Muusika-aasta lõppes EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjate väljakuulutamisega ({{commentsTotal}})

{{1451417448000 | amCalendar}}

Täna maailmaesiettekandele tulnud "Beebisümfooniaga" jõudis lõpule muusika-aasta, mis annab teatepulga üle merekultuuriaastale.

Muusika-aasta jooksul, mille moto oli "Kõlab hästi", toimus Eestimaal sadu suuri ja väiksemaid muusikasündmusi. Korraldajate arvates täitis muusika-aasta oma eesmärgi ja kõlas tõesti hästi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie kultuuriruumis ja riigis on muusikaga nii, et see tundub meile iseenesestmõistetav, aga tahaks, et see ei oleks nii iseenesestmõistetav, et pöörataks tähelepanu inimestele, kes on muusika taga - heliloojad, interpreedid, lauljad, muusikaõpetajad. Ma arvan, et selles mõttes oli seda aastat väga vaja," selgitas muusika-aasta projektijuht Kristel Üksvärav.

Muusika-aasta lõpetamise galal esitati täna õhtul esimest korda kooriteost "Beebisümfoonia", kus heliloojad Margo Kõlar ja Liis Viira on oma loominguga ühte sidunud lõppeval aastal sündinud beebide lalina ning Doris Kareva luule.

"Teos tervikuna on meil Liis Viiraga kahepeale tehtud - Liis tegi koorimuusika ja mina töötasin laste salvestatud helidega. Materjali oli kokku umbes kolm tundi ja ma pidin seda kõigepealt tundma õppima, mida kasutada ja mida mitte: Ma süstematiseerisin kõigepealt ja hakkasin mõtlema, millises võtmes seda esitada. Kuna ma olin lummatud laste kõnest, siis tekitasin võib-olla kunstlikke vestlusi laste vahel ja läbisin erinevaid meeleolusid selles plaanis. Ja ma loobusin kerge muusika võtetest nagu luupimine ja rütmistamine," selgitas Margo Kõlar.

Kuulutati välja EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjad

Muusika-aasta pidulikul lõpetamisel kuulutati välja ja tunnustati EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjaid.

EV100 muusikasündmuste ideekonkursi eesmärgiks oli leida ideid muusikalistele suursündmustele, mis toimuvad ajavahemikus aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ning oleksid väärilised tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Konkursist olid oodatud osa võtma muusika loojad ja esitajad ning sündmuste korraldajad, kes pakkusid ühiselt välja oma nägemuse tulevasest muusikasündmusest. Esitatud ideed pidid sisaldama vähemalt 20 minuti ulatuses uue heliloomingu ettekandmist.

Muusikasündmuste ideekonkursi žürii juht Margus Kasterpalu kiitis esitatud ideede kõrget taset. "Olin rõõmsalt üllatunud, et muusikavaldkonnas nii lahtiselt mõeldakse. Esitati väga lai skaala eripalgelisi ideid erinevates žanrites ja toimumispaikades üle Eesti," ütles ta.

Ideekonkursile laekus kokku 66 ideed, millest žürii tõstis esile kümme nende hinnangul sobivaimat. "Võidutööde valikul sai määravaks idee värskus, esitajate professionaalsus ning subjektiivne tunne, kas idee realiseerudes saab sellest Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale kohane suursündmus," kommenteeris Kasterpalu.

EV100 muusikasündmuste ideekonkursi kümme võidutööd ja nende esitajad on:

"Eesti helifilmi mikstuur", esitajad Taavi Kerikmäe, Andres Tenusaar ja MTÜ Peata Film;

"KERES", esitajad Timo Steiner, Sander Mölder, Teet Kask, Madli-Liis Parts, festival Eesti Muusika Päevad;

"Kui kivid olid veel pehmed", esitajad Märt-Matis Lill, Anna Hints, Mari Kalkun ja Triinu Ojar, Eesti Filharmoonia Kammerkoor;

"Eestimaa atmosfäärid", esitajad Pärt Uusberg, Eesti Noorte Segakoor, Üle-eestiline Neidudekoor LEELO, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor KALEV, Eesti Tütarlastekoor, Eesti Noorte Puhkpilliorkester;

"Muinastulede öö", esitajad Ülo Krigul, Tõnu Kaljuste, Nargenfestival, ERSO, MTÜ Tuleranda;

"Mööda piiri", esitajad Hando Põldmäe, Politsei- ja Piirivalveorkester, Eerika Kurm;

"100 eestlase portree", esitajad Erki Pärnoja, Kaupo Kikkas, MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing, Anne Erm, Eva Saar, Marju Kask;

"Üheksa hümni vabadusele", esitajad Eesti Jazzliit, festival Jazzkaar;

"Klaveriloomad. Elu muusikas", esitajad Peeter Rebane, Katri Rebane, Kerstin Hallik, Lumus Artis OÜ;

"Teekond", esitajad Puhkpillikvintett Estica, Vanemuise Puhkpillikvintett, Celia Roose, Liisa Hirsch, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Eesti Interpreetide Liit.

Ideekonkursi auhinnafond oli 15 000 eurot, mis jagunes esiletõstetud ideede vahel vastavalt žürii ettepanekule.

"EV100 korraldustoimkond annab endast parima, et kõik need ideed realiseeruks," kinnitas Kasterpalu.

Laekunud ideid hindas žürii, kuhu kuulusid Olav Ehala, Jaak Sooäär, Liis Kolle, Margus Kasterpalu, Marko Lõhmus, Villu Veski, Jorma Sarv ja Kristel Üksvärav.

Konkursi viisid läbi EV100 korraldustoimkond koostöös Muusika-aastaga 2015.

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee.

Toimetaja: Merili Nael



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: