Heini Vaikmaa tutvustas "Terevisioonis" enda süntesaatoreid ({{commentsTotal}})

7. aprillil algasid Eesti Muusika Päevad ning seetõttu oli "Terevisiooni" stuudios külas muusik Heini Vaikmaa, kes tutvustas mõnd süntesaatorit, mis tema kogus olulisemad on.

Heini Vaikmaa tõdes "Terevisioonis", et saates oli tal kaasas vaid väike osa süntesaatorite kogust. "Kui ma olen ikkagi 30 aastat asjaga tegelenud, siis praeguseks tekib ilmselt iga aasta üks süntesaator juurde." Stuudiosse oli ta enda sõnul võtnud kaasa kuulsad, ent sealjuures kõige kergemad ning pisemad süntesaatorid.

Esimese süntesaatorina tutvustas ta ajaloo esimest MIDI-süntesaatorit Prophet-600. "See on pärit aastast 1982 ja kuna see on esimene MIDI-süntesaator, siis see tähendab, et seda saab ka näiteks arvutiga kontrollida - Dave Smith mõtles kunagi selle süsteemi välja." Heini Vaikmaa kinnitas, et vahel kasutab ta seda pilli tõepoolest muusika tegemiseks, kuna seal on agressiivsed saundid. "Tegelikult võibki öelda, et mida vanem on süntesaator, seda paksemad kõlad."

Teine stuudios kaasas olnud pill oli Yamaha DX21, millega on Vaikmaa sõnul seotud ka huvitav lugu. "Kui ma selle pilli ühest portaalist leidsin ning müüjale helistasin, siis kuulsin, et selle sama pilliga on Kalev Aas kunagi Mahavokis mänginud," tõi Heini Vaikmaa välja ja lisas, et kõik jõuab ikka ringiga kuidagi sinu juurde tagasi. "Kui MIDI-süntesaatorite puhul tuleb saundid ise valmis teha, siis see on juba preset-pill."

Yamaha süntesaatori külge oli tal ühendatud ka Minimoog Voyager. "See on tüüpiline analoogsüntesaator, kus on kolm ostsilaatorit - kui minul on üks hääl, siis siin on kolm häält." Vaikmaa väitis, et Minimoogiga saab juba filtrite ja erinevate efektide abil ükskõik millised helid valmis teha.

Kolmandaks instrumendiks oli ARP Odyssey, mida on Heini Vaikmaa sõnul kasutanud paljud tuntud muusikud. "See on aasta tagasi ehitatud pill, mis on suhteliselt identne kunagise, 1970. aastatel tehtud pilliga," ütles Vaikmaa.

12. aprillist alates on võimalik Rahvusraamatukogus vaadata Heini Vaikmaa ja Tanel Rooviku erinevaid süntesaatoreid. Üritus toimub Eesti Muusika Päevade raames.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Terevisioon



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.