Teater Must Kast toob lavale etenduse "Võõrana põhjala kõrbes" ({{commentsTotal}})

Näitleja Laura Niils
Näitleja Laura Niils Autor/allikas: Birgit Landberg

15. veebruaril esietendub Musta Kasti seni kõige suurejoonelisem lavastus “Võõrana põhjala kõrbes”.

“Võõrana põhjala kõrbes” on pseudopärimuslik kaemus, mis vaatleb maagilise realismi võtmes isikustatud looduse ja inimeste vahelisi suhteid ning Eesti kultuuriga seotud arhetüüpe. Eksootilise kaunitari pikk teekond lõppeb Eestimaa soos. Kohtumisest kohaliku mehega saavad alguse inimsuhete keerdkäigud ürgse maastiku taustal, kus luusib ringi ka segadust külvav Soo.

Dramaatiline lugu kompab erinevate kultuuride kokkusobivuse habrast pinda, kuid ei võta poliitilist seisukohta pagulasteemal. “Võõrana põhjala kõrbes” vaatleb kohalike ja eesti mehe ning võõra kaunitari keerulis-naljakat suhet, kus pannakse proovile mõlema tõekspidamised ja arusaamad elust. Ehk on praegusel rändamise, keeruliste ja segaste aegade taustal õige hetk taassõnastada, -avastada ja meenutada iseendaks olemise põhialused? Proovida mäletada seda, kes me tegelikult oleme ja mis on meie pärisosa.

Iga paari tuhande aasta tagant vajab maailm suurt muutust ja lunastust ning ehk saab see kõik alguse ühest pisikesest Eestimaa soost, põhjala kõrbest külmade tähtede alt?

Lavastuse valmimisse on kaasatud pea kogu Musta Kasti trupp, lisaks head partnerid väljastpoolt. Lavastaja Lennart Peep, dramaturg Marite H. Butkaite, kunstnik Birgit Landberg, koreograaf Jaanika Tammaru, helikujundus Sten Arvi, valguskujundus Gabriela Liivamägi, valgustehnik Mihkel Kallaste, grimmikunstnik Margit Lepla. Peaosas Laura Niils, Soo osas Märt Koik. Neile sekundeerivad osatäitjatena Kaija M. Kalvet, Silver Kaljula ja Kaarel Targo. Muusikaline kujundus Tartu Ülikooli Akadeemiliselt Naiskoorilt tunnustatud dirigent Triin Kochi juhatamisel.

Sobilik alates 14. eluaastast, kestus 80 minutit. Pärast iga etendust toimub ka vestlusring lavastusega seotud teemadel.

Etendust "Võõrana põhjala kõrbes" mängitakse Genialistide Klubi saalis 15., 17., 21., 22., 28. ja 29. veebruaril ning 3. ja 6. märtsil.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: