Ants Üleoja: Oonurme segakoor on üks suur ime ({{commentsTotal}})

Ants Üleoja Autor: PM/Scanpix

Eesti Kooriühingu aastapreemiata galaõhtul anti välja kaks Aasta Koori nimetust, tiitlid pälvisid Rahvusooper Estonia poistekoor ja Oonurme segakoor.

Oonurmes on läbi aegade lauldud, juba 1885. aastal moodustati kohaliku koolmeistri käe all laulukoor ja sajand tagasi oli Oonurmes suisa kaks koori. Praeguse koosseisu moodustavad Oonurme laulurahva kõrval ka Tudust, Tudulinnast, Iisakust ja Rakverest kohale sõitvad inimesed. 20 tegutsemisaasta jooksul on kooril olnud pea veerandsada esinemist ja ettevõtmist, osaletud on neljal üldlaulupeol, mõõtu on võetud "Tuljaku"-võistulaulmisel, korra on käidud ESTO-l ning esinetud on lisaks Oonurme laulupäevadele ka Pärnu Rahvusvahelisel koorifestivalil ja Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil.

Oonurme segakoori dirigent Ants Üleoja rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et Oonurme segakoor sündis üsna traditsioonilisel viisil - koori esimesest esinemisest kasvas täiesti ootamatult välja tore kollektiiv, kes väikses Ida-Virumaa külas püüab eluhoobade kiuste harrastada Eesti koorilaulukultuuri. Mitmed lauljad on seotud metsatöödega, kooris on kooliõpetajaid ja ehitusmehi. "Kõik, kes Oonurmes natukegi viisi peavad, need laulavad kooris," kinnitas Üleoja.

Oonurme segakoor saab kokku harva, Ants Üleoja sõdab kord kuus Tallinnast 160 kilomeetri kaugusele, et läbi viia lauluproovid. Ühiselt on ületanud suured kunstilised ettevõtmised nagu Tüüri laul "Taandujad" laulupeo kavas ja Tuljaku võistulaulmisel osalemiseks õpitud Lüdigi laul "Mets".

"Nii vokaalselt kui tehniliselt palju rohkem ei saa," märkis Üleoja. "Õppimine võtab väga kaua aega, tehniliselt ei saa partiisid selgeks, harmoonia puhastamine on tõsine töö. Proovid on pikad ja tööd palju. Keeruline on töötada ka siis, kui algab jahiperiood, sest mehed on siis kohaliku jahiseltsi tegemiste asjus metsas."

Oonurme on pisike küla pisut rohkem kui poolesaja elanikuga. Jõukad talud ja suured majapidamised on külast ammu kadunud, alles on jäänud külainimestetuumik, kes peab kalliks nii kodupaika kui koorilaulu.

"Oonurme on täielik ääremaa," rääkis Üleoja, "kadunud on bussiühendus, kauplus, arstipunkt ja postimaja - inimesi on jäänud vähe. Needki, kes jäänud, voolavad külast välja. Pilt Oonurmes on sootuks teistsugune kui aastakümneid tagasi, ja see pilt ei ole sugugi rõõmustav. Ometi tegutseb seal segakoor, kõige noorem generatsioon on pea kõik kaasatud lauljate ritta ja Oonurme koor on minu jaoks ime. Ei ole ju lihtne leida tühjadest küladest inimesi, kellega saaks laulda."

Ants Üleoja rääkis "Deltale" laulupeotraditsiooni jätkusuutlikkusest, muusikaõpetusest koolides ja noorte koorijuhtide nappusest maakondades. "Noori dirigente ei jätku, praegu elatakse veel vanemate dirigentide najal, aga kui ühel hetkel hakkavad nad kaduma, mis saab siis? Praegune olukord on murdepunkt – kas me jõuame kogu seda koorimuusikaharrastust elus hoida või mitte," muretseb Üleoja.

Eesti Meestelaulu Selts on alustanud meeskooride päästekampaaniaga, luues maakondades noorte meeste meeskoore koolide juurde. "See on nüüd absoluutselt viimane õlekõrs," kommenteeris Üleoja. "Kui see läheb läbi, siis on veel lootust." Üleoja usub, et laulupidude traditsioon ei kao Eestist kuhugi ja et laulupeod ühendavad rahvast ka veel 50 aasta pärast.

Oonurmega on Ants Üleoja seotud olnud kogu elu, just seal alustas ta 7-aastaselt kooliteed. "Mäletan, kuidas ema mind hobusega kooli viis - oli 1944, oli sõda, mul algas koolitee Oonurme 6-klassilises koolis."

Küsimusele, mida annab Oonurme segakooriga töötamine, vastab Eesti Raadio koori, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerkoori jpt kollektiividega töötanud Ants Üleoja: "Ma tasun oma võlga selle küla ees."

Kuulake siit.

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär / Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.