Tõnu Karjatse filmikomm: "Ema" meenutab telelavastust ({{commentsTotal}})

Tiina Mälberg filmi
Tiina Mälberg filmi "Ema" peaosas Autor/allikas: Kaader filmist

Eelolev filmiaasta tuleb kodumaiste filmide poolest tihe, sest linastub kümme täispikka mägufilmi - seda on kaks korda rohkem kui läinud aastal. Esimesena jõudis linale Kadri Kõusaare kolmas täispikk mängufilm "Ema", mis on valminud Eesti Filmiinstituudi väikeseeelarveliste filmide konkursi korras.

Eelarve pole Kõusaare jaoks küsimus, sest ka tema eelmised filmid "Magnus" (2007) ja "Kohtumõistja" (2013) valmisid Euroopa mõistes väikse eelarvega, küll on see aga esimene film, mis pole Kadri enda kirjutatud ja stenaristidebüüdi teeb Leana Jalukse. Kõusaar on öelnud, et teda köitis Jalukse loo juures selle sarnasus vendade Coenite läbimurdefilmiga "Fargo" (1996) - perifeerne keskkond ja selles toimetavad tragikoomilised karakterid, taustaks mõistatuslik kuritegu. Sama temaatikat käsitles näiteks ka David Lynch telesarjas "Twin Peaks" (1990-1991), millele peatselt on oodata järge.

Kadri Kõusaare "Ema" juures ei pea sedavõrd kaugele vaatama. Filmi lähtekoht on üldistatavalt võrreldav - on toimunud kuritegu, kuid vaataja ega enamik filmi tegelastest ei tea, mis juhtus, igal tegelasel on seejuures oma saladus, mis teda ohvriga seob. Kuriteo ohver - ühe väikelinna kool õpetaja, noor, elujõus mees (Siim Maaten), lamab koomas, oma kodus, ema hoole all. Ema kehastab meeldejäävalt Tiina Mälberg, kellele see on samuti esimene peaosa täispikas mängufilmis. Koomas lamavat õpetaja Laurit (sisuliselt seletamatu, võib olla tegijate poolt tahtlikult irooniline nimeseos Oskar Lutsu legendaarse tegelaskujuga?) käivad külastamas ta sõbrad, õpilased, kolleegid. Tasapisi tulevad päevavalgele uued üskikasjad, mis peaks viima ka lähemale saladusliku kuriteo lahendusele. Kõike raamib aga ema juuresviibimine, kes justkui viiks läbi oma uurimist, ta otsib midagi ajendatult vihjetest, mida poja ukse taga pealt kuuleb. Avanevad peidetud intriigid ja kahtlusaluste ring laieneb.

Kõik eelöeldu viitab kavalale põnevikule, kus vaataja peab kõigi stseenide ainsa tunnistajana ajusid ragistama, et talle ette antud tükikestest pusle kokku panna. Ideaalis see ju nii oleks ja kes teab, ehk toiminuks see nii ka siis, kui "Ema" poleks mitte täispikk mängufilm, vaid teleseriaal, kus tegelastevahelisi suhteid saab pikemalt välja mängida, on aega karaktereid kujundada ja intriige punuda. Kontsentreerituma loo oleks saanud ka siis, kui "Ema" olnuks hoopis lühifilm. Stseenidele, lavastusele ja mõnele karakterile kerge vindi pealekeeramisega tulnuks esile ka neisse peidetud koomika, mis oleks asja elavdanud. Praegu jäi "Ema" põnevikuna lahjaks, n-ö limbosse traagika ja koomika vahel, olemata üks ega teine. Tegelasi on palju, tegevusliine mitu ja kõik ei olegi otseselt seotud, ainus ühine nimetaja on abitult lamav õpetaja Lauri.

Pildiliselt on "Ema" hästi tihe, kaadrid vahetuvad keskmiselt iga kuue sekundi järel, kusjuures väga palju on keskplaane. Pea- ja nimitegelane, kellel kaamera püsib, on draama keskpunktis ning läbi tema see lugu ka hargneb, jõudes välja ootamatu ja äkiliselt mõjuva puändini. Ühtlasi peab Tiina Mälbergi tegelaskuju kandma filmi õhustikku – see on hektiline, närviline, umbne. Kõusaar jätab muu ümbritseva tahaplaanile ja keskendubki ainult tegelastele, samas aga võtab pildist ära õhu, mis tekitaks filmile oma atmosfääri ja võimaldaks nähtavaga paremini suhestuda. See hoiaks ära ka teatud telelavastuslikkuse, mis praegu kipub paraku tekkima.

"Ema" vaadates on aru saada, kuhu autor on tahtnud jõuda, kuid teos ise sinna ei vii. Tegelaste koomilisus mõjub kohmaka ja kohatuna, siin võib olla mõnel juhul asi näitleja valikus, teisalt ka karakteri liigses lihtsustatuses. Esile ei pääse ka tegevuse toimumiskoht – väikelinn, teatud äralõigatus ja sellest tulenev teatud suletud ring, mis varjab ja hoiab selle ringi liikmeid. Nii ei mõju mitmed tegelaskujud ega filmi peamine tegevusliin – salajane armulugu ei kunstiliselt ega ka eluliselt veenvalt.

Kadri Kõusaare filmi teeneks võib lugeda filminäitlejate galerii täiendamist uute andekate artistidega. Samuti seda, et filmi tegevuspaik on toodud siiski ühte väikelinna, ehkki korteridraama oleks võinud lavastada ükskõik kus. Need unustatud alevid pakuvad võluvaid võttekohti ja varjavad ka tegelikult omi põnevaid lugusid, ehkki seekord küll see otse filmi ei pääsenud.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk