Tartu raekoja kellatorn saab täiendust ({{commentsTotal}})

Tartu raekoja kellamäng saab suveks võimsama kõla, sest annetajate toel on plaanis soetada juurde pea sama palju kellasid nagu praegu tornis on.

Kellamängu eest vastutav Tartu raekoja kellamängu projektijuht Merle Kollom unistab, et sealt hakkaks kõlama Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Just sellest praktikast lähtuvalt kogub Tartu linn Hooandja ja kodulehe vahendusel 55 000 eurot maksavate kellade summast poole linnakodanikelt ehk annetajatelt. Tänaseks oli koos 10 tuhat.

18 kella on tornis 2001. aastast. Igapäevaselt löövad nad neli korda päevas: hommikul kell üheksa kõlab äratuslaulu, õhtul kell 9 unelaul ning keskpäeval ja kell kuus õhtul Vivaldi "Kevad".

"Kindlasti see keskpäevane on selline sümboolse väärtusega, et on lõuna käes ja inimesed kogunevad raekoja platsi ja eriti suvel on siin rahvast rohkem. Aga me soovime, et kõlaks eripalgelisemaid meloodiaid, saaks tõesti suisa kella kontserti anda," lausus Tartu linnapea Urmas Klaas.

Just repertuaari laiendamine on Merle Kollomi sõnul üks eesmärkidest. "Kui me praegu mõtleme, et meil on selline väike Pille klaver, mille peal saab ju ka üht-teist mängida, aga siis tuleb meil juba peaaegu professionaalne kellamäng," rõõmustas ta.

"Eestile tähtsatel riiklikele sündmustele ma olen väga soovinud Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" sisse mängida, aga see pala näiteks ei mahu praegu siia, aga siis mahuks."

Akadeemilisele linnale kohaselt tahetakse enam mängida ka klassikalisi muusikapalasid.

Uued kellad valmivad Hollandis, eelnevalt läheb Merle Kollom Taani õppima, kuidas neid ikkagi kõige paremini kõlama panna, olgu aga öeldud, et kõik käib elektrooniliselt nagu ka praegu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.