Algas kommunismiohvrite memoriaali ideekonkurss ({{commentsTotal}})

{{1458822728000 | amCalendar}}

Eesti Vabariigi 100. juubeliks on valitsusel kavas rajada Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Memoriaali ja mälestusmärgi ehitamiseks kuulutasid võistluse korraldajad välja ideekonkursi.

Ideekonkursi žürii esimees Tunne Kelam ütles, et memoriaali on vaja, kuna seni puudub Eestil ühine mälestuspaik, mis kinnitaks ohvritele, et nende kannatusi ei unustata ning neile kuulub oluline koht meie ajaloos.

Ehkki Kelami sõnul ei või alahinnata ohvreid, kes hukkusid teiste režiimide all, on memoriaali esmaeesmärk jäädvustada monumendil nende 20 000 inimese nimed, kes alates 1940. aastast olid kommunistliku režiimi ohvrid. "See on ainus viis, kuidas neid veel hinnata. Et meil oleks memoriaal, mis annaks selge signaali, millised kuriteod toimusid," rääkis Kelam.

Kommunismiohvrite memoriaal on sümboolne kenotaaf selle režiimi süü tõttu hukkunud Eesti inimestele. Nii mälestatakse ja austatakse kõiki kommunistliku režiimi ohvreid, olenemata nende rahvuslikust, poliitilisest, religioossest või sotsiaalsest kuuluvusest.

Kunstilisele väljenduslaadile ja mahulistele elementidele ei sea žürii ettekirjutisi. Eesmärk on leida võimalikult minimalistliku vormikeelega lahendus, mis mõjuks suurelt eelkõige idee poolest, mitte mõõtmetelt. Memoriaalil peab olema selge sõnum, mis on mõistetav põlvkonnast, rahvusest ja identiteedist olenemata.

Mälestusmärk hukatud või repressioonide tõttu hukkunud kaadriohvitseridele peab olema kompleksist figuraalselt eristatav ja võimaldama neid eraldi mälestada.

Ideekonkursi võistlustöö tuleb esitada 30. maiks. Konkursi korraldavad projekti tehniline läbiviija Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koostöös justiitsministeeriumi, represseeritute organisatsioonide, Tallinna linnavalitsuse, kujurite ja arhitektidega.

Toimetaja: Valner Valme



Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

Jan Uuspõld lavastusest "Talvevalgus": nagu oleks head armastuslugu kuulnud

30. märtsil esietendub Tallinna transpordikoolis Theatrumi värske lavastus "Talvevalgus", kus astuvad peaosades lavale Jan Uuspõld ja Maria Peterson. "Ringvaade" tegi nendega juttu.

Arvustus. Ed tegi seda jälle

Uus plaat

Ed Sheeran

÷ ("Divide")

9,5/10

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Age Juurikas: minult ei tasu oodata ritta laotud klassikuid

Pühapäeval kell 19 avab Rae Kultuurikeskuses oma muusikalise ning äraspidise “Pandora laeka” priimapianist Age Juurikas, kelle seost meie vallaga kinnitab lausa rahvastikuregister. Uurisime, mis tal täpsemalt kavas ning miks meeldib talle vene heliloojate looming.

Kultuuriministeeriumi töörühm hakkab ajakohastama teatrite rahastust

Kahekümne aastaga on Eesti teatrimaastik põhjalikult muutunud, juurde on tulnud palju uusi teatrivorme ning teatrite rahastamist reguleeriv etendusasutuste seadus ei vasta enam Eesti reaalsele teatrisituatsioonile.

FILM
"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Kunstiministeerium. Kriitikute avalikest isiklikest kirjadest

Mõni aasta tagasi soovitas Kaido Ole mulle, kui kunstikriitikule kirjutada kiri kunstnikule.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.