"Eesti lugude" ankeet. Liis Lepik: dokumentalist peaks pinnale tooma mõne homo, pagulase, mustanahalise või moslemi ({{commentsTotal}})

Liis Lepik
Liis Lepik Autor/allikas: Erakogu

30. märtsil jõuab eetrisse "Eesti lugude" seekordse hooaja viimane film, milleks on Liis Lepiku "Viimane lend", mis räägib koolist, mida hakatakse sulgema. Filmi autor võttis vastata ka mõnele meie esitatud küsimusele.

Liis Lepik

Lõpetanud dokumentalistika magistrantuuri Balti filmi- ja meediakoolis ja täiendanud ennast Berliinis visuaalantropoloogia erialal. Tegutseb produtsendi ja režissöör-operaatorina produktsioonifirmas Kultusfilm. Tootnud filmid "Alati on alati“ (rež. Tõnis Lepik) ja "Piimariik" (rež. Vahur-Paul Põldma), samuti autorina tudengifilmi oma vanaemast "Neljas“ ja filmi Süüria põgenikelaagris tegutsevast moslemist "Kahe maailma vahel". Hetkel töötab 1970. hipiliikumisest jutustava filmi "Nõukogude hipid" kallal, mille režissööriks on Terje Toomistu.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Filmis näeme maakooli, mille saatuseks on sulgemine sarnaselt paljudele teistelegi maal tegutsevatele väikekoolidele praegusel ajal. Film aga ei lahka sulgemise problemaatikat, vaid keskendub kooli viimase aasta jälgimisele ning näitab selles tegutsevaid inimesi ja nende omavahelisi suhteid. Peategelaseks on 8-aastane esimese klassi õpilane Kristo.

Miks valisite just sellise teema?

2014. sügisel nägin ajalehes uudist, et Kasari kool Läänemaal otsustatakse sulgeda. Elan ise Tallinnas ja selle kooliga varasemat kokkupuudet ei olnud, kuid tekkis huvi ja ka mure selle suhtes, mis maal toimub. Filmi tegemine andis võimaluse kogeda väikese kooli südamlikku ja intiimset keskkonda ning seda ümbritsevat rahulikkust. Samal ajal oli võimalus rännata mõtetes ka oma lapsepõlveradadel.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti Lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Kindlasti mitte. "Eesti lood" on olnud eetris juba pikka aega ning võin ehk öelda, et viimase viie aasta omasid tean paremini. Meelde jäävad filmid aga erinevatel põhjustel: kas teema, autori, erakordse andetuse, andekuse või veel mingil viiendal põhjuse tõttu. Igaüks õigustab oma kohta. Selliseid filme "Eesti lugude" seas on palju, nimetaksin vaid mõned: Riho Västriku "Elu lainetel", Liis Nimiku "Parem homne", Anu Auna "Looduslaps", Peeter Vihma "Rist ja viletsus", Markus Oravi "Stromka".

Miks otsustasite osaleda "Eesti Lugude" sarjas?

Ega mul siin palju otsustusõigust endal polnud, mingi hääl peas või hinges kordab mulle pidevalt, et pean tegema dokumentaalfilme. "Eesti lugude" toetusskeem andis vähemalt võimaluse sel teel mitte pankrotti minna. Oli idee ja leiti, et ka teistele Eesti inimestele võiks see teema huvi pakkuda. "Viimane lend" on minu teine "Eesti lugu" režissöör-operaatorina.

Milliseks peate "Eesti Lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Enne olid kroonikad, nüüd on "Eesti lood". Usun, et nende väärtus kasvab ajas, sest filmid enamasti kajastavad teemasid, sündmusi ja isikuid, mis on praegu aktuaalsed, kuid süüvivad nendesse põhjalikumalt kui lihtsalt mõned telesaated.

Milline on teie arust Eesti dokumentaalfilmide olukord praegusel hetkel?

Hea on see, et dokumentaalfilme tehakse, selleks on loodud võimalused ja on ka andekaid tegijaid. Ootan alati põnevusega näiteks Kullar Viimse ja Liis Nimiku töid. Võrreldes aga välismaa festivalidel nähtud dokkidega tundub mulle, et Eesti filmid käsitlevad tihtipeale kergemaid teemasid ja pinnapealselt.

Minu meelest võiks dokumentalistide üheks ülesandeks olla ka sotsiaalselt tundlike teemade kajastamine ühiskonnas ja sellega seoses teatav vastutus minna süvitsi ja näidata, kuidas siis inimesed tegelikult elavad. Tundub, et selliseid filme on vähe. Ühest küljest näib, et teemasid nagu on – kõik pidevalt vaidlevad ja vastanduvad omavahel. Võib-olla on aga elu Eestimaal lihtsalt nii heaks läinud, et inimestel ei ole enam tõelisi probleeme ja nad vaid täidavad oma sisemist tühjust üksteisega kraageldes. Siin võikski dokumentalist sukelduda ja tuua pinnale mõni nälgiv laps, pagulane, homo, moslem, mustanahaline või natsionalist. Hirm tekib alati teadmatusest ja hirmunud kõrid kisendavad kõige valjemini. Lõplikku tõde ilmselt olemas ei olegi, aga usun, et kõigile tuleks kasuks oma maailmapildi avardamine.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Imetlen väga vanema põlvkonna dokumentaliste. Kui peaksin ühe filmi valima, siis oleks see Andres Söödi "Jaanipäev". Oma filmi kontekstis tooksin välja ka Peeter Toomingu 1982. aastal valminud filmi "Kassilaane", mis räägib koolist, kus õpib vaid üks õpilane ja seda ei kavatsetagi sulgeda. Mitmekihiline film.

Sinu film võtab kokku selleaastase "Eesti Lugude" valiku. Mida sa ütleksid filmitegijatele, kes sooviksid järgmisel hooajal osa võtta? Mõni soovitus, ettepanek, teema?

Julget pealehakkamist! Tehke südamega ja otsige endale hea produtsent.



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.