Ants Üleoja: Oonurme segakoor on üks suur ime ({{commentsTotal}})

Ants Üleoja
Ants Üleoja Autor/allikas: PM/Scanpix

Eesti Kooriühingu aastapreemiata galaõhtul anti välja kaks Aasta Koori nimetust, tiitlid pälvisid Rahvusooper Estonia poistekoor ja Oonurme segakoor.

Oonurmes on läbi aegade lauldud, juba 1885. aastal moodustati kohaliku koolmeistri käe all laulukoor ja sajand tagasi oli Oonurmes suisa kaks koori. Praeguse koosseisu moodustavad Oonurme laulurahva kõrval ka Tudust, Tudulinnast, Iisakust ja Rakverest kohale sõitvad inimesed. 20 tegutsemisaasta jooksul on kooril olnud pea veerandsada esinemist ja ettevõtmist, osaletud on neljal üldlaulupeol, mõõtu on võetud "Tuljaku"-võistulaulmisel, korra on käidud ESTO-l ning esinetud on lisaks Oonurme laulupäevadele ka Pärnu Rahvusvahelisel koorifestivalil ja Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil.

Oonurme segakoori dirigent Ants Üleoja rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et Oonurme segakoor sündis üsna traditsioonilisel viisil - koori esimesest esinemisest kasvas täiesti ootamatult välja tore kollektiiv, kes väikses Ida-Virumaa külas püüab eluhoobade kiuste harrastada Eesti koorilaulukultuuri. Mitmed lauljad on seotud metsatöödega, kooris on kooliõpetajaid ja ehitusmehi. "Kõik, kes Oonurmes natukegi viisi peavad, need laulavad kooris," kinnitas Üleoja.

Oonurme segakoor saab kokku harva, Ants Üleoja sõdab kord kuus Tallinnast 160 kilomeetri kaugusele, et läbi viia lauluproovid. Ühiselt on ületanud suured kunstilised ettevõtmised nagu Tüüri laul "Taandujad" laulupeo kavas ja Tuljaku võistulaulmisel osalemiseks õpitud Lüdigi laul "Mets".

"Nii vokaalselt kui tehniliselt palju rohkem ei saa," märkis Üleoja. "Õppimine võtab väga kaua aega, tehniliselt ei saa partiisid selgeks, harmoonia puhastamine on tõsine töö. Proovid on pikad ja tööd palju. Keeruline on töötada ka siis, kui algab jahiperiood, sest mehed on siis kohaliku jahiseltsi tegemiste asjus metsas."

Oonurme on pisike küla pisut rohkem kui poolesaja elanikuga. Jõukad talud ja suured majapidamised on külast ammu kadunud, alles on jäänud külainimestetuumik, kes peab kalliks nii kodupaika kui koorilaulu.

"Oonurme on täielik ääremaa," rääkis Üleoja, "kadunud on bussiühendus, kauplus, arstipunkt ja postimaja - inimesi on jäänud vähe. Needki, kes jäänud, voolavad külast välja. Pilt Oonurmes on sootuks teistsugune kui aastakümneid tagasi, ja see pilt ei ole sugugi rõõmustav. Ometi tegutseb seal segakoor, kõige noorem generatsioon on pea kõik kaasatud lauljate ritta ja Oonurme koor on minu jaoks ime. Ei ole ju lihtne leida tühjadest küladest inimesi, kellega saaks laulda."

Ants Üleoja rääkis "Deltale" laulupeotraditsiooni jätkusuutlikkusest, muusikaõpetusest koolides ja noorte koorijuhtide nappusest maakondades. "Noori dirigente ei jätku, praegu elatakse veel vanemate dirigentide najal, aga kui ühel hetkel hakkavad nad kaduma, mis saab siis? Praegune olukord on murdepunkt – kas me jõuame kogu seda koorimuusikaharrastust elus hoida või mitte," muretseb Üleoja.

Eesti Meestelaulu Selts on alustanud meeskooride päästekampaaniaga, luues maakondades noorte meeste meeskoore koolide juurde. "See on nüüd absoluutselt viimane õlekõrs," kommenteeris Üleoja. "Kui see läheb läbi, siis on veel lootust." Üleoja usub, et laulupidude traditsioon ei kao Eestist kuhugi ja et laulupeod ühendavad rahvast ka veel 50 aasta pärast.

Oonurmega on Ants Üleoja seotud olnud kogu elu, just seal alustas ta 7-aastaselt kooliteed. "Mäletan, kuidas ema mind hobusega kooli viis - oli 1944, oli sõda, mul algas koolitee Oonurme 6-klassilises koolis."

Küsimusele, mida annab Oonurme segakooriga töötamine, vastab Eesti Raadio koori, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerkoori jpt kollektiividega töötanud Ants Üleoja: "Ma tasun oma võlga selle küla ees."

Kuulake siit.

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär / Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: