Oleg Pissarenko: mulle meeldib päris muusika, mitte ideaalseks lihvitud raadiohitid ({{commentsTotal}})

17. märtsil esines Oleg Pissarenko Nordea kontserdimajas kavaga "Päriselt". Eilne "MI" näitas üle Eesti hargnevat jazzivõrgustikku, millest tõuseb Oleg Pissarenko, kelle kontsert Nordea kontserdimajas oli uus lehekülg tema loomingulisel teekonnal.

"Mulle meeldivad päris asjad. Mulle meeldib päris toit, mitte geneetiliselt töödeldud rämps, mis on inimese jaoks sobimatu. Mulle meeldib päris muusika, päris pillidel mängitud, mitte arvutiprogrammi abil ideaalseks lihvitud raadiohitid. Mulle meeldib päris inimene, mitte moe või seksitööstuse poolt ideaalseks lihvitud mehed või naised. Mulle meeldib päris raha, päris töö eest saadud raha, mitte pangalt laenatud, õhku kirjutatud numbrid, mis teevad inimesest orja. Mulle meeldib elada päriselt, näha maailma nagu see tegelikult on, nagu laps seda mingi vanuseni näeb. Mulle meeldib mõelda, et tegelik reaalsus on midagi hoopis enamat kui see, mis me oma meelte abil tajuda suudame. Mulle meeldivad päris asjad," ütles Pissarenko kontserdil.

Kui nüüd sinu peale natuke mõelda, siis täna on murdepunkt. Eilsesse jääb kogu see jazzvõrgustik, mis üle Eestimaa laiali paigutub ja kus sa oled väga intensiivselt kaasa löönud. Millist rolli sinu senises muusikalises karjääris mängib kogu jazzvõrgustik, mis üle Eestimaa laiub?

See on kindlasti väga oluline roll minu elus, nii töös kui ka identiteedis, sest muusika on minu kirg, minu armastus. Muusikas saab ju erinevaid asju teha, muusikat saab mängida, kuulata, saab õpetada, mida olen ka teinud 10 aastat. Jazziklubide vedamine, algatamine on olnud ja ma arvan, et on siiamaani, ma ei tahaks öelda, et see on minevik. See on oluline, sest see on otsene kontakt inimestega, kes tahavad esineda, kui ka võimaluste pakkumine publikule, kohtuda oma lemmikartistidega intiimses atmosfääris. See on hoopis midagi muud kui suur kontserdisaal.

Kas see on sinu jaoks esimene kord nii suures saalis üles astuda?

Oma muusikaga Eestis küll. Ma olen näiteks laulupeol oma trioga esinenud, aga Venemaa suurtel lavadel, kus on mitmed tuhanded inimesed, oleme küll esinenud.

Sinuga käib kaasas selline filosoofiline maailm. Mulle kohe meenub "Priilapse ilm". Sa kutsud inimesi kuhugi järgmisse maailma või kuidas see sul täpselt on?

Pigem avastama seda, mis on võib-olla unustatud, sest lapsena mingis vanuses inimene näeb maailma päriselt, nii nagu ta tegelikult on. Enne kui ühiskond surub ta purki ja õpetab, kuidas on õige, kes on sõber, kes on vaenlane, mis on vale, mis on õige. Inimesele pannakse purk pähe. Ja kui uuesti avastada see oma sisemine laps, nagu räägivad paljud kirjanikud, siis ma arvan, et sa näed seda maailma, mis on päris, mitte võlts.

Oskad sa tuua mingi näite sellest päris tundest või päris maailmast sinu enda kogemuses, et kui tõesti harjumus või mõttemuster meist maha vajub mingiks hetkeks, siis mis seal päriselt on?

Ma arvan et igaüks ise vastab sellele küsimusele. Sellised küsimused ongi olemas, millele vastamine vähendab küsimuse ja teema suurust. Kui küsid, kes on jumal, ükskõik, mida vastan, see vähendab jumala olemust. Kui küsid, mida ma siis leian kui otsima hakkan, siis kui sa hakkad otsima, küll sa leiad ja siis avastad, et seal võib olla selliseid asju, mida sa ei kujutanud ettegi, et seal võis olla.

Oskad sa äkki mingit näidet tuua.

Mina avastasin kuulates Arvo Pärdi pala "Für Alina", selles lihtsuses, kahes noodis, on midagi nii geniaalset ja võimsat, selles on nii konsentreeritud ja võimas energia, et see lööb pikali ükskõik keda, kes avab oma südame ja laseb muusikal mõjuda. Minu avastus oligi, et tahan sellist muusikat teha ja maailma nii tunnetada. Lihtsad asjad, mis on elu vundamendid, tegelen nendega. Lihtsad küsimused ja akordid, nendes on väga tugev energia, jõud. Need samad küsimused, et kes sa oled, mis on vabadus, mis on päris armastus. Mõni arvab, et mis sa targutad, aga ma arvan, et see pole targutamine, see on just hädavajalik, nende asjadega tegeleda.

Toimetaja: Jaanika Valk

Allikas: MI



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: