Tõnu Karjatse filmikomm: Owensist võinuks teha filmi mõni mustanahaline režissöör ({{commentsTotal}})

"Race" (Võidujooks). Autor: kaader filmist

Spordifilmid on omaette žanr, millel alati palju tänulikke vaatajaid. Juba žanri sisse kirjutatud võistlusmoment on tagatis, et igav ei hakka, lisada saab sinna teemast lähtuvalt poliitikat, romantikat, eetikat ja/või moraali. Stephen Hopkinsi "Võidujooks" (The Race) paneb mängufilmi vormi mustanahalise kergejõustiklase Jesse Owensi loo, kes võitis 1936. aasta Berliini Olümpiamägudel neli kuldmedalit.

Nii kummaline kui see ka ei ole, on Owensi lugu enne ekraniseeritud vaid korra – 1984. aastal, režissööriks Richard Irving ja peaosas peamiselt telesarjades osi teinud Dorian Harewood. Nüüd, veidi enne Filmiakadeemia auhindade ehk Oscari tseremooniat, tuli mustanahalise jooksja looga välja Jamaica režissöör Stephen Hopkins, kes kogus tuntust telesarjaga "24". Teadupärast varjutas tänavust Oscari galat rassiküsimus - mustanahaliste kineastide esindatus nominatsioonides. Kuidas läheb selle inglise keeles ambivalentse pealkirjaga linatööl Oscarite jagamisel, selgub järgmisel aastal, praegu on film alustanud ringlust maailma kinoekraanidel, meile jõuab ta peaaegu kuu aega pärast esilinastust. Filmi valmimisaeg on samuti sümboolne, sest tänavu möödub 80 aastat Berliini olümpiamängudest, viimastest enne Teise Maailmasõja puhkemist.

Stephen Hopkinsi Owensi lugu pole just selline, mis jääks filmiajalukku filmikunstiliste saavutuste poolest – lavastus on üsna keskpärane, operaatoritöö Peter Levylt tavalise Hollywoodi melodraama klišeelikes raames, filmi hoiab ülal ameerika esimese maailmakuulsa mustanahalise jooksja lugu. Peaosa mängiv Kanada näitleja Stephan Jamesil tuleb kehastada ühelt poolt lihtsameelset mustanahalist jooksjat, teisalt peab ta tegelaskuju olema nutikas strateeg ja tegema iseseisvaid otsuseid, mis määravad sisuliselt kogu USA toonase olümpiameeskonna saatuse. Hopkins visandab ka tegevustiku käiku kujundavad kõrvalliinid – Ameerika Olümpiakomitee lõhestatuse Berliini Olümpiamängudel osalemise küsimuses, USA mustanahalise kogukonna surve ning Owensi suhted oma treeneri, armastatu ja Saksa sporditähe Karl Longiga.

"Võidujooks" on poliitilise taustaga spordifilm, mis näitab, et aus sport on üle poliitikast ning ainus, mis tõeliselt loeb, on inimestevaheline sõprus ja armastus. Jesse Owensit näitab film kui sotsiaalsete olude ohvrit, kellest saab neid olusid võitva üksikisiku sümbol. Film keskendubki mustanahalise sportlase läbimurdele natsi-saksa spordimängudel, kus formaalselt demokraatliku riigi esindus võidab mitu korda järjest tõuarendusele suunatud totalitaarsüsteemi esindajaid. Owensi karakter selle käigus ei muutu, ta jääb ikka samasuguseks, veidi kohmetuks ja tagasihoidlikuks maapoisiks, kes on oma eesmärkide saavutamiseks valmis tegema ennastsalgavalt tööd.

Ühe kõrvalliinina jookseb olümpiamängude episoodist läbi ka Leni Riefenstahli tegelaskuju ja tema neljatunnise oopuse "Olympia" (1938) valmimine. Kahjuks ei seo Hopkins Riefenstahli tööd "Võidujooksuga" rohkem kui mõne kehvakvaliteedilise tsitaadiga, ääremärkuseks jääb ka Riefenstahli revolutsiooniline kaameratöö spordivõistluse jäädvustamisel. Samas oleks selle esiletoomine ja ka vormiline tsiteerimine lisanud filmile mõne mõjuvama nurga.

Praegu võibki "Võidujooks" oma keskpärasuse tõttu jääda teiste, aina pealetulevate uute filmide varju ja ununeda. Miski ei takista aga mängimast mõttega, millise filmi oleks Owensist teinud mõni mustanahaline režissöör nagu Spike Lee või kasvõi Antoine Fuqua.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.