Noored arhitektid unistavad Eesti isiklikust polaarjaamast ({{commentsTotal}})

Lennusadamas avatud näitusel pakuvad tudengid välja oma nägemusi polaaraladel kasutatavast arhitektuurist. Kuigi tegemist on mõttemänguga, võtavad väljapakutud lahendused arvesse reaalseid polaaraladega seotud muresid ja kitsaskohti kliima soojenemisest inimpsüühikani.

Lennusadama polaarekspeditsioone puudutava väljapaneku kõrval leiab seitse hoonemaketti, Antarktika ülikoolist õhus hõljuva polaarjaamani. Arktikasse ja Antarktikasse hoonete rajamine tähendab palju väljakutseid.

"Alates sellest, et meil on väga külmad temperatuurid, väga tugevad tuuled ja lisaks sellele meil on alati raske sinna kaugele mingeid objekte transportida ehk materjal peab olema kokkupakitavad ja kerged, aga samas pakkuma inimesele maksimaalset mugavust, kuidas oma teadustööd läbi viia," lausus juhendaja ja arhitekt Mari Hunt.

Näiteks tudengisatelliidist EstCube inspiratsiooni saanud mobiilne uurimisjaam Arctium ehk takjas püüabki polaaralade miinuseid enda kasuks keerata. "Tegemist on mobiilse jaamaga, mis on seotud üleantarktikaliste rohelise energia võrgustikuga. Iga 250 km tagant on tuuleturbiinid, mille juures polaarjaam saab peatuda ja ennast laadida ja teisalt loob see võrgustiku teiste riikide statsionaarsete polaarjaamade vahel, mis võimaldab tulevikus võib-olla ka ühendust polaarjaamade vahel," selgitas arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudeng Helmi Marie Langsepp.

Väga palju kasu oli kogenud polaaruurija Timo Palo näpunäidetest, kes tuletas muuhulgas meelde mõned põhitõed. "Kui me projekteerime midagi polaaraladele ja inimene peab sinna minema paariks kuuks ja ta peab olema kitsas ruumis mitmete inimestega koos, siis kuidas nad seal omavahel hakkama saavad, et kuidas projekteerida ruum nii, et neil oleks seal hea olla ja nad tülli ei läheks seal omavahel," kirjeldas Hunt.

Esialgu on tegemist vaid mõttemänguga, kuid arvestades, kui palju on Eestis meie väiksuse kohta polaaruurijaid, võivad teadmised arhitektidel marjaks ära kuluda, sest miks ei võiks Eestil ühel päeval isiklik polaarjaam olla.

Toimetaja: Rutt Ernits



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.