Tõnu Karjatse filmikomm: "Suur vale" osutab ideoloogilisele murrangule Hollywoodis ({{commentsTotal}})

"Suur vale" ("The Big Short") Autor/allikas: kaader filmist

"Kas olete kunagi tundnud, et teid on petetud," küsib John Lydon oma autobiograafias. Public Image Limitedi liider räägib selles raamatus küll muusikamaailma telgitagustest, kuid küsimus ise on universaalsem ja sobib motona iseloomustama ka Adam McKay dokumentaaldraamat "Suur vale" (Big Short, 2015) Ameerika Ühendriikide kinnisvaramullli lõhkemisest.

Finantsajakirjaniku Michael Lewise samanimelisel raamatul põhinev film toob usutava mängulisusega laiema vaatajaskonnani Ühendriikide finantsmaailma raputanud mõne aasta tagused sündmused, mille mõju kestab praeguseni.

Sisuliselt on "Suur vale" kelmifilm, mis on üks armastatumaid žanre, kuna ehitub üles nutikusele, mis omakorda on märgiline osa "ameerika unelma" teostamisel. Teisalt näitabki "Suur vale", kui mõrane on "ameerika unelm". Filmis paljastuv skeem on suhteliselt lihtne. Kogu lugu keerleb halbade laenudega õhku täis puhutud kinnisvarasektori ümber, mis on olnud pehme madrats kelmidele kärmeks rikastumiseks. Asi arenes sellest, et pangad hakkasid andma kiirlaene neile, kes muidu poleks laenuturule pääsenud: sisserändajad, töötud, kindla sissetulekuta inimesed.

Kinnisvaraarendajad haarasid sellest võimalusest vahendajatena, lõpptulemuseks tühjadena seisvad elamukvartalid. Halvaks läinud laenudest moodustasid pangad oma maine päästmiseks omakorda fonde, millele võtsid kõrgeid reitinguid reitinguagentuuridelt, kes konkurentsi tingimustes läksid mänguga kaasa. Sellega tekkiski Ühendriikide majandusse üha priskem mull, kuni see 2008ndal aastal plahvatas. Valitsus oli sunnitud kasutusele võtma reservid maailma ühe olulisema majanduse päästmiseks. "Suur vale" räägibki fondihalduritest ja investoritest, kes kohe kohe lõhkeva kinnisvaramulli avastasid ning otsustasid sellelt omakorda kasu lõigata. Filmi peaosas pole mitte inimene vaid üha arenev finantskatastroof, mille struktuur kiht kihilt paljastub, kõrvalosades aga märkimisväärne näitlejate ansambel eesotsas Christian Bale’i ja Steve Carreliga, lisaks veel Ryan Gosling, Brad Pitt ja Selena Gomez.

Film on äärmiselt tempokas ja dünaamiline, lavastatud stseenid vahelduvad uudistelõikude ja dokkaadritega. Ehkki mäng käib enamasti üle keskmise vaataja pea, on seda põnev jälgida. Komöödiasketšidega alustanud Adam McKay valis seekord võtmeks satiirilise komöödia - ekstsentrilised tegelaskujud paljastavad mädaseid finantsmehhanisme osutades kogu maailma majanduse haavatavusele ja ebakindlusele. Seejuures pole McKay õukonnanarr, kellele on kõik lubatud ja keda tõsiselt võtma ei pea. McKay loob tasakaalu finantsspetsiifilise ajakirjanduse ja meelelahutuse vahele, informeerides läbi kinodramaturgia.

"Suure vale" kurbloolisus ongi selles, et ta teeb puust ja punaseks selgeks ka majandus- või finantsalase ettevalmistuseta vaatajale, kui ebakindlas maailmas me elame. Sa ei usu enam ühtegi reitinguagentuuuri ega majandusnäitajat, sest sa ei tea, kui palju on neis tegelikult sedasama paha õhku, mida igasugu vahendajad ja fondihaldurid sinna pumbanud on. Ja seda kõike pealtnäha lõpptarbija - laenuvõtja, pangakliendi, oma pensionifondi investeerija ja heauskse riigikodaniku nimel. Ainus viis sellest rattast pääseda on naasta naturaalmajanduse juurde nagu seda filmis teeb endine investeerimispankur Ben Rickert (Brad Pitt).

Adam McKay "Suur vale" osutab ka teatud ideoloogilisele murrangule Hollywoodi meelelahutustööstuses: kui näiteks Barry Levinson paljastas oma filmiga "Wag The Dog" (1997) presidendivalimistekampaania telgitaguseid, siis "Suur vale" näitab suurriigi finantsmehhanismide savist ülesehitust.

Ameerika Filmiakadeemia aastaauhindade nimistus kandideerib McKay lavastajadebüüt viies kategoorias, sealhulgas parima filmi tiitlile.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.