Tõnu Karjatse filmikomm: "Ema" meenutab telelavastust ({{commentsTotal}})

Tiina Mälberg filmi
Tiina Mälberg filmi "Ema" peaosas Autor: Kaader filmist

Eelolev filmiaasta tuleb kodumaiste filmide poolest tihe, sest linastub kümme täispikka mägufilmi - seda on kaks korda rohkem kui läinud aastal. Esimesena jõudis linale Kadri Kõusaare kolmas täispikk mängufilm "Ema", mis on valminud Eesti Filmiinstituudi väikeseeelarveliste filmide konkursi korras.

Eelarve pole Kõusaare jaoks küsimus, sest ka tema eelmised filmid "Magnus" (2007) ja "Kohtumõistja" (2013) valmisid Euroopa mõistes väikse eelarvega, küll on see aga esimene film, mis pole Kadri enda kirjutatud ja stenaristidebüüdi teeb Leana Jalukse. Kõusaar on öelnud, et teda köitis Jalukse loo juures selle sarnasus vendade Coenite läbimurdefilmiga "Fargo" (1996) - perifeerne keskkond ja selles toimetavad tragikoomilised karakterid, taustaks mõistatuslik kuritegu. Sama temaatikat käsitles näiteks ka David Lynch telesarjas "Twin Peaks" (1990-1991), millele peatselt on oodata järge.

Kadri Kõusaare "Ema" juures ei pea sedavõrd kaugele vaatama. Filmi lähtekoht on üldistatavalt võrreldav - on toimunud kuritegu, kuid vaataja ega enamik filmi tegelastest ei tea, mis juhtus, igal tegelasel on seejuures oma saladus, mis teda ohvriga seob. Kuriteo ohver - ühe väikelinna kool õpetaja, noor, elujõus mees (Siim Maaten), lamab koomas, oma kodus, ema hoole all. Ema kehastab meeldejäävalt Tiina Mälberg, kellele see on samuti esimene peaosa täispikas mängufilmis. Koomas lamavat õpetaja Laurit (sisuliselt seletamatu, võib olla tegijate poolt tahtlikult irooniline nimeseos Oskar Lutsu legendaarse tegelaskujuga?) käivad külastamas ta sõbrad, õpilased, kolleegid. Tasapisi tulevad päevavalgele uued üskikasjad, mis peaks viima ka lähemale saladusliku kuriteo lahendusele. Kõike raamib aga ema juuresviibimine, kes justkui viiks läbi oma uurimist, ta otsib midagi ajendatult vihjetest, mida poja ukse taga pealt kuuleb. Avanevad peidetud intriigid ja kahtlusaluste ring laieneb.

Kõik eelöeldu viitab kavalale põnevikule, kus vaataja peab kõigi stseenide ainsa tunnistajana ajusid ragistama, et talle ette antud tükikestest pusle kokku panna. Ideaalis see ju nii oleks ja kes teab, ehk toiminuks see nii ka siis, kui "Ema" poleks mitte täispikk mängufilm, vaid teleseriaal, kus tegelastevahelisi suhteid saab pikemalt välja mängida, on aega karaktereid kujundada ja intriige punuda. Kontsentreerituma loo oleks saanud ka siis, kui "Ema" olnuks hoopis lühifilm. Stseenidele, lavastusele ja mõnele karakterile kerge vindi pealekeeramisega tulnuks esile ka neisse peidetud koomika, mis oleks asja elavdanud. Praegu jäi "Ema" põnevikuna lahjaks, n-ö limbosse traagika ja koomika vahel, olemata üks ega teine. Tegelasi on palju, tegevusliine mitu ja kõik ei olegi otseselt seotud, ainus ühine nimetaja on abitult lamav õpetaja Lauri.

Pildiliselt on "Ema" hästi tihe, kaadrid vahetuvad keskmiselt iga kuue sekundi järel, kusjuures väga palju on keskplaane. Pea- ja nimitegelane, kellel kaamera püsib, on draama keskpunktis ning läbi tema see lugu ka hargneb, jõudes välja ootamatu ja äkiliselt mõjuva puändini. Ühtlasi peab Tiina Mälbergi tegelaskuju kandma filmi õhustikku – see on hektiline, närviline, umbne. Kõusaar jätab muu ümbritseva tahaplaanile ja keskendubki ainult tegelastele, samas aga võtab pildist ära õhu, mis tekitaks filmile oma atmosfääri ja võimaldaks nähtavaga paremini suhestuda. See hoiaks ära ka teatud telelavastuslikkuse, mis praegu kipub paraku tekkima.

"Ema" vaadates on aru saada, kuhu autor on tahtnud jõuda, kuid teos ise sinna ei vii. Tegelaste koomilisus mõjub kohmaka ja kohatuna, siin võib olla mõnel juhul asi näitleja valikus, teisalt ka karakteri liigses lihtsustatuses. Esile ei pääse ka tegevuse toimumiskoht – väikelinn, teatud äralõigatus ja sellest tulenev teatud suletud ring, mis varjab ja hoiab selle ringi liikmeid. Nii ei mõju mitmed tegelaskujud ega filmi peamine tegevusliin – salajane armulugu ei kunstiliselt ega ka eluliselt veenvalt.

Kadri Kõusaare filmi teeneks võib lugeda filminäitlejate galerii täiendamist uute andekate artistidega. Samuti seda, et filmi tegevuspaik on toodud siiski ühte väikelinna, ehkki korteridraama oleks võinud lavastada ükskõik kus. Need unustatud alevid pakuvad võluvaid võttekohti ja varjavad ka tegelikult omi põnevaid lugusid, ehkki seekord küll see otse filmi ei pääsenud.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.