Ants Üleoja: Oonurme segakoor on üks suur ime ({{commentsTotal}})

Ants Üleoja
Ants Üleoja Autor/allikas: PM/Scanpix

Eesti Kooriühingu aastapreemiata galaõhtul anti välja kaks Aasta Koori nimetust, tiitlid pälvisid Rahvusooper Estonia poistekoor ja Oonurme segakoor.

Oonurmes on läbi aegade lauldud, juba 1885. aastal moodustati kohaliku koolmeistri käe all laulukoor ja sajand tagasi oli Oonurmes suisa kaks koori. Praeguse koosseisu moodustavad Oonurme laulurahva kõrval ka Tudust, Tudulinnast, Iisakust ja Rakverest kohale sõitvad inimesed. 20 tegutsemisaasta jooksul on kooril olnud pea veerandsada esinemist ja ettevõtmist, osaletud on neljal üldlaulupeol, mõõtu on võetud "Tuljaku"-võistulaulmisel, korra on käidud ESTO-l ning esinetud on lisaks Oonurme laulupäevadele ka Pärnu Rahvusvahelisel koorifestivalil ja Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil.

Oonurme segakoori dirigent Ants Üleoja rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et Oonurme segakoor sündis üsna traditsioonilisel viisil - koori esimesest esinemisest kasvas täiesti ootamatult välja tore kollektiiv, kes väikses Ida-Virumaa külas püüab eluhoobade kiuste harrastada Eesti koorilaulukultuuri. Mitmed lauljad on seotud metsatöödega, kooris on kooliõpetajaid ja ehitusmehi. "Kõik, kes Oonurmes natukegi viisi peavad, need laulavad kooris," kinnitas Üleoja.

Oonurme segakoor saab kokku harva, Ants Üleoja sõdab kord kuus Tallinnast 160 kilomeetri kaugusele, et läbi viia lauluproovid. Ühiselt on ületanud suured kunstilised ettevõtmised nagu Tüüri laul "Taandujad" laulupeo kavas ja Tuljaku võistulaulmisel osalemiseks õpitud Lüdigi laul "Mets".

"Nii vokaalselt kui tehniliselt palju rohkem ei saa," märkis Üleoja. "Õppimine võtab väga kaua aega, tehniliselt ei saa partiisid selgeks, harmoonia puhastamine on tõsine töö. Proovid on pikad ja tööd palju. Keeruline on töötada ka siis, kui algab jahiperiood, sest mehed on siis kohaliku jahiseltsi tegemiste asjus metsas."

Oonurme on pisike küla pisut rohkem kui poolesaja elanikuga. Jõukad talud ja suured majapidamised on külast ammu kadunud, alles on jäänud külainimestetuumik, kes peab kalliks nii kodupaika kui koorilaulu.

"Oonurme on täielik ääremaa," rääkis Üleoja, "kadunud on bussiühendus, kauplus, arstipunkt ja postimaja - inimesi on jäänud vähe. Needki, kes jäänud, voolavad külast välja. Pilt Oonurmes on sootuks teistsugune kui aastakümneid tagasi, ja see pilt ei ole sugugi rõõmustav. Ometi tegutseb seal segakoor, kõige noorem generatsioon on pea kõik kaasatud lauljate ritta ja Oonurme koor on minu jaoks ime. Ei ole ju lihtne leida tühjadest küladest inimesi, kellega saaks laulda."

Ants Üleoja rääkis "Deltale" laulupeotraditsiooni jätkusuutlikkusest, muusikaõpetusest koolides ja noorte koorijuhtide nappusest maakondades. "Noori dirigente ei jätku, praegu elatakse veel vanemate dirigentide najal, aga kui ühel hetkel hakkavad nad kaduma, mis saab siis? Praegune olukord on murdepunkt – kas me jõuame kogu seda koorimuusikaharrastust elus hoida või mitte," muretseb Üleoja.

Eesti Meestelaulu Selts on alustanud meeskooride päästekampaaniaga, luues maakondades noorte meeste meeskoore koolide juurde. "See on nüüd absoluutselt viimane õlekõrs," kommenteeris Üleoja. "Kui see läheb läbi, siis on veel lootust." Üleoja usub, et laulupidude traditsioon ei kao Eestist kuhugi ja et laulupeod ühendavad rahvast ka veel 50 aasta pärast.

Oonurmega on Ants Üleoja seotud olnud kogu elu, just seal alustas ta 7-aastaselt kooliteed. "Mäletan, kuidas ema mind hobusega kooli viis - oli 1944, oli sõda, mul algas koolitee Oonurme 6-klassilises koolis."

Küsimusele, mida annab Oonurme segakooriga töötamine, vastab Eesti Raadio koori, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerkoori jpt kollektiividega töötanud Ants Üleoja: "Ma tasun oma võlga selle küla ees."

Kuulake siit.

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär / Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk