"Eesti lugude" ankeet. Jaak Kilmi: järgmise filmi teeme jaanipäevaeelses Saaremaa praamijärjekorras ({{commentsTotal}})

Jaak Kilmi
Jaak Kilmi Autor/allikas: Andres Keil

Eelviimase ankeedina vastas meile filmitegija Jaak Kilmi, kelle seekordne "Eesti lugude" film räägib konnade üle tee aitamisest.

Jaak Kilmi

Filmilavastaja ja -produtsent Jaak Kilmi on sündinud 23. okoobril 1973 Tallinnas. Ta lõpetas 1998. aastal Pedagoogilise Instituudi juurde loodud filmikooli esimese lennu, kus olid koos temaga Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre ja Urmas E. Liiv. Tänaseks on Jaak Kilmi loonud kümneid ja kümneid filme, mille seast tuntumad on kindlasti "Sigade revolutsioon", "Disko ja tuumasõda" ning "Kohtumine tundmatuga".

Mis on teie filmi põhiline idee?

Mu film räägib konnadest ja inimestest. Täpsemalt konnade kevadrändest ja inimestest, kes tulevad vabatahtlikena kevadõhtutel ja öödel konnasid tee pealt kokku korjama ja üle tee aitama.

Konnade kohta me teame, et kui saabub kevad, siis konnad ärkavad talvetardumusest ja neil tekib vastupandamatu soov suunduda veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Nad on rännanud juba sajandeid samu radu - palju enne seda, kui inimesed rajasid maanteed ja neist suurel kiirusel üle sõitma hakkasid. Mul on tunne, et meie kohus on siin sekkuda. Elu tuleb hoida.

Miks valisite just sellise teema?

Paar aastat tagasi kuulsin ma esimest korda õhtul raadiost üleskutset tulla kohe kiiresti konnatalgutele - kuhu, ei mäleta enam. Konnad on teel ja hukkuvad autorataste all!

Kutsuti vabatahtlikke, kes viiksid konnad teisele poole teed, et need saaksid jätkata teekonda kudemisaladele. See kõlas üsna veidra üleskutsena. Ma ei saanud minna, aga mingi kripeldus jäi. Ühel järgneval kevadel sattusin ma sõitma mööda Tammiku teelõigust Piibe maanteel ja nägin teeääres helkurvestidega inimesi, osad neist olid lapsed. Mõni vaid viie-kuue aastane. Sadas vihma. Nad seisid teeääres ämbritega. kuhu nad konni korjasid. Mingi seletamatu respekt ja lausa hingeliigutus nende tegevuse suhtes valdas mind. Selle peale ma mõtlesin, et sellest aktsioonist ja nendest inimestest peab saama suurepärase filmi.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Kahtlen, kas keegi üldse on näinud kõiki "Eesti lugusid". Mina olen näinud peamiselt enda tehtud "Eesti Lugusid" või siis neid, mille tegemisel olen olnud kuidagimoodi osaline.

Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Mulle see vist juba viies "Eesti lugu". Minu jaoks on see tore loominguline väljakutse - leida materjal, mis räägib ühest fenomenist/tegelasest, mille/kelle tähendus meie kultuuriruumis on veidi avaram, puudutades laiemalt meie elukorraldust/väärtusi siin paesel pinnal.

Poole tunni jooksul ühe tegelase pikka arengulugu ette ei võta. "Eesti lugu" on hea väljakutse - tuleb jutustada üht lugu nii, et see ei jääks pinnapealseks kirjelduseks, vaid suudaks avada ootamatul moel seda fenomeni, ja kui õnnestub, siis puudutada selle sügavamat olemust.

Viimastel aastatel on mul väljakutseks leida lugusid, mis toimuksid ühe-kahe päeva kuni nädala jooksul, ent samas hõlmaksid suure tüki meie rahvuslikust teadvusest. Järgmise Eesti loo filmime koos hea sõbra Sass Heifetsiga jaanipäevaeelses Saaremaa praamijärjekorras!

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lood" peaks teenima ideaalis uusi filmitegijaid, aitama neil proovida kätt ja stiilitaju. Vanadel kaladel on hea treida end aeg-ajalt lühiformaadiga. Pooletunnine "Eesti Lugu" on selleks päris hea võimalus.

Milline on teie arust Eesti dokumentaalfilmide olukord praegusel hetkel?

Eks Eesti dokumentaalfilm seisab Eesti dokumentalistide õlul ja on täpselt nii huvitav, kui palju on dokumentalistidel aega, kannatust ja vaimukust oma materjali käidelda. Annaks vaid Vanajumal neile rohkem seda kõike.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Andres Söödi "Jaanipäev", mida pole ammu näinud. Tahaks veel enne jaanipäeva kindlasti üle vaadata.



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.