Balti Paviljon toob Veneetsia arhitektuuribiennaalile kokku sadu teoseid ({{commentsTotal}})

{{1460118649000 | amCalendar}}

Balti Paviljon on Eesti, Läti ja Leedu esmakordne ühisprojekt, mis esindab kolme riiki 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eestist, Lätist ja Leedust pärit arhitektide, linnaplaneerijate, fotograafide, geograafide, geoloogide, majandusekspertide, kultuuriteoreetikute, ajaloolaste, filosoofide, antropoloogide, kunstnike, samuti muuseumide jpt organisatsioonide teadmised ja loomingu.

Kokku enam kui 100 tööd Baltikumist ja kaugemalt täidavad mai lõpust alates mitmeks kuuks 1600m2 suuruse hiiglasliku näitusepinna veneetslaste poolt armastatud Palasport Arsenale spordihoones.

7. aprillil tutvustasid projekti Balti Paviljon üheksa kuraatorit Riias, Läti rahvusraamatukogus koos Läti kultuuriministri Dace Melbārde ning projekti kolme komissariga projekti avalikkusele lähemalt. Sündmusel võtavad video vaheldusel sõna ka Eesti ja Leedu kultuuriministrid.

Balti riikide ühisnäitus 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil seab eesmärgiks uurida kolme riigi ehitatud keskkonda kui jagatud ideederuumi, kus arhitektuuri positsioon hinnatakse ümber palju laiema haardega ruumipraktikate taustal. Ekspositsioon analüüsib regionaalselt olulist infrastruktuuri, objekte ja piirkonna loodusressursse ning kõige selle seoseid kolmes riigis tekkinud kodanikuliikumiste ja kultuurinähtustega, otsides tulevikustsenaariume Eesti, Läti ja Leedu ühisruumile.

Näituse lõplik kuju ja lahendus saab avalikuks alles Balti Paviljoni avamisel 27. mail Veneetsias, Riias saab aimu mastaapse projekti eesmärkidest, visioonis ja valitud töömeetoditest.

Läti Vabariigi kultuuriminister Dace Melbārde, Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar ja Leedu Vabariigi kultuuriminister Šarūnas Birutis rõhutavad ühiselt: "Balti Paviljon on äärmiselt unikaalne ettevõtmine, mitte ülaltpoolt suunatud protsess, vaid projekt, mis põhineb kolmes Balti riigis kuraatorikonkursi võitnud nägemustel. Ühispaviljon saadab saadab meie ehitatud keskkonnale keskenduva regionaalse sõnumi – meie kolm riiki ei jaga mitte ainult sarnaseid ajaloolisi jooni, vaid meil on ka ühised tulevikuambitsioonid taristu osas. Balti Paviljon pakub suurepärast võimalust mängida kujutluspildiga sellest, mida meie piirkond koos töötades saavutada võib."

"Balti Paviljon seab eesmärgiks pöörata pahupidi mõtteviis, et rahvuslik esindatus on erakordne, ning rõhutab selle asemel võimalust teha asju koos, vaadelda meid üksteise suhtes kui usaldusväärseid partnereid, kelle ühine suurem mõjuvõim on tugevus ning kes suudavad algatada projekte, mis viivad regiooni edule. Euroopa Projekti tänase fragmenteerumise kontekstis pakub Balti Paviljon viise vaadata jagatud ühist ruumi rahvusriikide piiride üleselt," selgitas kuraatormeeskond.

Näitus tegeleb kolme riigi ehitatud keskkonda mõjutavate oluliste regioonidevaheliste taristuühendustega nagu näiteks Rail Balticu raudteeprojekt, ühine ligipääs Läänemere veeteedele, energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega. Baltikumi linna- ja maapiirkondade maastike muutumist vaadeldakse näitusel läbi Euroopa geopoliitika hetkeseisu prisma. Et mõista ja avada rahvusvahelisele publikule paremini selliste projektide nagu Ignalina tuumajaam, Aidu põlevkivipüramiidid ja veeldatud maagaasi hoidla-laeva FSRU Independence või ka mitmete kultuuritaristu projektide ning isegi erimajandustsoonide tähtsust, uuritakse Eesti fosforiidilademeid, Läti ja Leedu geoloogilist struktuuri ja pinnaseproove.

Balti Paviljon - The Baltic Pavilion

Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas

Balti Paviljoni komissarid: Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinn), Jānis Dripe (Läti kultuuriministeerium), Ona Lozuraitytė and Jonas Žukauskas (Architecture Fund, Vilnius)

Produtsendid: Architecture Fund, Eesti Arhitektuurikeskus, projektijuht Karin Kahre

Rahastajad: Leedu Kultuurinõukogu, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital

Toimetaja: Valner Valme



Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

Jan Uuspõld lavastusest "Talvevalgus": nagu oleks head armastuslugu kuulnud

30. märtsil esietendub Tallinna transpordikoolis Theatrumi värske lavastus "Talvevalgus", kus astuvad peaosades lavale Jan Uuspõld ja Maria Peterson. "Ringvaade" tegi nendega juttu.

Arvustus. Ed tegi seda jälle

Uus plaat

Ed Sheeran

÷ ("Divide")

9,5/10

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Age Juurikas: minult ei tasu oodata ritta laotud klassikuid

Pühapäeval kell 19 avab Rae Kultuurikeskuses oma muusikalise ning äraspidise “Pandora laeka” priimapianist Age Juurikas, kelle seost meie vallaga kinnitab lausa rahvastikuregister. Uurisime, mis tal täpsemalt kavas ning miks meeldib talle vene heliloojate looming.

Kultuuriministeeriumi töörühm hakkab ajakohastama teatrite rahastust

Kahekümne aastaga on Eesti teatrimaastik põhjalikult muutunud, juurde on tulnud palju uusi teatrivorme ning teatrite rahastamist reguleeriv etendusasutuste seadus ei vasta enam Eesti reaalsele teatrisituatsioonile.

FILM
"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Kunstiministeerium. Kriitikute avalikest isiklikest kirjadest

Mõni aasta tagasi soovitas Kaido Ole mulle, kui kunstikriitikule kirjutada kiri kunstnikule.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.