"Eesti lugude" ankeet. Jaak Kilmi: järgmise filmi teeme jaanipäevaeelses Saaremaa praamijärjekorras ({{commentsTotal}})

Jaak Kilmi Autor: Andres Keil

Eelviimase ankeedina vastas meile filmitegija Jaak Kilmi, kelle seekordne "Eesti lugude" film räägib konnade üle tee aitamisest.

Jaak Kilmi

Filmilavastaja ja -produtsent Jaak Kilmi on sündinud 23. okoobril 1973 Tallinnas. Ta lõpetas 1998. aastal Pedagoogilise Instituudi juurde loodud filmikooli esimese lennu, kus olid koos temaga Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre ja Urmas E. Liiv. Tänaseks on Jaak Kilmi loonud kümneid ja kümneid filme, mille seast tuntumad on kindlasti "Sigade revolutsioon", "Disko ja tuumasõda" ning "Kohtumine tundmatuga".

Mis on teie filmi põhiline idee?

Mu film räägib konnadest ja inimestest. Täpsemalt konnade kevadrändest ja inimestest, kes tulevad vabatahtlikena kevadõhtutel ja öödel konnasid tee pealt kokku korjama ja üle tee aitama.

Konnade kohta me teame, et kui saabub kevad, siis konnad ärkavad talvetardumusest ja neil tekib vastupandamatu soov suunduda veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Nad on rännanud juba sajandeid samu radu - palju enne seda, kui inimesed rajasid maanteed ja neist suurel kiirusel üle sõitma hakkasid. Mul on tunne, et meie kohus on siin sekkuda. Elu tuleb hoida.

Miks valisite just sellise teema?

Paar aastat tagasi kuulsin ma esimest korda õhtul raadiost üleskutset tulla kohe kiiresti konnatalgutele - kuhu, ei mäleta enam. Konnad on teel ja hukkuvad autorataste all!

Kutsuti vabatahtlikke, kes viiksid konnad teisele poole teed, et need saaksid jätkata teekonda kudemisaladele. See kõlas üsna veidra üleskutsena. Ma ei saanud minna, aga mingi kripeldus jäi. Ühel järgneval kevadel sattusin ma sõitma mööda Tammiku teelõigust Piibe maanteel ja nägin teeääres helkurvestidega inimesi, osad neist olid lapsed. Mõni vaid viie-kuue aastane. Sadas vihma. Nad seisid teeääres ämbritega. kuhu nad konni korjasid. Mingi seletamatu respekt ja lausa hingeliigutus nende tegevuse suhtes valdas mind. Selle peale ma mõtlesin, et sellest aktsioonist ja nendest inimestest peab saama suurepärase filmi.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Kahtlen, kas keegi üldse on näinud kõiki "Eesti lugusid". Mina olen näinud peamiselt enda tehtud "Eesti Lugusid" või siis neid, mille tegemisel olen olnud kuidagimoodi osaline.

Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Mulle see vist juba viies "Eesti lugu". Minu jaoks on see tore loominguline väljakutse - leida materjal, mis räägib ühest fenomenist/tegelasest, mille/kelle tähendus meie kultuuriruumis on veidi avaram, puudutades laiemalt meie elukorraldust/väärtusi siin paesel pinnal.

Poole tunni jooksul ühe tegelase pikka arengulugu ette ei võta. "Eesti lugu" on hea väljakutse - tuleb jutustada üht lugu nii, et see ei jääks pinnapealseks kirjelduseks, vaid suudaks avada ootamatul moel seda fenomeni, ja kui õnnestub, siis puudutada selle sügavamat olemust.

Viimastel aastatel on mul väljakutseks leida lugusid, mis toimuksid ühe-kahe päeva kuni nädala jooksul, ent samas hõlmaksid suure tüki meie rahvuslikust teadvusest. Järgmise Eesti loo filmime koos hea sõbra Sass Heifetsiga jaanipäevaeelses Saaremaa praamijärjekorras!

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lood" peaks teenima ideaalis uusi filmitegijaid, aitama neil proovida kätt ja stiilitaju. Vanadel kaladel on hea treida end aeg-ajalt lühiformaadiga. Pooletunnine "Eesti Lugu" on selleks päris hea võimalus.

Milline on teie arust Eesti dokumentaalfilmide olukord praegusel hetkel?

Eks Eesti dokumentaalfilm seisab Eesti dokumentalistide õlul ja on täpselt nii huvitav, kui palju on dokumentalistidel aega, kannatust ja vaimukust oma materjali käidelda. Annaks vaid Vanajumal neile rohkem seda kõike.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Andres Söödi "Jaanipäev", mida pole ammu näinud. Tahaks veel enne jaanipäeva kindlasti üle vaadata.



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.