Tõnu Karjatse filmikomm: Owensist võinuks teha filmi mõni mustanahaline režissöör ({{commentsTotal}})

"Race" (Võidujooks). Autor/allikas: kaader filmist

Spordifilmid on omaette žanr, millel alati palju tänulikke vaatajaid. Juba žanri sisse kirjutatud võistlusmoment on tagatis, et igav ei hakka, lisada saab sinna teemast lähtuvalt poliitikat, romantikat, eetikat ja/või moraali. Stephen Hopkinsi "Võidujooks" (The Race) paneb mängufilmi vormi mustanahalise kergejõustiklase Jesse Owensi loo, kes võitis 1936. aasta Berliini Olümpiamägudel neli kuldmedalit.

Nii kummaline kui see ka ei ole, on Owensi lugu enne ekraniseeritud vaid korra – 1984. aastal, režissööriks Richard Irving ja peaosas peamiselt telesarjades osi teinud Dorian Harewood. Nüüd, veidi enne Filmiakadeemia auhindade ehk Oscari tseremooniat, tuli mustanahalise jooksja looga välja Jamaica režissöör Stephen Hopkins, kes kogus tuntust telesarjaga "24". Teadupärast varjutas tänavust Oscari galat rassiküsimus - mustanahaliste kineastide esindatus nominatsioonides. Kuidas läheb selle inglise keeles ambivalentse pealkirjaga linatööl Oscarite jagamisel, selgub järgmisel aastal, praegu on film alustanud ringlust maailma kinoekraanidel, meile jõuab ta peaaegu kuu aega pärast esilinastust. Filmi valmimisaeg on samuti sümboolne, sest tänavu möödub 80 aastat Berliini olümpiamängudest, viimastest enne Teise Maailmasõja puhkemist.

Stephen Hopkinsi Owensi lugu pole just selline, mis jääks filmiajalukku filmikunstiliste saavutuste poolest – lavastus on üsna keskpärane, operaatoritöö Peter Levylt tavalise Hollywoodi melodraama klišeelikes raames, filmi hoiab ülal ameerika esimese maailmakuulsa mustanahalise jooksja lugu. Peaosa mängiv Kanada näitleja Stephan Jamesil tuleb kehastada ühelt poolt lihtsameelset mustanahalist jooksjat, teisalt peab ta tegelaskuju olema nutikas strateeg ja tegema iseseisvaid otsuseid, mis määravad sisuliselt kogu USA toonase olümpiameeskonna saatuse. Hopkins visandab ka tegevustiku käiku kujundavad kõrvalliinid – Ameerika Olümpiakomitee lõhestatuse Berliini Olümpiamängudel osalemise küsimuses, USA mustanahalise kogukonna surve ning Owensi suhted oma treeneri, armastatu ja Saksa sporditähe Karl Longiga.

"Võidujooks" on poliitilise taustaga spordifilm, mis näitab, et aus sport on üle poliitikast ning ainus, mis tõeliselt loeb, on inimestevaheline sõprus ja armastus. Jesse Owensit näitab film kui sotsiaalsete olude ohvrit, kellest saab neid olusid võitva üksikisiku sümbol. Film keskendubki mustanahalise sportlase läbimurdele natsi-saksa spordimängudel, kus formaalselt demokraatliku riigi esindus võidab mitu korda järjest tõuarendusele suunatud totalitaarsüsteemi esindajaid. Owensi karakter selle käigus ei muutu, ta jääb ikka samasuguseks, veidi kohmetuks ja tagasihoidlikuks maapoisiks, kes on oma eesmärkide saavutamiseks valmis tegema ennastsalgavalt tööd.

Ühe kõrvalliinina jookseb olümpiamängude episoodist läbi ka Leni Riefenstahli tegelaskuju ja tema neljatunnise oopuse "Olympia" (1938) valmimine. Kahjuks ei seo Hopkins Riefenstahli tööd "Võidujooksuga" rohkem kui mõne kehvakvaliteedilise tsitaadiga, ääremärkuseks jääb ka Riefenstahli revolutsiooniline kaameratöö spordivõistluse jäädvustamisel. Samas oleks selle esiletoomine ja ka vormiline tsiteerimine lisanud filmile mõne mõjuvama nurga.

Praegu võibki "Võidujooks" oma keskpärasuse tõttu jääda teiste, aina pealetulevate uute filmide varju ja ununeda. Miski ei takista aga mängimast mõttega, millise filmi oleks Owensist teinud mõni mustanahaline režissöör nagu Spike Lee või kasvõi Antoine Fuqua.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk