Noored arhitektid unistavad Eesti isiklikust polaarjaamast ({{commentsTotal}})

Lennusadamas avatud näitusel pakuvad tudengid välja oma nägemusi polaaraladel kasutatavast arhitektuurist. Kuigi tegemist on mõttemänguga, võtavad väljapakutud lahendused arvesse reaalseid polaaraladega seotud muresid ja kitsaskohti kliima soojenemisest inimpsüühikani.

Lennusadama polaarekspeditsioone puudutava väljapaneku kõrval leiab seitse hoonemaketti, Antarktika ülikoolist õhus hõljuva polaarjaamani. Arktikasse ja Antarktikasse hoonete rajamine tähendab palju väljakutseid.

"Alates sellest, et meil on väga külmad temperatuurid, väga tugevad tuuled ja lisaks sellele meil on alati raske sinna kaugele mingeid objekte transportida ehk materjal peab olema kokkupakitavad ja kerged, aga samas pakkuma inimesele maksimaalset mugavust, kuidas oma teadustööd läbi viia," lausus juhendaja ja arhitekt Mari Hunt.

Näiteks tudengisatelliidist EstCube inspiratsiooni saanud mobiilne uurimisjaam Arctium ehk takjas püüabki polaaralade miinuseid enda kasuks keerata. "Tegemist on mobiilse jaamaga, mis on seotud üleantarktikaliste rohelise energia võrgustikuga. Iga 250 km tagant on tuuleturbiinid, mille juures polaarjaam saab peatuda ja ennast laadida ja teisalt loob see võrgustiku teiste riikide statsionaarsete polaarjaamade vahel, mis võimaldab tulevikus võib-olla ka ühendust polaarjaamade vahel," selgitas arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudeng Helmi Marie Langsepp.

Väga palju kasu oli kogenud polaaruurija Timo Palo näpunäidetest, kes tuletas muuhulgas meelde mõned põhitõed. "Kui me projekteerime midagi polaaraladele ja inimene peab sinna minema paariks kuuks ja ta peab olema kitsas ruumis mitmete inimestega koos, siis kuidas nad seal omavahel hakkama saavad, et kuidas projekteerida ruum nii, et neil oleks seal hea olla ja nad tülli ei läheks seal omavahel," kirjeldas Hunt.

Esialgu on tegemist vaid mõttemänguga, kuid arvestades, kui palju on Eestis meie väiksuse kohta polaaruurijaid, võivad teadmised arhitektidel marjaks ära kuluda, sest miks ei võiks Eestil ühel päeval isiklik polaarjaam olla.

Toimetaja: Rutt Ernits



Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: