Rahvusraamatukogu avas lasteala ({{commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu uuendas viienda korruse lugemisala ja avas lasteala, kus mudilased saavad sirvida lasteraamatuid ja tekitada endale raamatukogus käimise harjumust. Lisaks saavad raamatusõbrad nüüd laenata raamatuid nii lugemissaalist kui hoidlast.

"Rahvusraamatukogu toetab arenevat ühiskonda, pakkudes uusi võimalusi erineva elu- ja töökorraldusega inimestele. Raamatukogu on osa linnaruumist, seetõttu peame mugava keskkonna pakkumist avatuse kaudu väga oluliseks," ütles rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. "Lapsevanematest lugejatel on nüüd võimalus tulla raamatukogusse koos lastega. On väga oluline, et juba väikestel lastel tekiks raamatukogus käimise harjumus, sest raamatukogud on tõelised varasalved terveks eluks. Oleme mugava lugemise nimel teinud palju tööd ja selleks muutnud raamatute laenamise võimalikult lihtsaks."

Üks muutus puudutab sihtrühma, kelleks on liikuva elustiiliga inimesed. Mitmekülgse töökorraldusega inimestele võimaldab rahvusraamatukogu tasuta töö- ja kohtumispaika. Andresoo sõnul on oluline, et lugejatel oleks koht, kus töötada, koosolekuid pidada, lugeda, kohtuda või inspiratsiooni otsida ja mõtiskleda. "Selleks kõigeks ongi mõeldud värskenenud 5. korruse lugemisala rühmaruumidega. See on skaibiaruteludeks, koos plaanide tegemiseks ja kas või reisipiltide vaatamiseks. Värskenenud lugemisalasse ootame tudengeid, kogukondi, MTÜsid ja kõiki ettevõtlikke inimesi," märkis Andresoo.

Selleks on Rahvusraamatukogu kodulehel ruumide broneerimissüsteem, mille kaudu saab valida endale meelepärase ruumi ning broneerida individuaaltööruume, rühmaruume ning video- ja klaveriruumi. Samuti on võimalik kinni panna arvuti kasutamise aeg.

5. korruse avatud lugemisalas asub nüüd ka lasteala, kus on ruumid mängimiseks, lugemiseks ja joonistamiseks ning leidub lasteajakirju ja -raamatuid eri vanuses lastele.

Kolmas uuendus puudutab laienenud kojulaenutust, nimelt on võimalik koju laenata nii lugemissaalides kui hoidlas asuvaid raamatuid, jätkväljaandeid ja noote, väljla arvatud enne 1946. aastat ilmunud trükised ning sundeksemplarid, teatmeteosed ja sõnaraamatud.

 

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.