Tõnu Karjatse filmikomm: "Ema" meenutab telelavastust ({{commentsTotal}})

Tiina Mälberg filmi "Ema" peaosas Autor: Kaader filmist

Eelolev filmiaasta tuleb kodumaiste filmide poolest tihe, sest linastub kümme täispikka mägufilmi - seda on kaks korda rohkem kui läinud aastal. Esimesena jõudis linale Kadri Kõusaare kolmas täispikk mängufilm "Ema", mis on valminud Eesti Filmiinstituudi väikeseeelarveliste filmide konkursi korras.

Eelarve pole Kõusaare jaoks küsimus, sest ka tema eelmised filmid "Magnus" (2007) ja "Kohtumõistja" (2013) valmisid Euroopa mõistes väikse eelarvega, küll on see aga esimene film, mis pole Kadri enda kirjutatud ja stenaristidebüüdi teeb Leana Jalukse. Kõusaar on öelnud, et teda köitis Jalukse loo juures selle sarnasus vendade Coenite läbimurdefilmiga "Fargo" (1996) - perifeerne keskkond ja selles toimetavad tragikoomilised karakterid, taustaks mõistatuslik kuritegu. Sama temaatikat käsitles näiteks ka David Lynch telesarjas "Twin Peaks" (1990-1991), millele peatselt on oodata järge.

Kadri Kõusaare "Ema" juures ei pea sedavõrd kaugele vaatama. Filmi lähtekoht on üldistatavalt võrreldav - on toimunud kuritegu, kuid vaataja ega enamik filmi tegelastest ei tea, mis juhtus, igal tegelasel on seejuures oma saladus, mis teda ohvriga seob. Kuriteo ohver - ühe väikelinna kool õpetaja, noor, elujõus mees (Siim Maaten), lamab koomas, oma kodus, ema hoole all. Ema kehastab meeldejäävalt Tiina Mälberg, kellele see on samuti esimene peaosa täispikas mängufilmis. Koomas lamavat õpetaja Laurit (sisuliselt seletamatu, võib olla tegijate poolt tahtlikult irooniline nimeseos Oskar Lutsu legendaarse tegelaskujuga?) käivad külastamas ta sõbrad, õpilased, kolleegid. Tasapisi tulevad päevavalgele uued üskikasjad, mis peaks viima ka lähemale saladusliku kuriteo lahendusele. Kõike raamib aga ema juuresviibimine, kes justkui viiks läbi oma uurimist, ta otsib midagi ajendatult vihjetest, mida poja ukse taga pealt kuuleb. Avanevad peidetud intriigid ja kahtlusaluste ring laieneb.

Kõik eelöeldu viitab kavalale põnevikule, kus vaataja peab kõigi stseenide ainsa tunnistajana ajusid ragistama, et talle ette antud tükikestest pusle kokku panna. Ideaalis see ju nii oleks ja kes teab, ehk toiminuks see nii ka siis, kui "Ema" poleks mitte täispikk mängufilm, vaid teleseriaal, kus tegelastevahelisi suhteid saab pikemalt välja mängida, on aega karaktereid kujundada ja intriige punuda. Kontsentreerituma loo oleks saanud ka siis, kui "Ema" olnuks hoopis lühifilm. Stseenidele, lavastusele ja mõnele karakterile kerge vindi pealekeeramisega tulnuks esile ka neisse peidetud koomika, mis oleks asja elavdanud. Praegu jäi "Ema" põnevikuna lahjaks, n-ö limbosse traagika ja koomika vahel, olemata üks ega teine. Tegelasi on palju, tegevusliine mitu ja kõik ei olegi otseselt seotud, ainus ühine nimetaja on abitult lamav õpetaja Lauri.

Pildiliselt on "Ema" hästi tihe, kaadrid vahetuvad keskmiselt iga kuue sekundi järel, kusjuures väga palju on keskplaane. Pea- ja nimitegelane, kellel kaamera püsib, on draama keskpunktis ning läbi tema see lugu ka hargneb, jõudes välja ootamatu ja äkiliselt mõjuva puändini. Ühtlasi peab Tiina Mälbergi tegelaskuju kandma filmi õhustikku – see on hektiline, närviline, umbne. Kõusaar jätab muu ümbritseva tahaplaanile ja keskendubki ainult tegelastele, samas aga võtab pildist ära õhu, mis tekitaks filmile oma atmosfääri ja võimaldaks nähtavaga paremini suhestuda. See hoiaks ära ka teatud telelavastuslikkuse, mis praegu kipub paraku tekkima.

"Ema" vaadates on aru saada, kuhu autor on tahtnud jõuda, kuid teos ise sinna ei vii. Tegelaste koomilisus mõjub kohmaka ja kohatuna, siin võib olla mõnel juhul asi näitleja valikus, teisalt ka karakteri liigses lihtsustatuses. Esile ei pääse ka tegevuse toimumiskoht – väikelinn, teatud äralõigatus ja sellest tulenev teatud suletud ring, mis varjab ja hoiab selle ringi liikmeid. Nii ei mõju mitmed tegelaskujud ega filmi peamine tegevusliin – salajane armulugu ei kunstiliselt ega ka eluliselt veenvalt.

Kadri Kõusaare filmi teeneks võib lugeda filminäitlejate galerii täiendamist uute andekate artistidega. Samuti seda, et filmi tegevuspaik on toodud siiski ühte väikelinna, ehkki korteridraama oleks võinud lavastada ükskõik kus. Need unustatud alevid pakuvad võluvaid võttekohti ja varjavad ka tegelikult omi põnevaid lugusid, ehkki seekord küll see otse filmi ei pääsenud.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.