Tõnu Karjatse filmikomm: kui kaugele on võimalik traditsioonide hoidmise nimel minna? ({{commentsTotal}})

Deniz Gamze Ergüveni film
Deniz Gamze Ergüveni film "Mustang" Autor/allikas: t24.com.tr

On ajatuid ja on päevakajalisi filme.Türgi päritolu lavastaja Deniz Gamze Ergüveni "Mustang" kuulub nende sekka, mille kohta võib öelda mõlemat. "Mustangis" kohtuvadki kaks maailma - üks, mis kuulub minevikku ja teine, mille päralt on tulevik.

Muidugi ei taha minevikku kuuluv maalim sellise saatusega leppida ja teeb kõik, mis võimalik, et aega peatada. Ehk siis, Ergüven väljendab noorte neidude üleskasvamise loo kaudu konflikti traditsionaalse ühiskonna, oma aja ära elanud tavade konserveerimisse kapseldunud kogukonna ja isiklikku otsustusvabadust ihkavate tänapäeva noorte inimeste vahel. Vastamisi on põlvkonnad ja käsitlused ühiskonnast ning inimesest. Täpsemalt - naise kohast Türgi ühiskonnas. Tegelikult saaks samasuguse filmi teha ka Iraanis, Liibanonis või mõnel teisel islamimaal toimuva põhjal, siis oleks kontrastid muidugi veelgi teravamad, samuti saab tegevustikku üle kanda ka Euroopasse või Ühendriikidesse, kuid sel juhul räägiks film juba äärmustest. Kõige ehmatavam on selle loo juures, et me ei tea, kui kaugele on valmis minema kõik need, kes astuvad tulihingeliselt üles "püha perekonna ja veel pühamate traditsioonide kaitseks". Nagu näitab Ergüven, on need inimesed oma ideede kaitsmise nimel valmis kõigeks, endal püstol vöö vahel n-ö enesekaitseks tolknemas.

"Mustangi" teeb suureks äärmiselt haarav lugu, vaimustav teostus ja vapustavad näitlejatööd. Lugu on elust enesest ja seetõttu me ka ei kahtle selles, mida näeme. Ergüven kirjutas "Mustangi" oma elukogemustest tõukudes, kuid kui kultuurilised erinevused ja religioossed veendumused kõrvale jätta, pole "Mustang" muud kui lugu üleskasvamisest ja kasvatamisest. Viis peatselt meheleminekueas õde, filmi peategelased, ei igatse muud kui oma isa ja ema, keda neil juba aastaid ei ole ning nad peavad üles kasvama vanaema ja onu käe all. Ema on nad projitseerinud oma õpetajale, kes filmi avakaadrites linna tagasi sõidab. Isa pole projitseerida kellelegi, sest despoodist onu kuuluks pigem kuhugi õudusfilmi. Eriti südamlikuks teeb filmi selle vaatepunkt - sündmused antakse edasi tüdrukute silme läbi, kusjuures keskmes on noorim õde, Lale. Tema rollis teeb oma esimese osatäitmise unustamatu Güneş Şensoy. Üliarmas Lale on tüdrukutest ka kõige isepäisem ja söakam, tema karakterile ongi kirjutatud lugu edasiviivad momendid. Omaette isiksus on iga tüdruk sellest perekonnast ja Ergüven on need karakterid oma esimeses täispikas mängufilmis ka korralikult visandanud.

Teiseks meeldejäävaks tegelaskujuks ongi tüdrukute onu Erol, keda mängib Ayberk Pekcan, kes tegi kaasa ka Nuri Bilge Ceylani filmis "Winter Sleep". Vuntsipahmaga despoot on armsa tüdrukukese vastand nii füüsiliselt kui vaimselt - need ongi konflikti peamised poolused, ülejäänud elemendid jäävad sinna vahele. Alguse saab sündmusteahel süütust lõbutsemisest mere ääres, kus poisid tüdrukuid kukile võtsid, seda pealtnäinud külaelanikud lugesid sellest välja aga hoopis midagi muud. Onu Erol otsustab tüdrukud seepeale majja sulgeda ja laseb aknadki trellitada. Teguviis, mida ei võtaks ilmselt ette ükski vanem, kes vähegi soovib oma suureks sirguvate lastega kontakti hoida. Lugu on sedavõrd põnev, et unustad, et vaatad filmi, Ergüven teeb selle filmiga midagi sellist, milleni mõned jõuavad alles pärast mitut linatööd.

Paralleeli võib siin tõmmata Sofia Coppolaga, kelle läbimurdefilm "Süütud enesetapud" ("The Virgin Suicides", 1999) rääkis samuti täiskasvanuikka jõudvatest, üksi kasvavatest õdedest. Ka Coppolal oli enne esimest täispikka filmi ette näidata kaks lühimängufilmi nagu Ergüvenilgi. Sarnaseid jooni on filmidel veel - tüdrukute jõudeolekustseenide poeetiline malbus, sama on isegi õdede arv. Kui Sofia Coppola film sai vaid MTV ja Young Hollywood auhinna, siis Ergüveni filmi on Euroopas premeerinud aasta parimana Euroopa Filmiakadeemia ja ta esindab Prantsusmaad eelseisval Oscari galal võõrkeelsete filmide kategoorias. Ilmselt on just see film ka peamine rivaal peafavoriidile, Ungari lavastaja Lazlo Nemesi filmile “Sauli poeg”, mis on hoopis laiema ajaloolise ja dramaatilise haardega. “Mustang” toob aga kaudselt sisse ka need teemad, mis on käimasoleva üleilmse väärtustekonflikti aluseks - islamiäärmusluse levik ja traditsionalistide kramplikud tõmblused muutuvas maailmas, meenutagem kasvõi vaidlusi kooseluseaduse ümber.

"Mustangit" võikski koos vaadata nii konservatiivse kui ka liberaalsema maaimavaate pooldajad ja pärast koos avalikult nähtut arutada, see aitaks maandada ehk pingeid, mis kipuvad tekkima pelgalt trükki jõudnud väljaütlemiste põhjal.

"Mustangit" näidatakse vähe, sest teised filmid tulevad peale, aga paljudele võib just see film olla üheks aasta filmielamuseks. See on film, mida võib vaadata ka mitu korda ja ta väärtus ei kahane.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.