Tõnu Karjatse filmikomm: Owensist võinuks teha filmi mõni mustanahaline režissöör ({{commentsTotal}})

"Race" (Võidujooks). Autor/allikas: kaader filmist

Spordifilmid on omaette žanr, millel alati palju tänulikke vaatajaid. Juba žanri sisse kirjutatud võistlusmoment on tagatis, et igav ei hakka, lisada saab sinna teemast lähtuvalt poliitikat, romantikat, eetikat ja/või moraali. Stephen Hopkinsi "Võidujooks" (The Race) paneb mängufilmi vormi mustanahalise kergejõustiklase Jesse Owensi loo, kes võitis 1936. aasta Berliini Olümpiamägudel neli kuldmedalit.

Nii kummaline kui see ka ei ole, on Owensi lugu enne ekraniseeritud vaid korra – 1984. aastal, režissööriks Richard Irving ja peaosas peamiselt telesarjades osi teinud Dorian Harewood. Nüüd, veidi enne Filmiakadeemia auhindade ehk Oscari tseremooniat, tuli mustanahalise jooksja looga välja Jamaica režissöör Stephen Hopkins, kes kogus tuntust telesarjaga "24". Teadupärast varjutas tänavust Oscari galat rassiküsimus - mustanahaliste kineastide esindatus nominatsioonides. Kuidas läheb selle inglise keeles ambivalentse pealkirjaga linatööl Oscarite jagamisel, selgub järgmisel aastal, praegu on film alustanud ringlust maailma kinoekraanidel, meile jõuab ta peaaegu kuu aega pärast esilinastust. Filmi valmimisaeg on samuti sümboolne, sest tänavu möödub 80 aastat Berliini olümpiamängudest, viimastest enne Teise Maailmasõja puhkemist.

Stephen Hopkinsi Owensi lugu pole just selline, mis jääks filmiajalukku filmikunstiliste saavutuste poolest – lavastus on üsna keskpärane, operaatoritöö Peter Levylt tavalise Hollywoodi melodraama klišeelikes raames, filmi hoiab ülal ameerika esimese maailmakuulsa mustanahalise jooksja lugu. Peaosa mängiv Kanada näitleja Stephan Jamesil tuleb kehastada ühelt poolt lihtsameelset mustanahalist jooksjat, teisalt peab ta tegelaskuju olema nutikas strateeg ja tegema iseseisvaid otsuseid, mis määravad sisuliselt kogu USA toonase olümpiameeskonna saatuse. Hopkins visandab ka tegevustiku käiku kujundavad kõrvalliinid – Ameerika Olümpiakomitee lõhestatuse Berliini Olümpiamängudel osalemise küsimuses, USA mustanahalise kogukonna surve ning Owensi suhted oma treeneri, armastatu ja Saksa sporditähe Karl Longiga.

"Võidujooks" on poliitilise taustaga spordifilm, mis näitab, et aus sport on üle poliitikast ning ainus, mis tõeliselt loeb, on inimestevaheline sõprus ja armastus. Jesse Owensit näitab film kui sotsiaalsete olude ohvrit, kellest saab neid olusid võitva üksikisiku sümbol. Film keskendubki mustanahalise sportlase läbimurdele natsi-saksa spordimängudel, kus formaalselt demokraatliku riigi esindus võidab mitu korda järjest tõuarendusele suunatud totalitaarsüsteemi esindajaid. Owensi karakter selle käigus ei muutu, ta jääb ikka samasuguseks, veidi kohmetuks ja tagasihoidlikuks maapoisiks, kes on oma eesmärkide saavutamiseks valmis tegema ennastsalgavalt tööd.

Ühe kõrvalliinina jookseb olümpiamängude episoodist läbi ka Leni Riefenstahli tegelaskuju ja tema neljatunnise oopuse "Olympia" (1938) valmimine. Kahjuks ei seo Hopkins Riefenstahli tööd "Võidujooksuga" rohkem kui mõne kehvakvaliteedilise tsitaadiga, ääremärkuseks jääb ka Riefenstahli revolutsiooniline kaameratöö spordivõistluse jäädvustamisel. Samas oleks selle esiletoomine ja ka vormiline tsiteerimine lisanud filmile mõne mõjuvama nurga.

Praegu võibki "Võidujooks" oma keskpärasuse tõttu jääda teiste, aina pealetulevate uute filmide varju ja ununeda. Miski ei takista aga mängimast mõttega, millise filmi oleks Owensist teinud mõni mustanahaline režissöör nagu Spike Lee või kasvõi Antoine Fuqua.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: