Algas kommunismiohvrite memoriaali ideekonkurss ({{commentsTotal}})

{{1458822728000 | amCalendar}}

Eesti Vabariigi 100. juubeliks on valitsusel kavas rajada Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Memoriaali ja mälestusmärgi ehitamiseks kuulutasid võistluse korraldajad välja ideekonkursi.

Ideekonkursi žürii esimees Tunne Kelam ütles, et memoriaali on vaja, kuna seni puudub Eestil ühine mälestuspaik, mis kinnitaks ohvritele, et nende kannatusi ei unustata ning neile kuulub oluline koht meie ajaloos.

Ehkki Kelami sõnul ei või alahinnata ohvreid, kes hukkusid teiste režiimide all, on memoriaali esmaeesmärk jäädvustada monumendil nende 20 000 inimese nimed, kes alates 1940. aastast olid kommunistliku režiimi ohvrid. "See on ainus viis, kuidas neid veel hinnata. Et meil oleks memoriaal, mis annaks selge signaali, millised kuriteod toimusid," rääkis Kelam.

Kommunismiohvrite memoriaal on sümboolne kenotaaf selle režiimi süü tõttu hukkunud Eesti inimestele. Nii mälestatakse ja austatakse kõiki kommunistliku režiimi ohvreid, olenemata nende rahvuslikust, poliitilisest, religioossest või sotsiaalsest kuuluvusest.

Kunstilisele väljenduslaadile ja mahulistele elementidele ei sea žürii ettekirjutisi. Eesmärk on leida võimalikult minimalistliku vormikeelega lahendus, mis mõjuks suurelt eelkõige idee poolest, mitte mõõtmetelt. Memoriaalil peab olema selge sõnum, mis on mõistetav põlvkonnast, rahvusest ja identiteedist olenemata.

Mälestusmärk hukatud või repressioonide tõttu hukkunud kaadriohvitseridele peab olema kompleksist figuraalselt eristatav ja võimaldama neid eraldi mälestada.

Ideekonkursi võistlustöö tuleb esitada 30. maiks. Konkursi korraldavad projekti tehniline läbiviija Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koostöös justiitsministeeriumi, represseeritute organisatsioonide, Tallinna linnavalitsuse, kujurite ja arhitektidega.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: