkis töö käigus maalile ning lõpetab aastaid kestnud vaidluse, millal altar tegelikult valminud on," selgitas Richter.

Tulevikus plaanivad Tallinna ja Lübecki teadlased koos uurida lisaks Rode teostele ka teise suure Lübecki kunstniku, Berndt Notke teoseid.

"Nüüd plaanivad Tallinna kolleegid ka sarnast uuringut ja multimeedia esitlust ning küsisid, kas meil on huvi taas koostööd teha. Kuna meil siin on samuti Notke teoseid ja üsna sarnaseid küsimusi tema teoste kohta, siis oleks võimalik jälle huvid ühendada ja mitte ühe teose, vaid juba kunsti kohta üldisemalt," rääkis Richter.

Kaht Rode altarit ühendav näitus on üleval 10. jaanuarini suurel Hansa kunsti ja kultuuri ülevaatenäitusel "Lübeck 1500", millega tähistatakse nii St Anneni muuseumi kui ka tema asukoha, iidse kloostri juubelit.

"Selle näitusega oleme ajutiselt taas kokku toonud teosed Läänemere muudest paikadest ning eksponeerime neid koos oma püsiekspositsiooniga, et näidata Lübecki kui kunstikeskuse tähtsust aastal 1500," ütles Richter.

Eesti ja kogu maailma huvilised saavad tutvuda Rode altarite looga veebirakenduse kaudu Niguliste kirikus ja Eesti kunstimuuseumi kodulehel.

Toimetaja: Merili Nael



Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: