Tõnu Karjatse filmikomm: "Ema" meenutab telelavastust ({{commentsTotal}})

Tiina Mälberg filmi
Tiina Mälberg filmi "Ema" peaosas Autor/allikas: Kaader filmist

Eelolev filmiaasta tuleb kodumaiste filmide poolest tihe, sest linastub kümme täispikka mägufilmi - seda on kaks korda rohkem kui läinud aastal. Esimesena jõudis linale Kadri Kõusaare kolmas täispikk mängufilm "Ema", mis on valminud Eesti Filmiinstituudi väikeseeelarveliste filmide konkursi korras.

Eelarve pole Kõusaare jaoks küsimus, sest ka tema eelmised filmid "Magnus" (2007) ja "Kohtumõistja" (2013) valmisid Euroopa mõistes väikse eelarvega, küll on see aga esimene film, mis pole Kadri enda kirjutatud ja stenaristidebüüdi teeb Leana Jalukse. Kõusaar on öelnud, et teda köitis Jalukse loo juures selle sarnasus vendade Coenite läbimurdefilmiga "Fargo" (1996) - perifeerne keskkond ja selles toimetavad tragikoomilised karakterid, taustaks mõistatuslik kuritegu. Sama temaatikat käsitles näiteks ka David Lynch telesarjas "Twin Peaks" (1990-1991), millele peatselt on oodata järge.

Kadri Kõusaare "Ema" juures ei pea sedavõrd kaugele vaatama. Filmi lähtekoht on üldistatavalt võrreldav - on toimunud kuritegu, kuid vaataja ega enamik filmi tegelastest ei tea, mis juhtus, igal tegelasel on seejuures oma saladus, mis teda ohvriga seob. Kuriteo ohver - ühe väikelinna kool õpetaja, noor, elujõus mees (Siim Maaten), lamab koomas, oma kodus, ema hoole all. Ema kehastab meeldejäävalt Tiina Mälberg, kellele see on samuti esimene peaosa täispikas mängufilmis. Koomas lamavat õpetaja Laurit (sisuliselt seletamatu, võib olla tegijate poolt tahtlikult irooniline nimeseos Oskar Lutsu legendaarse tegelaskujuga?) käivad külastamas ta sõbrad, õpilased, kolleegid. Tasapisi tulevad päevavalgele uued üskikasjad, mis peaks viima ka lähemale saladusliku kuriteo lahendusele. Kõike raamib aga ema juuresviibimine, kes justkui viiks läbi oma uurimist, ta otsib midagi ajendatult vihjetest, mida poja ukse taga pealt kuuleb. Avanevad peidetud intriigid ja kahtlusaluste ring laieneb.

Kõik eelöeldu viitab kavalale põnevikule, kus vaataja peab kõigi stseenide ainsa tunnistajana ajusid ragistama, et talle ette antud tükikestest pusle kokku panna. Ideaalis see ju nii oleks ja kes teab, ehk toiminuks see nii ka siis, kui "Ema" poleks mitte täispikk mängufilm, vaid teleseriaal, kus tegelastevahelisi suhteid saab pikemalt välja mängida, on aega karaktereid kujundada ja intriige punuda. Kontsentreerituma loo oleks saanud ka siis, kui "Ema" olnuks hoopis lühifilm. Stseenidele, lavastusele ja mõnele karakterile kerge vindi pealekeeramisega tulnuks esile ka neisse peidetud koomika, mis oleks asja elavdanud. Praegu jäi "Ema" põnevikuna lahjaks, n-ö limbosse traagika ja koomika vahel, olemata üks ega teine. Tegelasi on palju, tegevusliine mitu ja kõik ei olegi otseselt seotud, ainus ühine nimetaja on abitult lamav õpetaja Lauri.

Pildiliselt on "Ema" hästi tihe, kaadrid vahetuvad keskmiselt iga kuue sekundi järel, kusjuures väga palju on keskplaane. Pea- ja nimitegelane, kellel kaamera püsib, on draama keskpunktis ning läbi tema see lugu ka hargneb, jõudes välja ootamatu ja äkiliselt mõjuva puändini. Ühtlasi peab Tiina Mälbergi tegelaskuju kandma filmi õhustikku – see on hektiline, närviline, umbne. Kõusaar jätab muu ümbritseva tahaplaanile ja keskendubki ainult tegelastele, samas aga võtab pildist ära õhu, mis tekitaks filmile oma atmosfääri ja võimaldaks nähtavaga paremini suhestuda. See hoiaks ära ka teatud telelavastuslikkuse, mis praegu kipub paraku tekkima.

"Ema" vaadates on aru saada, kuhu autor on tahtnud jõuda, kuid teos ise sinna ei vii. Tegelaste koomilisus mõjub kohmaka ja kohatuna, siin võib olla mõnel juhul asi näitleja valikus, teisalt ka karakteri liigses lihtsustatuses. Esile ei pääse ka tegevuse toimumiskoht – väikelinn, teatud äralõigatus ja sellest tulenev teatud suletud ring, mis varjab ja hoiab selle ringi liikmeid. Nii ei mõju mitmed tegelaskujud ega filmi peamine tegevusliin – salajane armulugu ei kunstiliselt ega ka eluliselt veenvalt.

Kadri Kõusaare filmi teeneks võib lugeda filminäitlejate galerii täiendamist uute andekate artistidega. Samuti seda, et filmi tegevuspaik on toodud siiski ühte väikelinna, ehkki korteridraama oleks võinud lavastada ükskõik kus. Need unustatud alevid pakuvad võluvaid võttekohti ja varjavad ka tegelikult omi põnevaid lugusid, ehkki seekord küll see otse filmi ei pääsenud.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Joel Sarakula bändJoel Sarakula bänd
Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik

Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")
Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!