Tõnu Karjatse filmikomm: paganlikkusele vaatamata on "Nõid" religioosne film ({{commentsTotal}})

"The Witch" Autor/allikas: kaader filmist

Robert Eggersi nimi ei pruugi olla kinokülastajale tuttav, sest seni on ta olnud tegev teatris ja kinos peamiselt lühifilmide juures, žanriks on ta valinud visuaalselt pretensioonikaima väljakutse - õudusfilmid. Tänavu Sundance’il parima režissööritöö eest saadud auhind on toonud Eggersi täispika mängufilmi debüüdi "Nõid" ka Eesti kinodesse.

"Nõia" tegevus viib 17. sajandi Uus-Inglismaale, puritaanide sekka. Perekond viie lapsega pagendatakse asundusest ja nad asuvad elama külast kaugele metsa äärde. Asjad hakkkavad käest minema siis, kui pere vanema tütre Thomasino (Anya Taylor-Joy) hoole alt kaob pere noorim liige, vaid mõne kuu vanune Sam. Perekond satub kurjade jõudude meelevalda, palvete lugemine ei aita ja miski ei näi neid enam päästvat.

Robert Eggersi "Nõid" ("The Witch") põhineb 17. sajandi allikatel toonastest nõiaprotsessidest. Film kasutab õudus- ja nõiafilmide troope, kuid Eggers hoiab end eemal klišeedest. Filmikeel meenutab 1970ndate õudusfilmide klassikuid, mitte aga tänapäevaseid žanrifilme, kus annavad tooni ülevõimendatud eriefektid. Teatri- ja filmikunstnikuna alustanud Eggers ehitab filmi atmosfäärile - kahvatu tonaalsusega värvid ja loomulik valgus kinnitavad filmi ajaloolist paigutust, kostüümid ja keelepruuk lisavad autentsust. Filmi õhustik aitab üle ka stsenaariumi kohatisest nõrkusest, täites kohati isegi omaette tegelaskuju rolli – määrdunud, lihtsates värvides hämar ja kurjakuulutav atmosfäär on üles võetud harvakasutatavas kaamera lainurga formaadis (1:1.66) ja saab isegi nagu põhjuseks kõigele toimuvale. Ei jää üle muud, kui oodata ettemääratuse teostumist.

Viite võimalikule hävingule annab juba "Nõia" tegevustiku kontekst. On 1630ndad aastad, mõni aastakümme enne kurikuulsaid Salemi nõiaprotsesse Massachusettsis. Filmi kangelased kuuluvad Inglismaalt tulnud puritaanide sekka, kes luterlike äärmusreformistidena soovisid anglikaani kiriku puhastamist kõigest katoliiklikust ja olid tagakiusamise pärast sunnitud välja rändama. Filmi peategelased aetakse välja ka oma kogukonnast pereisa väidetava uhkuse ja isekuse tõttu, vaatajale küll ei selgitata, milles see isekus ilmnes, kuid silmnähtavalt on näha muutused pereisa karakteris – uhkest enesekindlusest peataoleku ja resigneerumiseni. "Nõid" näitab, et kurjus hävitab igasuguse kõrkuse.

Oma paganlikkusele vaatamata on "Nõid" religioosne film, see on omamoodi lisandus aktuaalseks muutunud debatile religiooni olulisuse ja humanistlike väärtuste teemal. "Nõid" teeb selgeks religioossetesse tabudesse klammerdumise ohtlikkuse - vanemad ei usalda lapsi ja kohtlevad neid läbi range reeglistiku, mis võimaldab hukka mõista ka pelga kahtlustuse alusel. Puritaanide peres kehtiv karm kord satub kaitsvast sotsiaalsest raamistikust väljudes vastamisi teistsuguse, reguleerimata ja metsiku taustsüsteemiga, mille on juba eelnevalt hõivanud ametlikule religioonile kristlusele vastanduvad satanistlikud jõud. Kokkupuutepunkte võib leida mitmete filmidega nagu William Friedkini "Exorcist" (1973) või Robin Hardy "Wicker Man" (1973), ka Lars von Trieri "Antikristuse" (2009) tegevus toimub metsas ja on tulvil paganlikku sümbolistikat. Kui "Antikristus" taandus mehe ja naise ürgsele vastandlikkusele, siis Eggers jääb sotsiaalsele tasandile. Vastanduvaks väärtussüsteemiks on traditsiooniline perekond ja eraklikkus ning erandlikkus. Perekonnale saab saatuslikuks see, et eraldatuse lahe jookseb pere enda sees: ema vastandub lausa lepitamatult vanemale tütrele, musta sokuga sosistavad kaksikud õrnas eas Thomasinile ja isa tõukab oma religioosse pimeduse tõttu ära selle, kes suudaks peret võibolla veel päästa.

Eggers on võtnud "Nõiaga"“ teadliku riski, eirates turureegleid ja lavastades madala eelarvega sisulisele pingele üles ehituva draama. Võib arvata, et mitte ainult kokkuhoid ei sundinud Eggersit loobuma šokkidest ja ehmatavatest efektidest, Eggersi filmograafia näitab, et ta peabki lugu pigem neist linatöödest, kus pinge tekitamiseks ja alalhoidmiseks kasutatakse teistsuguseid meetodeid. Praegu töötab Eggers juba vampiirifilmide klassiku F. W. Murnau "Nosferatu" (1922) uusversiooni kallal.

Toimetaja: Valner Valme



VanglaVangla
Arvustus. Vanglaelu puhastustuli

Mai, 2017I. V. Aedniku päevik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 140 lk. 15.95 €.

"Hiiu luule raamat""Hiiu luule raamat"
Hiiumaa luule sai kaante vahele

"Hiiu luule raamat" on antoloogia, mis koondab 56 autori sulest ilmunud Hiiumaast rääkiva luule.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk