Tõnu Karjatse filmikomm: kui kaugele on võimalik traditsioonide hoidmise nimel minna? ({{commentsTotal}})

Deniz Gamze Ergüveni film
Deniz Gamze Ergüveni film "Mustang" Autor/allikas: t24.com.tr

On ajatuid ja on päevakajalisi filme.Türgi päritolu lavastaja Deniz Gamze Ergüveni "Mustang" kuulub nende sekka, mille kohta võib öelda mõlemat. "Mustangis" kohtuvadki kaks maailma - üks, mis kuulub minevikku ja teine, mille päralt on tulevik.

Muidugi ei taha minevikku kuuluv maalim sellise saatusega leppida ja teeb kõik, mis võimalik, et aega peatada. Ehk siis, Ergüven väljendab noorte neidude üleskasvamise loo kaudu konflikti traditsionaalse ühiskonna, oma aja ära elanud tavade konserveerimisse kapseldunud kogukonna ja isiklikku otsustusvabadust ihkavate tänapäeva noorte inimeste vahel. Vastamisi on põlvkonnad ja käsitlused ühiskonnast ning inimesest. Täpsemalt - naise kohast Türgi ühiskonnas. Tegelikult saaks samasuguse filmi teha ka Iraanis, Liibanonis või mõnel teisel islamimaal toimuva põhjal, siis oleks kontrastid muidugi veelgi teravamad, samuti saab tegevustikku üle kanda ka Euroopasse või Ühendriikidesse, kuid sel juhul räägiks film juba äärmustest. Kõige ehmatavam on selle loo juures, et me ei tea, kui kaugele on valmis minema kõik need, kes astuvad tulihingeliselt üles "püha perekonna ja veel pühamate traditsioonide kaitseks". Nagu näitab Ergüven, on need inimesed oma ideede kaitsmise nimel valmis kõigeks, endal püstol vöö vahel n-ö enesekaitseks tolknemas.

"Mustangi" teeb suureks äärmiselt haarav lugu, vaimustav teostus ja vapustavad näitlejatööd. Lugu on elust enesest ja seetõttu me ka ei kahtle selles, mida näeme. Ergüven kirjutas "Mustangi" oma elukogemustest tõukudes, kuid kui kultuurilised erinevused ja religioossed veendumused kõrvale jätta, pole "Mustang" muud kui lugu üleskasvamisest ja kasvatamisest. Viis peatselt meheleminekueas õde, filmi peategelased, ei igatse muud kui oma isa ja ema, keda neil juba aastaid ei ole ning nad peavad üles kasvama vanaema ja onu käe all. Ema on nad projitseerinud oma õpetajale, kes filmi avakaadrites linna tagasi sõidab. Isa pole projitseerida kellelegi, sest despoodist onu kuuluks pigem kuhugi õudusfilmi. Eriti südamlikuks teeb filmi selle vaatepunkt - sündmused antakse edasi tüdrukute silme läbi, kusjuures keskmes on noorim õde, Lale. Tema rollis teeb oma esimese osatäitmise unustamatu Güneş Şensoy. Üliarmas Lale on tüdrukutest ka kõige isepäisem ja söakam, tema karakterile ongi kirjutatud lugu edasiviivad momendid. Omaette isiksus on iga tüdruk sellest perekonnast ja Ergüven on need karakterid oma esimeses täispikas mängufilmis ka korralikult visandanud.

Teiseks meeldejäävaks tegelaskujuks ongi tüdrukute onu Erol, keda mängib Ayberk Pekcan, kes tegi kaasa ka Nuri Bilge Ceylani filmis "Winter Sleep". Vuntsipahmaga despoot on armsa tüdrukukese vastand nii füüsiliselt kui vaimselt - need ongi konflikti peamised poolused, ülejäänud elemendid jäävad sinna vahele. Alguse saab sündmusteahel süütust lõbutsemisest mere ääres, kus poisid tüdrukuid kukile võtsid, seda pealtnäinud külaelanikud lugesid sellest välja aga hoopis midagi muud. Onu Erol otsustab tüdrukud seepeale majja sulgeda ja laseb aknadki trellitada. Teguviis, mida ei võtaks ilmselt ette ükski vanem, kes vähegi soovib oma suureks sirguvate lastega kontakti hoida. Lugu on sedavõrd põnev, et unustad, et vaatad filmi, Ergüven teeb selle filmiga midagi sellist, milleni mõned jõuavad alles pärast mitut linatööd.

Paralleeli võib siin tõmmata Sofia Coppolaga, kelle läbimurdefilm "Süütud enesetapud" ("The Virgin Suicides", 1999) rääkis samuti täiskasvanuikka jõudvatest, üksi kasvavatest õdedest. Ka Coppolal oli enne esimest täispikka filmi ette näidata kaks lühimängufilmi nagu Ergüvenilgi. Sarnaseid jooni on filmidel veel - tüdrukute jõudeolekustseenide poeetiline malbus, sama on isegi õdede arv. Kui Sofia Coppola film sai vaid MTV ja Young Hollywood auhinna, siis Ergüveni filmi on Euroopas premeerinud aasta parimana Euroopa Filmiakadeemia ja ta esindab Prantsusmaad eelseisval Oscari galal võõrkeelsete filmide kategoorias. Ilmselt on just see film ka peamine rivaal peafavoriidile, Ungari lavastaja Lazlo Nemesi filmile “Sauli poeg”, mis on hoopis laiema ajaloolise ja dramaatilise haardega. “Mustang” toob aga kaudselt sisse ka need teemad, mis on käimasoleva üleilmse väärtustekonflikti aluseks - islamiäärmusluse levik ja traditsionalistide kramplikud tõmblused muutuvas maailmas, meenutagem kasvõi vaidlusi kooseluseaduse ümber.

"Mustangit" võikski koos vaadata nii konservatiivse kui ka liberaalsema maaimavaate pooldajad ja pärast koos avalikult nähtut arutada, see aitaks maandada ehk pingeid, mis kipuvad tekkima pelgalt trükki jõudnud väljaütlemiste põhjal.

"Mustangit" näidatakse vähe, sest teised filmid tulevad peale, aga paljudele võib just see film olla üheks aasta filmielamuseks. See on film, mida võib vaadata ka mitu korda ja ta väärtus ei kahane.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



9. mai rongkäik9. mai rongkäik
Anders Härm: traditsioon & trauma – Aasta ema & 9. mai juhtumid

Siiri Oviiri “Aasta ema skandaalist” on nüüd juba mõnevõrra aega mööda läinud, mistõttu saab sellele nüüd ehk veidi rahulikumalt tagasi vaadata. Kuigi ka 9. maist saab varsti juba kaks nädalat, käivad vaidlused sel teemal jätkuvalt edasi. Järgnevas lühiessees huvitab mind nende kahe juhtumi näitel küsimused traditsioonist ja traumast nii personaalsetes kui ka kollektiivsetes subjekti-positsioonides ning eelkõige see, mida nendega peale hakata.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk