"Eesti lugude" ankeet. Jaak Kilmi: järgmise filmi teeme jaanipäevaeelses Saaremaa praamijärjekorras ({{commentsTotal}})

Jaak Kilmi
Jaak Kilmi Autor/allikas: Andres Keil

Eelviimase ankeedina vastas meile filmitegija Jaak Kilmi, kelle seekordne "Eesti lugude" film räägib konnade üle tee aitamisest.

Jaak Kilmi

Filmilavastaja ja -produtsent Jaak Kilmi on sündinud 23. okoobril 1973 Tallinnas. Ta lõpetas 1998. aastal Pedagoogilise Instituudi juurde loodud filmikooli esimese lennu, kus olid koos temaga Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre ja Urmas E. Liiv. Tänaseks on Jaak Kilmi loonud kümneid ja kümneid filme, mille seast tuntumad on kindlasti "Sigade revolutsioon", "Disko ja tuumasõda" ning "Kohtumine tundmatuga".

Mis on teie filmi põhiline idee?

Mu film räägib konnadest ja inimestest. Täpsemalt konnade kevadrändest ja inimestest, kes tulevad vabatahtlikena kevadõhtutel ja öödel konnasid tee pealt kokku korjama ja üle tee aitama.

Konnade kohta me teame, et kui saabub kevad, siis konnad ärkavad talvetardumusest ja neil tekib vastupandamatu soov suunduda veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Nad on rännanud juba sajandeid samu radu - palju enne seda, kui inimesed rajasid maanteed ja neist suurel kiirusel üle sõitma hakkasid. Mul on tunne, et meie kohus on siin sekkuda. Elu tuleb hoida.

Miks valisite just sellise teema?

Paar aastat tagasi kuulsin ma esimest korda õhtul raadiost üleskutset tulla kohe kiiresti konnatalgutele - kuhu, ei mäleta enam. Konnad on teel ja hukkuvad autorataste all!

Kutsuti vabatahtlikke, kes viiksid konnad teisele poole teed, et need saaksid jätkata teekonda kudemisaladele. See kõlas üsna veidra üleskutsena. Ma ei saanud minna, aga mingi kripeldus jäi. Ühel järgneval kevadel sattusin ma sõitma mööda Tammiku teelõigust Piibe maanteel ja nägin teeääres helkurvestidega inimesi, osad neist olid lapsed. Mõni vaid viie-kuue aastane. Sadas vihma. Nad seisid teeääres ämbritega. kuhu nad konni korjasid. Mingi seletamatu respekt ja lausa hingeliigutus nende tegevuse suhtes valdas mind. Selle peale ma mõtlesin, et sellest aktsioonist ja nendest inimestest peab saama suurepärase filmi.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Kahtlen, kas keegi üldse on näinud kõiki "Eesti lugusid". Mina olen näinud peamiselt enda tehtud "Eesti Lugusid" või siis neid, mille tegemisel olen olnud kuidagimoodi osaline.

Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Mulle see vist juba viies "Eesti lugu". Minu jaoks on see tore loominguline väljakutse - leida materjal, mis räägib ühest fenomenist/tegelasest, mille/kelle tähendus meie kultuuriruumis on veidi avaram, puudutades laiemalt meie elukorraldust/väärtusi siin paesel pinnal.

Poole tunni jooksul ühe tegelase pikka arengulugu ette ei võta. "Eesti lugu" on hea väljakutse - tuleb jutustada üht lugu nii, et see ei jääks pinnapealseks kirjelduseks, vaid suudaks avada ootamatul moel seda fenomeni, ja kui õnnestub, siis puudutada selle sügavamat olemust.

Viimastel aastatel on mul väljakutseks leida lugusid, mis toimuksid ühe-kahe päeva kuni nädala jooksul, ent samas hõlmaksid suure tüki meie rahvuslikust teadvusest. Järgmise Eesti loo filmime koos hea sõbra Sass Heifetsiga jaanipäevaeelses Saaremaa praamijärjekorras!

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lood" peaks teenima ideaalis uusi filmitegijaid, aitama neil proovida kätt ja stiilitaju. Vanadel kaladel on hea treida end aeg-ajalt lühiformaadiga. Pooletunnine "Eesti Lugu" on selleks päris hea võimalus.

Milline on teie arust Eesti dokumentaalfilmide olukord praegusel hetkel?

Eks Eesti dokumentaalfilm seisab Eesti dokumentalistide õlul ja on täpselt nii huvitav, kui palju on dokumentalistidel aega, kannatust ja vaimukust oma materjali käidelda. Annaks vaid Vanajumal neile rohkem seda kõike.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Andres Söödi "Jaanipäev", mida pole ammu näinud. Tahaks veel enne jaanipäeva kindlasti üle vaadata.



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: