Koorijuht Jüri Rent: dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas ({{commentsTotal}})

Koorijuht Jüri Rent
Koorijuht Jüri Rent Autor/allikas: PM/EMF

Hiljuti Eesti Kooriühingu auliikmeks kuulutatud koorijuht Jüri Rent rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et igasuguse tunnustamise eest on ta alati olnud väga tänulik. Ometi kiidab ta võimalust olla õnnelik juba vaid seetõttu, et on terve oma elu saanud teha tööd, mida armastab.

Rent on seotud olnud mitmete kollektiividega: 13 aastat Rahvusooper Estonia peakoormeister, 29 aastat Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent, 15 aastat Tallinna Ülikooli meeskoori peadirigent. Lisaks on ta hinnatud pedagoog, oma teadmisi on ta 10 aastat edasi andnud G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 30 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Õpetamise töötingimused EMTA-s on Rendi pedagoogiks olemise ajal muutunud kõvasti: klassis on kaks head klaverit, seinad ei kosta läbi, töötingimused on ideaalilähedased. "Kui muusikaakadeemia saaks ometi ka kontserdisaali, siis oleksime väga õnnelikud. Saal on ülivajalik, sest akadeemias on kaks praktikakoori ja suur segakoor ja suurteoste ettekanded vajavad avarat ruumi, dirigentidele on vaja esinemiskogemust," teab Rent.

Ka muusikatudengite õppeprotsess on mitmekümne aasta jooksul palju muutunud, kõige olulisem muutus on olnud repertuaariga, samuti on tudengitel võimalik välismaal end koolitada, seal esineda - see annab tohutult kogemusi. Ka meistrite ja sellide omavaheline suhtlemine on Rendi sõnul krambivaba ja võimalusi eneseharimiseks on rohkem kui küll: EMTA-s on rikkalik raamatukogu ja korralik fonoteek, internet on muusikat täis.

Jüri Rendi tudengitele edasiantavate põhitõdede hulgas on lisaks muusikaõpetamisele ka püüd sisendada koorijuhile vajalikke oskusi inimestega suhtlemisel. "Olen oma tudengitele rääkinud, et dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas," märkis Rent. "Lauljatega tuleb luua inimlik suhe, hea kontakt. Ülevalt alla vaatavate dirigentide loomingulised saavutused on alati olnud nõrgemad kui nende omad, kes seda peent kunsti valdavad."

Meeskooride mõõnaaja asjus valutab Jüri Rendi süda väga: "Jah, meeskooriliik on praegu kõige haavatavamas seisus. Kui Eesti Meestelaulu Selts 20 aastat tagasi alustas, oli meil 2200 laulumeest, täna on mehi umbes tuhat. Ülikoolide juures tegutsevad tugevad meeskoorid, kuid igal aastal on Eestis meeskoore, kes lõpetavad tegevuse. Praegu püütakse kõiki jõude kasutades panna seda hääbumisprotsessi seisma, loome uusi noorte meeste koore. Kahju muidugi, kui kunagi laulupeotraditsiooni loonud kooriliik võib mõne aja pärast üldse laulukaare all mitte esineda, aga ega looduse vastu ei saa."

Koorijuhina tajub Rent kontserdi õnnetumist alati publikust – kuulajate vastuvõtust peegeldub kordaläinud esinemine, need on õnnelikud hetked. "Meeskooride repertuaari Eesti heliloojate loomingust kindlasti piisavalt ei leia, need ei pruugi olla ka suupärased. Hea dirigent leiab maitsekat ja koorile sobivat repertuaari ka mujalt maailmast. Koorilaulja peab saama laulmisest elamuse. Seetõttu pole ka ime, et ühesoolised koorid ühendavad aegajalt jõud esitamaks mõnd segakooridele loodud suurteost. Kui lauldava hulgas on palju sellist, mida omandatakse raskelt ja mis suurt rõõmu ei paku, siis võib laulja isegi koorist lahkuda. Dirigenditarkus annab võimaluse liikuda just piiri peal, et oleks lauljat arendav ja kuulajale kosutav repertuaar," rääkis Rent.

Meeskooriliikumise juures on alati peetud oluliseks ka noorte meeste kasvatamist, toetub ju kodumaine meeskooriliikumine Meestelaulu Seltsi põhikirja punktile, mille järgi on üks seltsi ülesandeid õige Eesti mehe kasvatamine. "Jah, eks meeskoorigi satu ju laulma erinevatest peredest erineva lastetoaga poisid, kasvatuslik moment meeskoori juures on äärmiselt oluline," lausus sõjaväelase poeg Jüri Rent. "Üllatav on vaadata, kuidas ühest täiesti tahumatust kutist kasvab paari aastaga välja kena käitumisega härrasmees."

Kõige värvikam kooriliik on Jüri Rendi arvamuse kohaselt siiski segakoor ja ta nimetab kahte Eesti koori, mis tegutsevad professionaalsel tasemel: "Segakoor HUIK! ja kammerkoor Head Ööd, Vend panevad imestama, kui kiiresti omandatakse kaalukas repertuaar ja kui hästi seda esitatakse," kiidab Rent.

Küsimusele: mis on elus kõige tähtsam, vastab Rent kõhklemata: "Perekond. Ka muusika ja ka tervis. Siiski tuleb elus kõige esimesele kohale asetada perekond."

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär, Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Fragment näitusefotostFragment näitusefotost
Voronja galerii saunamaja leiliruumis avaneb Ly Lestbergi näitus

Voronja galerii avab neljapäeval, 27. juulil kell 16 oma suveresidentsi saunamajas Ly Lestbergi foto- ja videonäituse "Õhtud on siin vaiksed", mis on ühtlasi avalöögiks saunagalerii tekkele Peipsiveerel.

Meeli Kõiva näituselMeeli Kõiva näitusel
Mery Crystal Ra teos valiti maailma 35 parima interaktiivse teose hulka

Kunstnik Mery Crystal Ra (kodanikunimega Meeli Kõiva) interaktiivne teos "Light for Peace" valiti USA ajakirja CODA Magazine poolt äsja ilmunud numbris maailma 35 parima interaktiivse teose hulka.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!