2015. aasta betoonehitiseks sai Ihaste sild ({{commentsTotal}})

{{1458025976000 | amCalendar}}

15. märtsil kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas toimuval betoonipäeval välja konkursi "Aasta betoonehitis 2015" võitjad - aasta betoonehitise preemia pälvis Ihaste sild.

Zürii ütles, et Ihaste silla teeb eriliseks see, et ta asub nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt kõvera peal, pakkudes sellega korraliku väljakutse nii projekteerijale kui ka ehitajale. "Betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid."

Ihaste silla 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati esmakordselt Balti maades DOKA mobiilset rippraketise süsteemi. "Varasemalt ei ole Baltikumis sellises mahus konsoolse valuna rajatisi ehitatud. Selle tehnoloogia kasutus võimaldas efektiivset ja ökonoomset teostust silla peaava ehitusel üle Emajõe, rääkimata ehituskoormuse mõju vähendamisest keskkonnale ja mõlemal pool silda asuvatele Natura looduskaitsealadele," ütles žürii esimees Aadu Kaha.

Juhan Idnurm ja Siim Idnurm on ka 2007. aastal võitnud konkursi "Aasta betoonehitis" peaauhinna – Puurmani kaarsilla eest.

Eriauhind betooniinnovatsiooni eest – KODA, Kodasema OÜ
Suurepärane näide ühiskondlikust algatusest, mis õigete inimeste (spetsialistide) kokku sattudes võib mägesid liigutada. "Koda avaldas muljet, kui väike, aga tubli katse lihtsustada eramuehi-tust ning leida uusi, kaasaegseid ja laialdaselt kätte saadavaid lahendusi eluasemeproblee-midele. Koda näitab, et betoonehitis ei pea tingimata olema suuremahuline ja staatiline, betooni saab koos teiste materjalidega edukalt kasutada ka selliste väikeehitiste puhul," tõi žürii välja.

Eriauhind tellijale: Anders Anderson – Eramu Tabasalus, Harku vallas, Harjumaal.
Pühendumuse, eesmärgipärasuse ja otsustusjulguse eest betooniga tegelemisel.

Aadu Kana ütles, see on maja, mis erinevatest külgedest vaadates absoluutselt erineva mulje jätab. "Kui tänava poolt on see kui kindlus, kastell, keskaegne kaitserajatis, siis õue poolt avarate klaaspindadega kodu."

Ajakirja “Ehitaja” eriauhind – Primekss OÜ: Maxima logistikakeskuse kvaliteetsed betoonpõrandad ja laadimisalad.

Tänavu kuueteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 14 tööd. Konkursile sai esitada 2015. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Eesti betooniühingu ja Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu 16. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

"Meie betoonehitiste võistlus on geograafiliselt üsna laiahaardeline – osalevad koolid, infraobjektid, büroo- ja laohooned, kultuuriobjektid Jõhvist, Rakverest, Tartust, Viljandist, Võrust ja Harjumaalt," sõnas betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. "Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii kortermajade kui ka eramuarhitektuur on konkursil esindatud," lisas Roots.
Rootsi sõnul soovib betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

"Aasta Betoonehitis 2015" konkursi žüriisse kuuluvad Eesti arhitektide liidu, Eesti betooniühingu, Eesti ehitusettevõtjate liidu, Eesti ehitusinseneride liidu, Eesti ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu, Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

Betoonipäeva peateemaks on seekord Louis I. Kahn, Eestist pärit maailmakuulus arhitekt. Louis Kahni ja Saaremaa suhteid ja mõjutusi uurib oma ettekandes kunstiteadlane Heie Treier.
Louis Kahni kõrval seisis USA-s aastakümneid eestlasest ehitusinsener August Komendant, kellega koostöös valmisid mitmed Kahni märgilised ehitised. Ehitusajaloolase Maris Mändeli ettekande teemaks on "Arhitekti kõrval on insener. August Komendant".

Kuressaares avatava näituse "KAHN. Saarlane" tarbeks külastas arhitektuurifotograaf Arne Maasik veebruarikuus USA-d jäädvustamaks Louis Kahni ehitisi. Osa nendest fotodest on eksponeeritud nädala jooksul Kultuurikatlas.

2015. aasta betoonehitise tiitlile kandideerisid:

1. Eramu Tabasalus – Ranniku tee, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa;

2. Ihaste sild – Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala, Tartu;

3. Jõhvi riigigümnaasium – Hariduse 5b, Jõhvi;

4. Kehärata rongitunneli kaarelemendid – Helsinki lennujaama all, Vantaa, Soome;

5. Kentmanni tänava äri- ja eluhoone – Kentmanni 6, Tallinn;

6. Koda – elamu/ateljee/kontor/klassiruum;

7. Kroodi viaduktid – Loo-Maardu teelõik, Jõelähtme vald, Harjumaa;

8. Kultuurikatel – Põhja pst 27a, Tallinn;

9. Marsi tänava korterelamud – Tondi, Tallinn;

10. Maxima logistikakeskus – Tallinna ringtee, Rae vald, Harjumaa;

11. Rakvere Tark Maja – Lai 20, Rakvere;

12. Viljandi krematoorium – Piiri 1a, Viljandi;

13. Võru riigigümnaasium – Seminari 1, Võru;

14. Ühepereelamu – Põldmarja tn., Tartu.

Toimetaja: Rutt Ernits/Kaspar Viilup



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: