Teadusveeb avab Hermen Rode kahe tippteose nii reaalselt kui virtuaalselt ({{commentsTotal}})

Tallinnas ja Lübeckis on nüüdsest kunsti- ja ajaloohuviliste käsutuses interaktiivne teadusveeb "Rode altar lähivaates", mis avab kahe Hermen Rode töökoja tippteose, Niguliste ja Luuka 15. sajandist pärit kappaltarite uksed nii reaalselt kui ka virtuaalselt.

Tallinna Niguliste kiriku kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suuremate hulka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Traditsiooniliselt avatakse altar kogu oma hiilguses vaid kolm korda aastas. Tänu eesti teadlaste uurimistööle, kõrgtehnoloogilistele fotodele ja IT-lahendusele võivad kunstihuvilised nüüd aga nii Tallinnas kui ka kogu maailmas süveneda mistahes hetkel teose pisematesse detailidesse ning tänu infrapuna uuringutele näha ka seda, mis on peidetud maalikihtide alla.

Lisaks Niguliste kiriku altarile hõlmab uurimus ka teist 15. sajandi kunstniku Hermen Rode töökojas valminud altarit, mis kuulub Lübecki St. Anneni muuseumi kogusse.

Projekti Saksamaa koordinaator doktor Jan Richter ütles, et tänu eesti teadlaste tööle ja kõrgtehnoloogilistele võimalustele sai selgeks mitu seni kindla vastuseta küsimust Lübecki Luuka altari ja kunstnik Rode töömeetodite kohta.

"Töörühmas oli ligi 10 esindajat muuseumist, IT spetsialistid, keemikud. Ma imetlen, kuidas kolleegid Nigulistest olid suutnud ühendada nii erinevad uurimismeetodid selle projekti heaks ja just sel moel, et iga valdkond lähenes teemale oma vaatenurga alt. Keemikud näiteks ei ole huvitatud kunstist, vaid soovivad katsetada oma uut aparaati ja seda oli neil väga hea teha sellise keskaegse altari juures," rääkis Richter.

Eestlaste uuringud lõpetasid ka aastaid kestnud vaidluse, kas Luuka altaril kujutatud aastaarv "1484" märgib altari valmimisaega või mitte.

"Üks kolleeg on väitnud, et altaril kasutatud tehnikad on liiga modernsed ja avangardsed 1484. aasta kohta ning maalil toodud mälestustahvel aastaarvuga on lihtsalt hilisem pühendus ühele Rode kunstnikust sõbrale. Tallinna kolleegide uuring aga tõestab, et nimetatud tahvel tekkis töö käigus maalile ning lõpetab aastaid kestnud vaidluse, millal altar tegelikult valminud on," selgitas Richter.

Tulevikus plaanivad Tallinna ja Lübecki teadlased koos uurida lisaks Rode teostele ka teise suure Lübecki kunstniku, Berndt Notke teoseid.

"Nüüd plaanivad Tallinna kolleegid ka sarnast uuringut ja multimeedia esitlust ning küsisid, kas meil on huvi taas koostööd teha. Kuna meil siin on samuti Notke teoseid ja üsna sarnaseid küsimusi tema teoste kohta, siis oleks võimalik jälle huvid ühendada ja mitte ühe teose, vaid juba kunsti kohta üldisemalt," rääkis Richter.

Kaht Rode altarit ühendav näitus on üleval 10. jaanuarini suurel Hansa kunsti ja kultuuri ülevaatenäitusel "Lübeck 1500", millega tähistatakse nii St Anneni muuseumi kui ka tema asukoha, iidse kloostri juubelit.

"Selle näitusega oleme ajutiselt taas kokku toonud teosed Läänemere muudest paikadest ning eksponeerime neid koos oma püsiekspositsiooniga, et näidata Lübecki kui kunstikeskuse tähtsust aastal 1500," ütles Richter.

Eesti ja kogu maailma huvilised saavad tutvuda Rode altarite looga veebirakenduse kaudu Niguliste kirikus ja Eesti kunstimuuseumi kodulehel.

Toimetaja: Merili Nael



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: