Arvustus. Idamaine lugu inimlikust hoolivusest ({{commentsTotal}})

"Padjatäis päikest Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Uuslavastus
Lennart Peep "Padjatäis päikest"
Kunstnik: Birgit Landberg
Dramaturg: Anu Sildnik
Osades: Jaanika Tammaru, Laura Niils, Silver Kaljula, Margit Tamm
Esietendus 13. detsembril Tartu Uue Teatri proovisaalis.

Mitmes mõttes noor teater Must Kast otsustas nähtavasti, et ei hakka arvukate lume- ja jõuluteemaliste lavalugude hulgas tunglema, vaid läheneb talvisele lasteetendusele hoopis kontravõttega. Lennart Peebu lavastus "Padjatäis päikest" põhineb India muinasjuttudel, mis moodustavad ühe tuumloo ümber eksootiliselt värvika ja õpetliku jutustuse sellest, kuidas oleks kõige õiglasem, toredam ja mõistlikum üksteisega kõrvuti ja koos elada, nii kitsamas kui laiemas mastaabis. Loo lükkab käima hakkaja loomuga Liina (Jaanika Tammaru), kes on võtnud nõuks rännata läbi India maailma kõrgeima mäe tippu, et tuua sealt alla päike oma ema soojendama.

Lavastus on leidnud paiga Tartu Uue Teatri proovisaalis, mis juba oma väiksuselt on justkui harilik lastetuba. Vastavalt vajadusele mõjuvad koduselt või idamaiselt värvilised sallid, padjad ja vaibad. Indiale viitavad ka mitmed meeleolukad elemendid, näiteks kirevate tuledega ehitud palmioksad. Iseenesest polegi õige atmosfääri loomiseks rohkem vaja, ent peab märkima, et sallide paigutus jättis mõnevõrra sattumusliku mulje. Kodumiljööga kooskõlas olid ka prožektorite asemel lavategevust valgustavad tavalised põrandalambid ja värvilised tulukesed ehk valguse juhtimise eest hoolitsesid näitlejad suuremas osas ise. Kuigi selline lahendus oli õdus ja kohati ka käepärane, jättis see märkimisväärse osa sündmustest ebamäärasesse hämarusse, mispärast polnud eeldatav tähelepanufookus alati kõige selgem.

Koduse meeleolu loojate ja ka justkui maagiliste võlukübaratena toimisid kapp ja voodi, mille sees ja all peitusid koletiste asemel hoopis Liina head sõbrad, kes temaga õilsa eesmärgi nimel selleks teekonnaks kampa lõid. Sõbrannast ettevaatlikum ja pelglikum Anna (Laura Niils) ning tegudes reeglitest lähtuda eelistav taibu Priit (Silver Kaljula) leiavad sõpradest toetust, et ette võtta asju, milleks neil üksinda julgust või pealehakkamist poleks jätkunud.

Kolmikust kõige loomulikumalt näis end lapse rollis tundvat Kaljula. Võimalik, et just tema tegelase vahvalt isikupärane tunnusfraas "Väike tähelepanek" koos priimusliku käetõstmisega oli rolli õnnestumise üheks võtmeelemendiks - teistel kellelgi nii konkreetset ega läbivat märki polnud, ehkki kõik tegelased olid loodud isepalgelisteks. Mõnel puhul taandus Tammaru ja Niilsi mäng siiski maneerlikule lapselikkusele, samas Kaljula, kes kuigi palju otseselt lapselikku ei teinudki, mõjus sellest hoolimata autentselt.

Idamaisele loole kohaselt kuulus tegelaskonda ka hulk loomi, keda kujutasid kõik kolm näitlejat vaimuka kehalise väljenduslikkusega. Osatäitjaid oli kogu etenduse vältel aga tegelikult neli: lõpuks astub tuppa ka ema (Margit Tamm), hommikumantel seljas, kes tuleks justkui hämara öölambi valgel magava lapse tekki kohendama. Kuni selle hetkeni oli ema tegelane loodud vaataja vaimusilmas kui tüüpkuju, see, kes laulusalmi järgigi kõikidest kõige armsam. Seetõttu oli ema ilmumine võrdlemisi ootamatu ning pani mõtlema, et sageli on just teatris ju kujutlus reaalsest representatsioonist võimsamgi vahend.

Seevastu jätsid iga vaataja ainuomasele fantaasiale just parasjagu ruumi loo erinevad tegevuspaigad, kuhu viisid lapsi sõiduvahendid alates lendavatest elevantsidest Väikse ja Suure Vankrini. Füüsilises mänguruumis leidis kasutust ka vertikaalne telg – Džomolungma on ju ikkagi Maa kõrgeim mägi – kuid sihtpunktini jõudmine oleks olnud efektsem, kui see ruumi osa poleks olnud juba varasemates stseenides ära näidatud.

Ajuti hakkab kolmveerandtundi mahtuv lavalugu veidi laiali valguma: mõni ekskurss loomade või jumalate maailma venib liiga pikaks ja kaldub seetõttu pealiinist liialt kõrvale, sellest aga kannatabki lavastuse kui terviku rütm. Loo sõnum inimlikust hoolivusest on aga selgemast selgem. Südamlikus seiklusloos viib sihile koostöö (või -mäng), tee peal õpitakse nii mõndagi ning hakatakse lõpuks oma eesmärgilegi teise nurga alt vaatama. Lavastus on kahtlemata tehtud innuga ning selle teatud nõrkustele vaatamata saavad sooja nii vaataja hing kui keha. Samuti tasub rõõmustada selle üle, et Musta Kasti näol on Tartus olemas väiketeater, kes eri vanuses noortele vaatajatele järjepidevalt mängib.

Loe etenduse kohta lisainfot SIIT.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: