Arvustus. "Carol" kui tõeline Naiste film ({{commentsTotal}})

Cate Blanchett
Cate Blanchett "Caroli" nimiosas Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinos
"Carol"
Lavastaja: Todd Haynes
Osades: Cate Blanchett, Rooney Mara, Sarah Paulson, Kyle Chandler, Jake Lacy
9/10

Filmitutvustust lugedes võiks ju määratluse "romantiline draama" kohe n-ö naistefilmide hulka liigitada, kuid pealkirjas ei ole Naised sugugi kogemata suure tähega sattunud. See on üdini tugevatel naiskarakteritel põhinev film ning nii Cate Blanchett, Rooney Mara kui ka Sarah Paulson on oma rollides vapustavad. Kui Blanchetti osatäitmiste juures ei oskaks enam Oscari-väärilisest alla poole oodatagi, siis Rooney Mara oli selles linateoses minu jaoks tõeline pärl.

Ma ei oska selle filmi käiku kirjeldada teisiti kui võrdluses tõeliselt kirgliku tantsuga. Alustades vaiksete pöörete ja silmavaadetega, tuhisedes tõeliseks mäslevaks tunnetekeeriseks, et siis taas rahuneda ja lõpuks oma partnerile üdini ausalt silma vaadata. Ilus lugu, mis sedakorda kulgeb naiste vahel ning ilmselgelt põhjusega oma ajastul homoseksuaalsete hulgas poolehoidu võitis. Tänapäeva ühiskonnas kehtivate normide vahel ekseldes oleks peategelased Carol ja Therese vast veidi kergemini end leidnud.

Mõneti kontekstivälisena mõtlesin vaid mõlema peategelase vaatenurgast lähtudes, kas "Carol" on kõige sobilikum pealkiri, vast oleks esialgne romaaninimi "The Price of Salt" isegi paslikum olnud, nii nagu ta 1952. aastal Patricia Highsmithi sulest ilmus.

Sisust

Nagu mainitud, kulgeb "Caroli" tegevus 1950. aastatel Ameerikas New Yorgis. Kaks naist, üks esmapilgul enesekindlam ja vanem ning teine, veidi alalhoidlikum ja noorem, kohtuvad ühes Manhattani kaubamajas ning püüavad koos üle astuda oma ajas kehtivatest normidest, andudes tundele, mis mõlemat teineteise poole tõmbab.

Therese Belivet (Rooney Mara) on noor ja lootusrikas fotograaf, kes töötab ajutise abina kaubamajas ning elab odavas üürikorteris. Carol (Cate Blanchett) näib enesekindla naisena, kes on ümbritsetud luksuslikust elust, kuid vaevleb armastuseta abielus ning võitleb oma nelja-aastase tütre õnne eest.
Kuigi Caroli jaoks ei ole suhe samast soost inimesega esmakordne, muudab kahe naise kohtumine mõlema elu täielikult ning pöörab pea peale senised dogmad ja väärtused.

Film kandideeris viiele Kuldgloobusele ning on nomineeritud ka kuues kategoorias Oscarile.



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: