Ants Üleoja: Oonurme segakoor on üks suur ime ({{commentsTotal}})

Ants Üleoja
Ants Üleoja Autor/allikas: PM/Scanpix

Eesti Kooriühingu aastapreemiata galaõhtul anti välja kaks Aasta Koori nimetust, tiitlid pälvisid Rahvusooper Estonia poistekoor ja Oonurme segakoor.

Oonurmes on läbi aegade lauldud, juba 1885. aastal moodustati kohaliku koolmeistri käe all laulukoor ja sajand tagasi oli Oonurmes suisa kaks koori. Praeguse koosseisu moodustavad Oonurme laulurahva kõrval ka Tudust, Tudulinnast, Iisakust ja Rakverest kohale sõitvad inimesed. 20 tegutsemisaasta jooksul on kooril olnud pea veerandsada esinemist ja ettevõtmist, osaletud on neljal üldlaulupeol, mõõtu on võetud "Tuljaku"-võistulaulmisel, korra on käidud ESTO-l ning esinetud on lisaks Oonurme laulupäevadele ka Pärnu Rahvusvahelisel koorifestivalil ja Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil.

Oonurme segakoori dirigent Ants Üleoja rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et Oonurme segakoor sündis üsna traditsioonilisel viisil - koori esimesest esinemisest kasvas täiesti ootamatult välja tore kollektiiv, kes väikses Ida-Virumaa külas püüab eluhoobade kiuste harrastada Eesti koorilaulukultuuri. Mitmed lauljad on seotud metsatöödega, kooris on kooliõpetajaid ja ehitusmehi. "Kõik, kes Oonurmes natukegi viisi peavad, need laulavad kooris," kinnitas Üleoja.

Oonurme segakoor saab kokku harva, Ants Üleoja sõdab kord kuus Tallinnast 160 kilomeetri kaugusele, et läbi viia lauluproovid. Ühiselt on ületanud suured kunstilised ettevõtmised nagu Tüüri laul "Taandujad" laulupeo kavas ja Tuljaku võistulaulmisel osalemiseks õpitud Lüdigi laul "Mets".

"Nii vokaalselt kui tehniliselt palju rohkem ei saa," märkis Üleoja. "Õppimine võtab väga kaua aega, tehniliselt ei saa partiisid selgeks, harmoonia puhastamine on tõsine töö. Proovid on pikad ja tööd palju. Keeruline on töötada ka siis, kui algab jahiperiood, sest mehed on siis kohaliku jahiseltsi tegemiste asjus metsas."

Oonurme on pisike küla pisut rohkem kui poolesaja elanikuga. Jõukad talud ja suured majapidamised on külast ammu kadunud, alles on jäänud külainimestetuumik, kes peab kalliks nii kodupaika kui koorilaulu.

"Oonurme on täielik ääremaa," rääkis Üleoja, "kadunud on bussiühendus, kauplus, arstipunkt ja postimaja - inimesi on jäänud vähe. Needki, kes jäänud, voolavad külast välja. Pilt Oonurmes on sootuks teistsugune kui aastakümneid tagasi, ja see pilt ei ole sugugi rõõmustav. Ometi tegutseb seal segakoor, kõige noorem generatsioon on pea kõik kaasatud lauljate ritta ja Oonurme koor on minu jaoks ime. Ei ole ju lihtne leida tühjadest küladest inimesi, kellega saaks laulda."

Ants Üleoja rääkis "Deltale" laulupeotraditsiooni jätkusuutlikkusest, muusikaõpetusest koolides ja noorte koorijuhtide nappusest maakondades. "Noori dirigente ei jätku, praegu elatakse veel vanemate dirigentide najal, aga kui ühel hetkel hakkavad nad kaduma, mis saab siis? Praegune olukord on murdepunkt – kas me jõuame kogu seda koorimuusikaharrastust elus hoida või mitte," muretseb Üleoja.

Eesti Meestelaulu Selts on alustanud meeskooride päästekampaaniaga, luues maakondades noorte meeste meeskoore koolide juurde. "See on nüüd absoluutselt viimane õlekõrs," kommenteeris Üleoja. "Kui see läheb läbi, siis on veel lootust." Üleoja usub, et laulupidude traditsioon ei kao Eestist kuhugi ja et laulupeod ühendavad rahvast ka veel 50 aasta pärast.

Oonurmega on Ants Üleoja seotud olnud kogu elu, just seal alustas ta 7-aastaselt kooliteed. "Mäletan, kuidas ema mind hobusega kooli viis - oli 1944, oli sõda, mul algas koolitee Oonurme 6-klassilises koolis."

Küsimusele, mida annab Oonurme segakooriga töötamine, vastab Eesti Raadio koori, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerkoori jpt kollektiividega töötanud Ants Üleoja: "Ma tasun oma võlga selle küla ees."

Kuulake siit.

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär / Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.