Koorijuht Jüri Rent: dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas ({{commentsTotal}})

Koorijuht Jüri Rent
Koorijuht Jüri Rent Autor/allikas: PM/EMF

Hiljuti Eesti Kooriühingu auliikmeks kuulutatud koorijuht Jüri Rent rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et igasuguse tunnustamise eest on ta alati olnud väga tänulik. Ometi kiidab ta võimalust olla õnnelik juba vaid seetõttu, et on terve oma elu saanud teha tööd, mida armastab.

Rent on seotud olnud mitmete kollektiividega: 13 aastat Rahvusooper Estonia peakoormeister, 29 aastat Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent, 15 aastat Tallinna Ülikooli meeskoori peadirigent. Lisaks on ta hinnatud pedagoog, oma teadmisi on ta 10 aastat edasi andnud G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 30 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Õpetamise töötingimused EMTA-s on Rendi pedagoogiks olemise ajal muutunud kõvasti: klassis on kaks head klaverit, seinad ei kosta läbi, töötingimused on ideaalilähedased. "Kui muusikaakadeemia saaks ometi ka kontserdisaali, siis oleksime väga õnnelikud. Saal on ülivajalik, sest akadeemias on kaks praktikakoori ja suur segakoor ja suurteoste ettekanded vajavad avarat ruumi, dirigentidele on vaja esinemiskogemust," teab Rent.

Ka muusikatudengite õppeprotsess on mitmekümne aasta jooksul palju muutunud, kõige olulisem muutus on olnud repertuaariga, samuti on tudengitel võimalik välismaal end koolitada, seal esineda - see annab tohutult kogemusi. Ka meistrite ja sellide omavaheline suhtlemine on Rendi sõnul krambivaba ja võimalusi eneseharimiseks on rohkem kui küll: EMTA-s on rikkalik raamatukogu ja korralik fonoteek, internet on muusikat täis.

Jüri Rendi tudengitele edasiantavate põhitõdede hulgas on lisaks muusikaõpetamisele ka püüd sisendada koorijuhile vajalikke oskusi inimestega suhtlemisel. "Olen oma tudengitele rääkinud, et dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas," märkis Rent. "Lauljatega tuleb luua inimlik suhe, hea kontakt. Ülevalt alla vaatavate dirigentide loomingulised saavutused on alati olnud nõrgemad kui nende omad, kes seda peent kunsti valdavad."

Meeskooride mõõnaaja asjus valutab Jüri Rendi süda väga: "Jah, meeskooriliik on praegu kõige haavatavamas seisus. Kui Eesti Meestelaulu Selts 20 aastat tagasi alustas, oli meil 2200 laulumeest, täna on mehi umbes tuhat. Ülikoolide juures tegutsevad tugevad meeskoorid, kuid igal aastal on Eestis meeskoore, kes lõpetavad tegevuse. Praegu püütakse kõiki jõude kasutades panna seda hääbumisprotsessi seisma, loome uusi noorte meeste koore. Kahju muidugi, kui kunagi laulupeotraditsiooni loonud kooriliik võib mõne aja pärast üldse laulukaare all mitte esineda, aga ega looduse vastu ei saa."

Koorijuhina tajub Rent kontserdi õnnetumist alati publikust – kuulajate vastuvõtust peegeldub kordaläinud esinemine, need on õnnelikud hetked. "Meeskooride repertuaari Eesti heliloojate loomingust kindlasti piisavalt ei leia, need ei pruugi olla ka suupärased. Hea dirigent leiab maitsekat ja koorile sobivat repertuaari ka mujalt maailmast. Koorilaulja peab saama laulmisest elamuse. Seetõttu pole ka ime, et ühesoolised koorid ühendavad aegajalt jõud esitamaks mõnd segakooridele loodud suurteost. Kui lauldava hulgas on palju sellist, mida omandatakse raskelt ja mis suurt rõõmu ei paku, siis võib laulja isegi koorist lahkuda. Dirigenditarkus annab võimaluse liikuda just piiri peal, et oleks lauljat arendav ja kuulajale kosutav repertuaar," rääkis Rent.

Meeskooriliikumise juures on alati peetud oluliseks ka noorte meeste kasvatamist, toetub ju kodumaine meeskooriliikumine Meestelaulu Seltsi põhikirja punktile, mille järgi on üks seltsi ülesandeid õige Eesti mehe kasvatamine. "Jah, eks meeskoorigi satu ju laulma erinevatest peredest erineva lastetoaga poisid, kasvatuslik moment meeskoori juures on äärmiselt oluline," lausus sõjaväelase poeg Jüri Rent. "Üllatav on vaadata, kuidas ühest täiesti tahumatust kutist kasvab paari aastaga välja kena käitumisega härrasmees."

Kõige värvikam kooriliik on Jüri Rendi arvamuse kohaselt siiski segakoor ja ta nimetab kahte Eesti koori, mis tegutsevad professionaalsel tasemel: "Segakoor HUIK! ja kammerkoor Head Ööd, Vend panevad imestama, kui kiiresti omandatakse kaalukas repertuaar ja kui hästi seda esitatakse," kiidab Rent.

Küsimusele: mis on elus kõige tähtsam, vastab Rent kõhklemata: "Perekond. Ka muusika ja ka tervis. Siiski tuleb elus kõige esimesele kohale asetada perekond."

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär, Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Arvamusfestival 2017Arvamusfestival 2017
Keelesäuts. Millest koosneb argument?

„Tema jutt ei olnud veenev, sest see polnud argumenteeritud.“ „Selles artklis pole ühtegi argumenti.“ Taolised laused on üsna levinud praegusel arvamise ajastul. Meile pakutakse iga päev palju seisukohti ja hinnanguid. Isegi uudised on tänapäeval enamasti selle kohta, et keegi kuskil midagi arvab. Kui öelda, et arvamus, kõne või kirjutis peab olema argumenteeritud, siis mida see ikkagi tähendab?

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.