Noored arhitektid unistavad Eesti isiklikust polaarjaamast ({{commentsTotal}})

Lennusadamas avatud näitusel pakuvad tudengid välja oma nägemusi polaaraladel kasutatavast arhitektuurist. Kuigi tegemist on mõttemänguga, võtavad väljapakutud lahendused arvesse reaalseid polaaraladega seotud muresid ja kitsaskohti kliima soojenemisest inimpsüühikani.

Lennusadama polaarekspeditsioone puudutava väljapaneku kõrval leiab seitse hoonemaketti, Antarktika ülikoolist õhus hõljuva polaarjaamani. Arktikasse ja Antarktikasse hoonete rajamine tähendab palju väljakutseid.

"Alates sellest, et meil on väga külmad temperatuurid, väga tugevad tuuled ja lisaks sellele meil on alati raske sinna kaugele mingeid objekte transportida ehk materjal peab olema kokkupakitavad ja kerged, aga samas pakkuma inimesele maksimaalset mugavust, kuidas oma teadustööd läbi viia," lausus juhendaja ja arhitekt Mari Hunt.

Näiteks tudengisatelliidist EstCube inspiratsiooni saanud mobiilne uurimisjaam Arctium ehk takjas püüabki polaaralade miinuseid enda kasuks keerata. "Tegemist on mobiilse jaamaga, mis on seotud üleantarktikaliste rohelise energia võrgustikuga. Iga 250 km tagant on tuuleturbiinid, mille juures polaarjaam saab peatuda ja ennast laadida ja teisalt loob see võrgustiku teiste riikide statsionaarsete polaarjaamade vahel, mis võimaldab tulevikus võib-olla ka ühendust polaarjaamade vahel," selgitas arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudeng Helmi Marie Langsepp.

Väga palju kasu oli kogenud polaaruurija Timo Palo näpunäidetest, kes tuletas muuhulgas meelde mõned põhitõed. "Kui me projekteerime midagi polaaraladele ja inimene peab sinna minema paariks kuuks ja ta peab olema kitsas ruumis mitmete inimestega koos, siis kuidas nad seal omavahel hakkama saavad, et kuidas projekteerida ruum nii, et neil oleks seal hea olla ja nad tülli ei läheks seal omavahel," kirjeldas Hunt.

Esialgu on tegemist vaid mõttemänguga, kuid arvestades, kui palju on Eestis meie väiksuse kohta polaaruurijaid, võivad teadmised arhitektidel marjaks ära kuluda, sest miks ei võiks Eestil ühel päeval isiklik polaarjaam olla.

Toimetaja: Rutt Ernits



Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

Jan Uuspõld lavastusest "Talvevalgus": nagu oleks head armastuslugu kuulnud

30. märtsil esietendub Tallinna transpordikoolis Theatrumi värske lavastus "Talvevalgus", kus astuvad peaosades lavale Jan Uuspõld ja Maria Peterson. "Ringvaade" tegi nendega juttu.

Arvustus. Ed tegi seda jälle

Uus plaat

Ed Sheeran

÷ ("Divide")

9,5/10

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Age Juurikas: minult ei tasu oodata ritta laotud klassikuid

Pühapäeval kell 19 avab Rae Kultuurikeskuses oma muusikalise ning äraspidise “Pandora laeka” priimapianist Age Juurikas, kelle seost meie vallaga kinnitab lausa rahvastikuregister. Uurisime, mis tal täpsemalt kavas ning miks meeldib talle vene heliloojate looming.

Kultuuriministeeriumi töörühm hakkab ajakohastama teatrite rahastust

Kahekümne aastaga on Eesti teatrimaastik põhjalikult muutunud, juurde on tulnud palju uusi teatrivorme ning teatrite rahastamist reguleeriv etendusasutuste seadus ei vasta enam Eesti reaalsele teatrisituatsioonile.

FILM
"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Kunstiministeerium. Kriitikute avalikest isiklikest kirjadest

Mõni aasta tagasi soovitas Kaido Ole mulle, kui kunstikriitikule kirjutada kiri kunstnikule.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.