Arvustus. Tuulikki Bartosik helindas meie elu ilusaima suve ({{commentsTotal}})

Tuulikki Bartosik
Tuulikki Bartosik Autor/allikas: http://tuulikkibartosik.com/

Uus plaat
Tuulikki Bartosik
"Storied Sounds" (Rootbeat)
9/10

See on selline suvi, mis algab juba aprilli alguses. Kui esimest korda saab minna oja äärde ja õngitsemise kõrval ka varbad vette pista. Päike soojendab mõnusalt selga, särg võtab eriti hästi ning kodust kaasa haaratud juustuvõileivad ja lahja kohv maitsevad selles mõnusas varasuvises päevas niivõrd mõnusalt. Ja kui õhtul, kott kalu täis ja kerge väsimus hinges, mööda teerada koju jalutada, siis võib vabalt juba paljajalu kruusateel kõndida, sest kivid on päevasest päikesest soojaks köetud. Tuulikki Bartosiku muusika ei ütle ühtegi sõna, aga ma tean, et lugu "Tormilinnud" räägib just sellest päevast.

Või siis see hiline jaanipäevaöö, mil meeleolu on ülev ja sa üritad peo ilusaima tüdruku tähelepanu saada. See häbelik blondijuukseline ja siresäärne tüdruk ei heida sulle pilke, kuigi sa tantsid tema lähedal eriti rõõmsal ilmsel ja hüppad suures kaares üle lõkketule. Kui sa viimaks justkui muuseas punutud võilillepärja talle pähe asetad ning ta vaikselt tantsima kutsud, siis läbib su hinge siiras rõõm, sest temagi on seda terve õhtu tegelikult oodanud. Te kõnnite varahommikuses väsimuses koos kodutalu poole ja taustaks võiks mängida just Tuulikki Bartosiku "Daniels Polska".

See ilus armastus aga lõpeb ka ühel hetkel. Augustikuu ööd on ikka veel mõnusalt soojad, kuid paljajalu rannal sihitult kõndides on varvastel juba pisut jahe. Sa kuuled merekohinat ning üritad mõista, miks kõik just sedasi läks. Poolteist kuud tagasi olid elu ilusaimad päevad, kuid nüüd oled jälle üksi ning sinuga on vaid see meri, need metsad ning mälestus möödunud päevadest. Su tähelepanu hajub ning kurbus kaob hingest, sest eemalt paistab välklev lõkketuli ning justkui sosinana kõlab lugu "Josefins Vaggvisa".

Tuulikki Bartosiku plaat räägib tõesti sellest suvest, mis meil ilmselt kõigil olemas on. See, millele sa mõtled tagasi siis, kui satud aasta esimest korda randa ning tunned, et tegelikult ei ole ikkagi ilm nii soe, kui sel kaunil suvepäeval aastaid tagasi. Või et särg ei võta lapsepõlve lemmikus püügikohas enam samamoodi. Bartosiku plaadil kõlab muusika, mille puhul on minu jaoks oluline vaid emotsioon ja õhustik - ma ei pane neid helisid tähele kui muusikat. Need helid on aga käimalükkavaks jõuks, sest minu silme ees avanevad taas toredad mälestused ning üle keha jooksevad pidevalt külmavärinad.

Mul ei olegi rohkem sõnu. Sel plaadil polegi sõnu, vaid klaver, akordion ja mandoliin, aga "Storied Sounds" räägib sellele vaatamata tohutult. Nagu see pildialbum, mille sa tolmukorra alt uuesti üles leiad ja tunned siirast rõõmu. Mul on selle plaadi üle praegu samamoodi nii hea meel!

PS! Kuulsin ise Tuulikki Bartosikut Tallinn Music Week kodukontserdi raames Kuristiku 6 kodukontserdil, mis oli minu elu üks armsamaid ja südamlikumaid kontserdikogemusi. Kui mingi muusika on mingisse keskkonda otsekui loodud, siis seal ma seda kogesin. Koduperenaise kaneelirullid, ilus kodu ja südamlik muusika.



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: