Tõnu Karjatse filmikomm: paganlikkusele vaatamata on "Nõid" religioosne film ({{commentsTotal}})

"The Witch" Autor/allikas: kaader filmist

Robert Eggersi nimi ei pruugi olla kinokülastajale tuttav, sest seni on ta olnud tegev teatris ja kinos peamiselt lühifilmide juures, žanriks on ta valinud visuaalselt pretensioonikaima väljakutse - õudusfilmid. Tänavu Sundance’il parima režissööritöö eest saadud auhind on toonud Eggersi täispika mängufilmi debüüdi "Nõid" ka Eesti kinodesse.

"Nõia" tegevus viib 17. sajandi Uus-Inglismaale, puritaanide sekka. Perekond viie lapsega pagendatakse asundusest ja nad asuvad elama külast kaugele metsa äärde. Asjad hakkkavad käest minema siis, kui pere vanema tütre Thomasino (Anya Taylor-Joy) hoole alt kaob pere noorim liige, vaid mõne kuu vanune Sam. Perekond satub kurjade jõudude meelevalda, palvete lugemine ei aita ja miski ei näi neid enam päästvat.

Robert Eggersi "Nõid" ("The Witch") põhineb 17. sajandi allikatel toonastest nõiaprotsessidest. Film kasutab õudus- ja nõiafilmide troope, kuid Eggers hoiab end eemal klišeedest. Filmikeel meenutab 1970ndate õudusfilmide klassikuid, mitte aga tänapäevaseid žanrifilme, kus annavad tooni ülevõimendatud eriefektid. Teatri- ja filmikunstnikuna alustanud Eggers ehitab filmi atmosfäärile - kahvatu tonaalsusega värvid ja loomulik valgus kinnitavad filmi ajaloolist paigutust, kostüümid ja keelepruuk lisavad autentsust. Filmi õhustik aitab üle ka stsenaariumi kohatisest nõrkusest, täites kohati isegi omaette tegelaskuju rolli – määrdunud, lihtsates värvides hämar ja kurjakuulutav atmosfäär on üles võetud harvakasutatavas kaamera lainurga formaadis (1:1.66) ja saab isegi nagu põhjuseks kõigele toimuvale. Ei jää üle muud, kui oodata ettemääratuse teostumist.

Viite võimalikule hävingule annab juba "Nõia" tegevustiku kontekst. On 1630ndad aastad, mõni aastakümme enne kurikuulsaid Salemi nõiaprotsesse Massachusettsis. Filmi kangelased kuuluvad Inglismaalt tulnud puritaanide sekka, kes luterlike äärmusreformistidena soovisid anglikaani kiriku puhastamist kõigest katoliiklikust ja olid tagakiusamise pärast sunnitud välja rändama. Filmi peategelased aetakse välja ka oma kogukonnast pereisa väidetava uhkuse ja isekuse tõttu, vaatajale küll ei selgitata, milles see isekus ilmnes, kuid silmnähtavalt on näha muutused pereisa karakteris – uhkest enesekindlusest peataoleku ja resigneerumiseni. "Nõid" näitab, et kurjus hävitab igasuguse kõrkuse.

Oma paganlikkusele vaatamata on "Nõid" religioosne film, see on omamoodi lisandus aktuaalseks muutunud debatile religiooni olulisuse ja humanistlike väärtuste teemal. "Nõid" teeb selgeks religioossetesse tabudesse klammerdumise ohtlikkuse - vanemad ei usalda lapsi ja kohtlevad neid läbi range reeglistiku, mis võimaldab hukka mõista ka pelga kahtlustuse alusel. Puritaanide peres kehtiv karm kord satub kaitsvast sotsiaalsest raamistikust väljudes vastamisi teistsuguse, reguleerimata ja metsiku taustsüsteemiga, mille on juba eelnevalt hõivanud ametlikule religioonile kristlusele vastanduvad satanistlikud jõud. Kokkupuutepunkte võib leida mitmete filmidega nagu William Friedkini "Exorcist" (1973) või Robin Hardy "Wicker Man" (1973), ka Lars von Trieri "Antikristuse" (2009) tegevus toimub metsas ja on tulvil paganlikku sümbolistikat. Kui "Antikristus" taandus mehe ja naise ürgsele vastandlikkusele, siis Eggers jääb sotsiaalsele tasandile. Vastanduvaks väärtussüsteemiks on traditsiooniline perekond ja eraklikkus ning erandlikkus. Perekonnale saab saatuslikuks see, et eraldatuse lahe jookseb pere enda sees: ema vastandub lausa lepitamatult vanemale tütrele, musta sokuga sosistavad kaksikud õrnas eas Thomasinile ja isa tõukab oma religioosse pimeduse tõttu ära selle, kes suudaks peret võibolla veel päästa.

Eggers on võtnud "Nõiaga"“ teadliku riski, eirates turureegleid ja lavastades madala eelarvega sisulisele pingele üles ehituva draama. Võib arvata, et mitte ainult kokkuhoid ei sundinud Eggersit loobuma šokkidest ja ehmatavatest efektidest, Eggersi filmograafia näitab, et ta peabki lugu pigem neist linatöödest, kus pinge tekitamiseks ja alalhoidmiseks kasutatakse teistsuguseid meetodeid. Praegu töötab Eggers juba vampiirifilmide klassiku F. W. Murnau "Nosferatu" (1922) uusversiooni kallal.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: