Aasta keeletegu on e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne ({{commentsTotal}})

{{1458297681000 | amCalendar}}

2015. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne, rahvaauhinna pälvis „Hiiu sõnaraamat“. Peaauhinna otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel.

e-keelenõu pakub tasuta keelenõuandeid nii veebis kui telefoni teel kõigile eesti keele kasutajatele ja õppijatele. e-keelenõu veebikeskkonnas (http://kn.eki.ee/) sooritatakse ühekorraga otsing paljudes sõnastikes, mis võimaldab kasutajal tutvuda peaaegu kõikide otsingusõnaga seotud praktiliste keeleaspektidega. Mitme allika eraldi uurimise asemel saavutatakse e-keelenõu abil oluline ajavõit. e-keelenõust on palju abi neil, kelle töövahend on keel ja tekstiloome, näiteks ajakirjanikud, tõlkijad, toimetajad jpt.

Keelenõuande telefonile 631 3731 vastatakse tööpäeviti kell 9-12 ja 13-17.

Rahvas valis "Hiiu sõnaraamatu"

Keeleteo rahvaauhinna võitnud "Hiiu sõnaraamatu" autor on hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla ja toimetaja Meeli Sedrik. Sõnaraamatu ilmumine oli Hiiumaal suursündmus ning vallandas hiidlastes huvi oma keele vastu. Raamatu esitluspäeva, 13. veebruari hakati kutsuma hiiu keele päevaks.

Sõnaraamat sisaldab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu Hiiumaa murrakutest, kokku umbes 5800 sõnaartiklit koos põhivormidega. Kuna hiiu keele eripära avaldub eelkõige häälduses, on sõnade juurde märgitud ka nende hiiupärane hääldus. Tänu ohtratele näitelausetele on raamatut ka lihtsalt niisama mõnus lugeda.

Rahvaauhinna pälvinud "Hiiu sõnaraamatut" tõstsid esile ka ministrid.

Tänavused keeleteo kandidaadid olid (esitamise järjekorras):

1. e-keelenõu
2. Soomekeelne eesti keele grammatika "Viron kielioppi"
3. „Eesti keele varamu“ sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
4. Eesti-leedu sõnaraamat
5. ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
6. Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
7. Kirjandustund kirjanikuga
8. „Hiiu sõnaraamat“
9. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
10. Eesti-läti sõnaraamat
11. Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
12. Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
13. XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
14. Lugemiskaartide sari „Head eesti …“
15. Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
16. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
17. Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
18. Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
19. Selge sõnumi auhind
20. Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
21. Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
22. Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
23. Konguta Kooli aabits
24. „Heinrich Stahli tekstide sõnastik“
25. Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ (2015)
26. Reet Kasiku raamat „Sõnamoodustus“
27. Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele

Kandidaatide põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Varasemate aastate laureaadid

 

Taustainfo

· Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

· Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

· Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 2528. Kokku anti 3953 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

· Rahvahääletuse võitnud „Hiiu sõnaraamat“ sai 551 häält. Järgnesid Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk) 481 häälega ja e-keelenõu 355 häälega.

· 2015. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 27 mullust keeletegu ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal.

· Keeleteo auhind anti tänavu välja kümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.

· Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Jõhvi Gümnaasiumis. 

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.