Live-elamus: Ryoji Ikeda ajaväline helinägemus maarahvale ({{commentsTotal}})

Ryoji Ikeda (1966) supersümmeetria. 2015 Audiovisuaalne installatsioon
Ryoji Ikeda (1966) supersümmeetria. 2015 Audiovisuaalne installatsioon Autor/allikas: Jana Chiellino. Vinyl Factory loal

Kontsert/näitus

Ryoji Ikeda

"Supercodex"/“Supersymmetry"

12.2 (- 28.2)

KUMU, Tallinn

Palju kaunilt keerulisi sõnu on rahvusvaheliselt ühe tunnustatuima kaasaegse audiovisuaalkunstniku Ryoji Ikeda KUMUs jooksva näituse kohta kirjasõnas seatud ja ka neidsamu sõnu on võimalik vaadelda kodeeritud sümbolijadana, mida võib tajuda tähenduslikena, aga võib ka mitte. Mida rohkem on kunstiteos lahti seletatud ja toetub taustainfole, seda huvitavam on seda haarata puhtalt, ilma tugipunktide ja etteantud tähendusteta. Enamikke vaadeldavate objektide tegelikke tähendusi me ei tea - esmalt ei oskagi neid otsida ega ka olemasolevaid teadmisi tõeselt rakendada. Tajude piiratust, mis laseb paljudel meist näiteks puud tajuda lihtsalt puuna, on vabastav võtta mängulisena ja luua voolavatele tähendustele võrdne olekuluba.

Kellele hirmutav, kellele peibutav, aga universumi algosakesi helis ja pildis otsivale Ikeda etendusele "Supercodex" KUMU Auditooriumis oli kogunenud tunduvalt saalitäit ületav hulk huvilisi, kellest märkimisväärne osa jäi veel ukse taha imest osa saama. Väljavalitute rõõmuks toimus intensiivne tugitooliseanss, mida annab meenutada isegi ehk kiiktoolieas kamina ees. Sunnitud istungivorm jättis kuulajad omamoodi piinavasse, kuid ainuvõimalikku olukorda, kuna äärmiselt raske on Ikeda heliloomele, täpsemalt juba aastal 2013 elektroonikaleibli Raster-Notoni all välja antud albumile "Supercodex" rakendust leida väljaspool toetusmehhanismide koosmõju. Klikkiv, hakkiv, makromehhaaniine transs, mille tundeskaala paigutub külma ja jõulise ärevusttekitavale vahealale.

Kui elektrooniline muusika sisaldab pea alati vähemal või enamal määral maiseid momente, või otsib vähemalt sidusust elava ja mehhaanilise maailma vahel, siis Ikeda on enda heliloomes keskendunud ainult inimlikkusest taandunud skelettidele; algosadele, mille elus või surnud olek on küsimärgi all. Teatepulka edasi loovutades võib öelda, et sedalaadse info täielikuks mõistmiseks peaks ise masin, humanoid või parimal juhul android olema. Väga huvitav oleks näiteks lugeda "Ex Machina" Ava kiibisärinaist sündinud arvustust.

Suisa enneolematult futuristlikke jooni ei ole aga vaja Ikeda audiotoodangust otsida - 90ndate lõpus aina enam kõlapinda leidnud ekperimenteeriva elektroonika lagi seisab juba teist aastakümmet näiliselt samal kohal, tegeledes mikronüansside täiustamisega ja nii mõnigi "Supercodexi" kalkidest helindeist sobiks vabalt taustaks kaasaegsetele hiphop-häältele. Ikeda tukset hoiab ülal rütm - mõõduka tempoga, glitchiv ja lühises troonika, mille struktuuridest võib otsiv kõrv isegi keemilist funki leida.

Antud vorm ja lähenemiskeel kippus silmi- ja kõrvupimestava etenduse keskpaigas muutuma kohati veidi etteaimatavaks, ja seda just nimelt nende eelpoolmainitud maisusihaluste tõttu. Aga masinatel on sinust ükskõik ja helile truuks jäädes oli ka sünkroonvisuaal vahetoonideta - mustvalge, totaalne, jõhkrusepiiril tähelepanu nõudev maraton. Peab ütlema, et tuulutuseks pealevaadatud "Supersymmetry" näituseosa pakkus oma surround-helidroonide ja kosmosesüstikuatmosfääriga isegi sügavamat kogemust; eriline luksus saaks kindlasti osaks neile, kel õnnestuks viibida saalis ainukülastajana. Igatahes tänuväärsel kombel etendusel "Supercodex" tõde ei kuulutatud ja siit edasi fantaseerides mõjuks muusikamaailmas täiesti värskendavalt uudis, et Ikeda ongi humanoid, või parimal juhul siiski android.

 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: