Tõnu Karjatse filmikomm: kui kaugele on võimalik traditsioonide hoidmise nimel minna? ({{commentsTotal}})

Deniz Gamze Ergüveni film "Mustang" Autor: t24.com.tr

On ajatuid ja on päevakajalisi filme.Türgi päritolu lavastaja Deniz Gamze Ergüveni "Mustang" kuulub nende sekka, mille kohta võib öelda mõlemat. "Mustangis" kohtuvadki kaks maailma - üks, mis kuulub minevikku ja teine, mille päralt on tulevik.

Muidugi ei taha minevikku kuuluv maalim sellise saatusega leppida ja teeb kõik, mis võimalik, et aega peatada. Ehk siis, Ergüven väljendab noorte neidude üleskasvamise loo kaudu konflikti traditsionaalse ühiskonna, oma aja ära elanud tavade konserveerimisse kapseldunud kogukonna ja isiklikku otsustusvabadust ihkavate tänapäeva noorte inimeste vahel. Vastamisi on põlvkonnad ja käsitlused ühiskonnast ning inimesest. Täpsemalt - naise kohast Türgi ühiskonnas. Tegelikult saaks samasuguse filmi teha ka Iraanis, Liibanonis või mõnel teisel islamimaal toimuva põhjal, siis oleks kontrastid muidugi veelgi teravamad, samuti saab tegevustikku üle kanda ka Euroopasse või Ühendriikidesse, kuid sel juhul räägiks film juba äärmustest. Kõige ehmatavam on selle loo juures, et me ei tea, kui kaugele on valmis minema kõik need, kes astuvad tulihingeliselt üles "püha perekonna ja veel pühamate traditsioonide kaitseks". Nagu näitab Ergüven, on need inimesed oma ideede kaitsmise nimel valmis kõigeks, endal püstol vöö vahel n-ö enesekaitseks tolknemas.

"Mustangi" teeb suureks äärmiselt haarav lugu, vaimustav teostus ja vapustavad näitlejatööd. Lugu on elust enesest ja seetõttu me ka ei kahtle selles, mida näeme. Ergüven kirjutas "Mustangi" oma elukogemustest tõukudes, kuid kui kultuurilised erinevused ja religioossed veendumused kõrvale jätta, pole "Mustang" muud kui lugu üleskasvamisest ja kasvatamisest. Viis peatselt meheleminekueas õde, filmi peategelased, ei igatse muud kui oma isa ja ema, keda neil juba aastaid ei ole ning nad peavad üles kasvama vanaema ja onu käe all. Ema on nad projitseerinud oma õpetajale, kes filmi avakaadrites linna tagasi sõidab. Isa pole projitseerida kellelegi, sest despoodist onu kuuluks pigem kuhugi õudusfilmi. Eriti südamlikuks teeb filmi selle vaatepunkt - sündmused antakse edasi tüdrukute silme läbi, kusjuures keskmes on noorim õde, Lale. Tema rollis teeb oma esimese osatäitmise unustamatu Güneş Şensoy. Üliarmas Lale on tüdrukutest ka kõige isepäisem ja söakam, tema karakterile ongi kirjutatud lugu edasiviivad momendid. Omaette isiksus on iga tüdruk sellest perekonnast ja Ergüven on need karakterid oma esimeses täispikas mängufilmis ka korralikult visandanud.

Teiseks meeldejäävaks tegelaskujuks ongi tüdrukute onu Erol, keda mängib Ayberk Pekcan, kes tegi kaasa ka Nuri Bilge Ceylani filmis "Winter Sleep". Vuntsipahmaga despoot on armsa tüdrukukese vastand nii füüsiliselt kui vaimselt - need ongi konflikti peamised poolused, ülejäänud elemendid jäävad sinna vahele. Alguse saab sündmusteahel süütust lõbutsemisest mere ääres, kus poisid tüdrukuid kukile võtsid, seda pealtnäinud külaelanikud lugesid sellest välja aga hoopis midagi muud. Onu Erol otsustab tüdrukud seepeale majja sulgeda ja laseb aknadki trellitada. Teguviis, mida ei võtaks ilmselt ette ükski vanem, kes vähegi soovib oma suureks sirguvate lastega kontakti hoida. Lugu on sedavõrd põnev, et unustad, et vaatad filmi, Ergüven teeb selle filmiga midagi sellist, milleni mõned jõuavad alles pärast mitut linatööd.

Paralleeli võib siin tõmmata Sofia Coppolaga, kelle läbimurdefilm "Süütud enesetapud" ("The Virgin Suicides", 1999) rääkis samuti täiskasvanuikka jõudvatest, üksi kasvavatest õdedest. Ka Coppolal oli enne esimest täispikka filmi ette näidata kaks lühimängufilmi nagu Ergüvenilgi. Sarnaseid jooni on filmidel veel - tüdrukute jõudeolekustseenide poeetiline malbus, sama on isegi õdede arv. Kui Sofia Coppola film sai vaid MTV ja Young Hollywood auhinna, siis Ergüveni filmi on Euroopas premeerinud aasta parimana Euroopa Filmiakadeemia ja ta esindab Prantsusmaad eelseisval Oscari galal võõrkeelsete filmide kategoorias. Ilmselt on just see film ka peamine rivaal peafavoriidile, Ungari lavastaja Lazlo Nemesi filmile “Sauli poeg”, mis on hoopis laiema ajaloolise ja dramaatilise haardega. “Mustang” toob aga kaudselt sisse ka need teemad, mis on käimasoleva üleilmse väärtustekonflikti aluseks - islamiäärmusluse levik ja traditsionalistide kramplikud tõmblused muutuvas maailmas, meenutagem kasvõi vaidlusi kooseluseaduse ümber.

"Mustangit" võikski koos vaadata nii konservatiivse kui ka liberaalsema maaimavaate pooldajad ja pärast koos avalikult nähtut arutada, see aitaks maandada ehk pingeid, mis kipuvad tekkima pelgalt trükki jõudnud väljaütlemiste põhjal.

"Mustangit" näidatakse vähe, sest teised filmid tulevad peale, aga paljudele võib just see film olla üheks aasta filmielamuseks. See on film, mida võib vaadata ka mitu korda ja ta väärtus ei kahane.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.