Oleg Pissarenko: mulle meeldib päris muusika, mitte ideaalseks lihvitud raadiohitid ({{commentsTotal}})

17. märtsil esines Oleg Pissarenko Nordea kontserdimajas kavaga "Päriselt". Eilne "MI" näitas üle Eesti hargnevat jazzivõrgustikku, millest tõuseb Oleg Pissarenko, kelle kontsert Nordea kontserdimajas oli uus lehekülg tema loomingulisel teekonnal.

"Mulle meeldivad päris asjad. Mulle meeldib päris toit, mitte geneetiliselt töödeldud rämps, mis on inimese jaoks sobimatu. Mulle meeldib päris muusika, päris pillidel mängitud, mitte arvutiprogrammi abil ideaalseks lihvitud raadiohitid. Mulle meeldib päris inimene, mitte moe või seksitööstuse poolt ideaalseks lihvitud mehed või naised. Mulle meeldib päris raha, päris töö eest saadud raha, mitte pangalt laenatud, õhku kirjutatud numbrid, mis teevad inimesest orja. Mulle meeldib elada päriselt, näha maailma nagu see tegelikult on, nagu laps seda mingi vanuseni näeb. Mulle meeldib mõelda, et tegelik reaalsus on midagi hoopis enamat kui see, mis me oma meelte abil tajuda suudame. Mulle meeldivad päris asjad," ütles Pissarenko kontserdil.

Kui nüüd sinu peale natuke mõelda, siis täna on murdepunkt. Eilsesse jääb kogu see jazzvõrgustik, mis üle Eestimaa laiali paigutub ja kus sa oled väga intensiivselt kaasa löönud. Millist rolli sinu senises muusikalises karjääris mängib kogu jazzvõrgustik, mis üle Eestimaa laiub?

See on kindlasti väga oluline roll minu elus, nii töös kui ka identiteedis, sest muusika on minu kirg, minu armastus. Muusikas saab ju erinevaid asju teha, muusikat saab mängida, kuulata, saab õpetada, mida olen ka teinud 10 aastat. Jazziklubide vedamine, algatamine on olnud ja ma arvan, et on siiamaani, ma ei tahaks öelda, et see on minevik. See on oluline, sest see on otsene kontakt inimestega, kes tahavad esineda, kui ka võimaluste pakkumine publikule, kohtuda oma lemmikartistidega intiimses atmosfääris. See on hoopis midagi muud kui suur kontserdisaal.

Kas see on sinu jaoks esimene kord nii suures saalis üles astuda?

Oma muusikaga Eestis küll. Ma olen näiteks laulupeol oma trioga esinenud, aga Venemaa suurtel lavadel, kus on mitmed tuhanded inimesed, oleme küll esinenud.

Sinuga käib kaasas selline filosoofiline maailm. Mulle kohe meenub "Priilapse ilm". Sa kutsud inimesi kuhugi järgmisse maailma või kuidas see sul täpselt on?

Pigem avastama seda, mis on võib-olla unustatud, sest lapsena mingis vanuses inimene näeb maailma päriselt, nii nagu ta tegelikult on. Enne kui ühiskond surub ta purki ja õpetab, kuidas on õige, kes on sõber, kes on vaenlane, mis on vale, mis on õige. Inimesele pannakse purk pähe. Ja kui uuesti avastada see oma sisemine laps, nagu räägivad paljud kirjanikud, siis ma arvan, et sa näed seda maailma, mis on päris, mitte võlts.

Oskad sa tuua mingi näite sellest päris tundest või päris maailmast sinu enda kogemuses, et kui tõesti harjumus või mõttemuster meist maha vajub mingiks hetkeks, siis mis seal päriselt on?

Ma arvan et igaüks ise vastab sellele küsimusele. Sellised küsimused ongi olemas, millele vastamine vähendab küsimuse ja teema suurust. Kui küsid, kes on jumal, ükskõik, mida vastan, see vähendab jumala olemust. Kui küsid, mida ma siis leian kui otsima hakkan, siis kui sa hakkad otsima, küll sa leiad ja siis avastad, et seal võib olla selliseid asju, mida sa ei kujutanud ettegi, et seal võis olla.

Oskad sa äkki mingit näidet tuua.

Mina avastasin kuulates Arvo Pärdi pala "Für Alina", selles lihtsuses, kahes noodis, on midagi nii geniaalset ja võimsat, selles on nii konsentreeritud ja võimas energia, et see lööb pikali ükskõik keda, kes avab oma südame ja laseb muusikal mõjuda. Minu avastus oligi, et tahan sellist muusikat teha ja maailma nii tunnetada. Lihtsad asjad, mis on elu vundamendid, tegelen nendega. Lihtsad küsimused ja akordid, nendes on väga tugev energia, jõud. Need samad küsimused, et kes sa oled, mis on vabadus, mis on päris armastus. Mõni arvab, et mis sa targutad, aga ma arvan, et see pole targutamine, see on just hädavajalik, nende asjadega tegeleda.

Toimetaja: Jaanika Valk

Allikas: MI



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
Terje Toomistu
Terje Toomistu: praegu on just õige aeg rääkida patsifismi ideest

Esimesel juunil esilinastub Sõpruse kinos Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid". "Ringvaate" stuudios käisid külas filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning hipi Aksel Lampmann.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk