Koorijuht Jüri Rent: dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas ({{commentsTotal}})

Koorijuht Jüri Rent
Koorijuht Jüri Rent Autor/allikas: PM/EMF

Hiljuti Eesti Kooriühingu auliikmeks kuulutatud koorijuht Jüri Rent rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et igasuguse tunnustamise eest on ta alati olnud väga tänulik. Ometi kiidab ta võimalust olla õnnelik juba vaid seetõttu, et on terve oma elu saanud teha tööd, mida armastab.

Rent on seotud olnud mitmete kollektiividega: 13 aastat Rahvusooper Estonia peakoormeister, 29 aastat Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent, 15 aastat Tallinna Ülikooli meeskoori peadirigent. Lisaks on ta hinnatud pedagoog, oma teadmisi on ta 10 aastat edasi andnud G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 30 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Õpetamise töötingimused EMTA-s on Rendi pedagoogiks olemise ajal muutunud kõvasti: klassis on kaks head klaverit, seinad ei kosta läbi, töötingimused on ideaalilähedased. "Kui muusikaakadeemia saaks ometi ka kontserdisaali, siis oleksime väga õnnelikud. Saal on ülivajalik, sest akadeemias on kaks praktikakoori ja suur segakoor ja suurteoste ettekanded vajavad avarat ruumi, dirigentidele on vaja esinemiskogemust," teab Rent.

Ka muusikatudengite õppeprotsess on mitmekümne aasta jooksul palju muutunud, kõige olulisem muutus on olnud repertuaariga, samuti on tudengitel võimalik välismaal end koolitada, seal esineda - see annab tohutult kogemusi. Ka meistrite ja sellide omavaheline suhtlemine on Rendi sõnul krambivaba ja võimalusi eneseharimiseks on rohkem kui küll: EMTA-s on rikkalik raamatukogu ja korralik fonoteek, internet on muusikat täis.

Jüri Rendi tudengitele edasiantavate põhitõdede hulgas on lisaks muusikaõpetamisele ka püüd sisendada koorijuhile vajalikke oskusi inimestega suhtlemisel. "Olen oma tudengitele rääkinud, et dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas," märkis Rent. "Lauljatega tuleb luua inimlik suhe, hea kontakt. Ülevalt alla vaatavate dirigentide loomingulised saavutused on alati olnud nõrgemad kui nende omad, kes seda peent kunsti valdavad."

Meeskooride mõõnaaja asjus valutab Jüri Rendi süda väga: "Jah, meeskooriliik on praegu kõige haavatavamas seisus. Kui Eesti Meestelaulu Selts 20 aastat tagasi alustas, oli meil 2200 laulumeest, täna on mehi umbes tuhat. Ülikoolide juures tegutsevad tugevad meeskoorid, kuid igal aastal on Eestis meeskoore, kes lõpetavad tegevuse. Praegu püütakse kõiki jõude kasutades panna seda hääbumisprotsessi seisma, loome uusi noorte meeste koore. Kahju muidugi, kui kunagi laulupeotraditsiooni loonud kooriliik võib mõne aja pärast üldse laulukaare all mitte esineda, aga ega looduse vastu ei saa."

Koorijuhina tajub Rent kontserdi õnnetumist alati publikust – kuulajate vastuvõtust peegeldub kordaläinud esinemine, need on õnnelikud hetked. "Meeskooride repertuaari Eesti heliloojate loomingust kindlasti piisavalt ei leia, need ei pruugi olla ka suupärased. Hea dirigent leiab maitsekat ja koorile sobivat repertuaari ka mujalt maailmast. Koorilaulja peab saama laulmisest elamuse. Seetõttu pole ka ime, et ühesoolised koorid ühendavad aegajalt jõud esitamaks mõnd segakooridele loodud suurteost. Kui lauldava hulgas on palju sellist, mida omandatakse raskelt ja mis suurt rõõmu ei paku, siis võib laulja isegi koorist lahkuda. Dirigenditarkus annab võimaluse liikuda just piiri peal, et oleks lauljat arendav ja kuulajale kosutav repertuaar," rääkis Rent.

Meeskooriliikumise juures on alati peetud oluliseks ka noorte meeste kasvatamist, toetub ju kodumaine meeskooriliikumine Meestelaulu Seltsi põhikirja punktile, mille järgi on üks seltsi ülesandeid õige Eesti mehe kasvatamine. "Jah, eks meeskoorigi satu ju laulma erinevatest peredest erineva lastetoaga poisid, kasvatuslik moment meeskoori juures on äärmiselt oluline," lausus sõjaväelase poeg Jüri Rent. "Üllatav on vaadata, kuidas ühest täiesti tahumatust kutist kasvab paari aastaga välja kena käitumisega härrasmees."

Kõige värvikam kooriliik on Jüri Rendi arvamuse kohaselt siiski segakoor ja ta nimetab kahte Eesti koori, mis tegutsevad professionaalsel tasemel: "Segakoor HUIK! ja kammerkoor Head Ööd, Vend panevad imestama, kui kiiresti omandatakse kaalukas repertuaar ja kui hästi seda esitatakse," kiidab Rent.

Küsimusele: mis on elus kõige tähtsam, vastab Rent kõhklemata: "Perekond. Ka muusika ja ka tervis. Siiski tuleb elus kõige esimesele kohale asetada perekond."

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär, Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk