Koorijuht Jüri Rent: dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas ({{commentsTotal}})

Koorijuht Jüri Rent
Koorijuht Jüri Rent Autor/allikas: PM/EMF

Hiljuti Eesti Kooriühingu auliikmeks kuulutatud koorijuht Jüri Rent rääkis Klassikaraadio saatele "Delta", et igasuguse tunnustamise eest on ta alati olnud väga tänulik. Ometi kiidab ta võimalust olla õnnelik juba vaid seetõttu, et on terve oma elu saanud teha tööd, mida armastab.

Rent on seotud olnud mitmete kollektiividega: 13 aastat Rahvusooper Estonia peakoormeister, 29 aastat Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent, 15 aastat Tallinna Ülikooli meeskoori peadirigent. Lisaks on ta hinnatud pedagoog, oma teadmisi on ta 10 aastat edasi andnud G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 30 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Õpetamise töötingimused EMTA-s on Rendi pedagoogiks olemise ajal muutunud kõvasti: klassis on kaks head klaverit, seinad ei kosta läbi, töötingimused on ideaalilähedased. "Kui muusikaakadeemia saaks ometi ka kontserdisaali, siis oleksime väga õnnelikud. Saal on ülivajalik, sest akadeemias on kaks praktikakoori ja suur segakoor ja suurteoste ettekanded vajavad avarat ruumi, dirigentidele on vaja esinemiskogemust," teab Rent.

Ka muusikatudengite õppeprotsess on mitmekümne aasta jooksul palju muutunud, kõige olulisem muutus on olnud repertuaariga, samuti on tudengitel võimalik välismaal end koolitada, seal esineda - see annab tohutult kogemusi. Ka meistrite ja sellide omavaheline suhtlemine on Rendi sõnul krambivaba ja võimalusi eneseharimiseks on rohkem kui küll: EMTA-s on rikkalik raamatukogu ja korralik fonoteek, internet on muusikat täis.

Jüri Rendi tudengitele edasiantavate põhitõdede hulgas on lisaks muusikaõpetamisele ka püüd sisendada koorijuhile vajalikke oskusi inimestega suhtlemisel. "Olen oma tudengitele rääkinud, et dirigent ei saa istuda liiga kõrge hobuse seljas," märkis Rent. "Lauljatega tuleb luua inimlik suhe, hea kontakt. Ülevalt alla vaatavate dirigentide loomingulised saavutused on alati olnud nõrgemad kui nende omad, kes seda peent kunsti valdavad."

Meeskooride mõõnaaja asjus valutab Jüri Rendi süda väga: "Jah, meeskooriliik on praegu kõige haavatavamas seisus. Kui Eesti Meestelaulu Selts 20 aastat tagasi alustas, oli meil 2200 laulumeest, täna on mehi umbes tuhat. Ülikoolide juures tegutsevad tugevad meeskoorid, kuid igal aastal on Eestis meeskoore, kes lõpetavad tegevuse. Praegu püütakse kõiki jõude kasutades panna seda hääbumisprotsessi seisma, loome uusi noorte meeste koore. Kahju muidugi, kui kunagi laulupeotraditsiooni loonud kooriliik võib mõne aja pärast üldse laulukaare all mitte esineda, aga ega looduse vastu ei saa."

Koorijuhina tajub Rent kontserdi õnnetumist alati publikust – kuulajate vastuvõtust peegeldub kordaläinud esinemine, need on õnnelikud hetked. "Meeskooride repertuaari Eesti heliloojate loomingust kindlasti piisavalt ei leia, need ei pruugi olla ka suupärased. Hea dirigent leiab maitsekat ja koorile sobivat repertuaari ka mujalt maailmast. Koorilaulja peab saama laulmisest elamuse. Seetõttu pole ka ime, et ühesoolised koorid ühendavad aegajalt jõud esitamaks mõnd segakooridele loodud suurteost. Kui lauldava hulgas on palju sellist, mida omandatakse raskelt ja mis suurt rõõmu ei paku, siis võib laulja isegi koorist lahkuda. Dirigenditarkus annab võimaluse liikuda just piiri peal, et oleks lauljat arendav ja kuulajale kosutav repertuaar," rääkis Rent.

Meeskooriliikumise juures on alati peetud oluliseks ka noorte meeste kasvatamist, toetub ju kodumaine meeskooriliikumine Meestelaulu Seltsi põhikirja punktile, mille järgi on üks seltsi ülesandeid õige Eesti mehe kasvatamine. "Jah, eks meeskoorigi satu ju laulma erinevatest peredest erineva lastetoaga poisid, kasvatuslik moment meeskoori juures on äärmiselt oluline," lausus sõjaväelase poeg Jüri Rent. "Üllatav on vaadata, kuidas ühest täiesti tahumatust kutist kasvab paari aastaga välja kena käitumisega härrasmees."

Kõige värvikam kooriliik on Jüri Rendi arvamuse kohaselt siiski segakoor ja ta nimetab kahte Eesti koori, mis tegutsevad professionaalsel tasemel: "Segakoor HUIK! ja kammerkoor Head Ööd, Vend panevad imestama, kui kiiresti omandatakse kaalukas repertuaar ja kui hästi seda esitatakse," kiidab Rent.

Küsimusele: mis on elus kõige tähtsam, vastab Rent kõhklemata: "Perekond. Ka muusika ja ka tervis. Siiski tuleb elus kõige esimesele kohale asetada perekond."

Toimetaja: Marge-Ly Rookäär, Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: