Ivo Felt "Tõe ja õiguse" filmist: selleks peab olema kõvasti julgust ja talenti ({{commentsTotal}})

Eesti filmi instituut valis uuesti välja projektid, millest tehakse Eesti riigi sajanda sünnipäeva puhul filmid. Rohkem kui kahe miljoni euroga toetab riik "Tõe ja õiguse" I osa ekraniseeringut.

Suurteose taga seisavad Oscari nominendid "Mandariinide" produtsent Ivo Felt ja režissöör Tanel Toom, kes andsid ETV saates "Ringvaade" aimu, milliseks teos kujuneb.

"See on teos, mis on pikalt tegemata, aga eks ta on keeruline tükk ka. Selleks peab olema kõvasti julgust ja kõvasti talenti," ütles Felt.

Filmi idee sündis Toomi peas juba aastate eest ning noor režissöör tunnistas, et teab, milline vastutus selle filmi tegemise taga on. "Me väga hästi teadvustame seda, et see on aukartust äratav ettevõtmine, aga me oleme nii kaua selle kallal tööd teinud, et enam selle peale ei mõtle," tõdes ta.

Filmi peaosades on Priit Loog (Andres) ja Priit Võigemast (Pearu) ning linateos kestab kinolinal üle kahe tunni.

Toom ise loodab, et kokkuvõtteks tuleb emotsionaalne teos, mida vaadates saab nutta, naerda ja veelkord nutta. "Tanelil on pisut jätkunud julgust panna sinna midagi juurde, seda häälestada natuke endale sobivaks," rääkis Felt, et film ei jõua kinolinale täpse koopiana A. H. Tammsaare teosest.

Võtted kestavad 70 päeva ning need on jaotatud pooleteise aasta peale. "Me teeme loomulikult filmi nii hästi kui me oskame, kirjutame nii hästi kui oskame. Selle filmi suur eelis on see, et seda on aega olnud kirjutada ja teha," tunnistas Felt, et nii vaatajate kui ka tegijate ootused filmi suhtes on kõrged.

Felt on siiski skeptiline, kas film osutub kinolinal sama populaarseks kui Rene Vilbre komöödia "Klassikokkutulek". Felt ennustas vaatajanumbriks 165 000.

Toimetaja: Rutt Ernits



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.