Eestisse soovitakse rajada filmipaviljoni ({{commentsTotal}})

Eesti taasiseseisvuse algusest, kui lammutati maha vana Tallinnfilmi paviljon, on Eesti filmitegijaid pidanud paviljonivõtted tegema ajutistes kohtades, kus puuduvad vajalikud tingimused. Nüüd soovivad aga suisa kaks huvigruppi seda Eestisse luua.

Produtsent Ivo Felt ja režissöör Tanel Toom valmistavad hetkel ette kahte filmi, mille tegemisel läheb paviljoni vaja, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ivo Felt tõi välja, et kui paviljoni ei ole, siis lähevad nad kuskile lattu ja ehitavad paviljoni sinna. "Meil on seal küll heliprobleemid ja veel mitmeid muid jamasid, mis on kohas, kus pole õigeid tingimusi filmi tegemiseks." Lähiriikidest on oma filmipaviljonid Lätis, Leedus ja Soomes. Seetõttu peaks Eesti pakkuma oma lisaväärtust. Felt leiab näiteks, et peaks ehitama vanni, kus saaks teha veevõtted. "Oleks hea, kui tekiks mingi trigger, mida teistel ümberringi ei ole."

Paviljoni ehitamine maksab umbes seitse miljonit eurot ning ka selle ülalpidamine võtab palju raha. Edith Sepa sõnul peavad filmipaviljone tavaliselt ülal teleseriaalid. "See ei pruugi olla Eesti teleseriaal, aga kui raha tuleb läbi tagasimaksefondi Eestisse, siis võiks teenindada ka Skandinaavia teleseriaale." Tartu Loomemajanduskeskus ja Eesti filmiklaster püüavad omavahel filmipaviljoni asutamise osas kokku leppida. Tartu Filmipaviljon valmiks positiivse stsenaariumi korral Raadile juba 2018. aastaks.

Tartu Loomemajanduskeskuse nõukogu esimees Indrek Katušin sõnas, et nad on Tartus lõpetamas eeluuringuid, kuidas oleks filmipaviljoni tasuvusega. "Tegelikult käivad läbirääkimised nii linna, riigi kui ka erainvestoritega, et leida raha selleks, et filmipaviljon koos kontori ja järeltöötlusettevõtetega valmis ehitada." Eesti filmiklaster koostab hetkel alles äriplaani ning valitakse sobivat asupaika Tallinnas.

Sel kevadel Kultuuriministeeriumi all käivituvast Loomemajanduse arendamise toetusmeetmest saab taotleda kuni miljon eurot, mis kataks aga ainult väikese osa investeeringust.

Toimetaja: Kaspar Viilup



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.