Kuressaares näeb kodudest ja kirikutest välja toodud ikoone ({{commentsTotal}})

Kuressaare Raegaleriis on väljas üsna omapärane näitus. Nimelt on sinna toodud kodudest ja kirikutest enam kui poolsada ikooni.

Valdavalt on tegemist kaasajal maalitud pühapiltidega, mille autoriteks on Tiina Veisserik, Inga Heamägi, Sirje Sääre, Maaria Treima ja Sven Viires. Aga on ka ajaloolisi, 19. sajandist pärit ikoone, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ikooninäituse korraldamine kunstigaleriis on erakordne sündmus. Tavaliselt on ikooni koht kirikus, ikoon on liturgiline kunst ja kuulub kiriku juurde ja kannab endas kiriku õpetust," selgitas Eesti kunstimuuseumi restauraator, ikooninäituse kuraator Sirje Säär.

"See ei ole nagu pühaduse teotus. See ei ole midagi sellist, et ikoon saaks selle läbi kuidagi kahjustatud, vastupidi. Siin täna kõlasid väga ilusad ütelused, et see ikoon hoopiski muudab meid. Ikoon haarab meid, pilt haarab meid," kinnitas preester Toivo Treima.

Ikoone maalitakse ka tänapäeval kunagiste vanade traditsioonide järgi. See on aga piisavalt oskusi nõudev ja pikaajaline protsess. Näiteks selle pühaku ikooni valmistamiseks kulus suurusjärgus täisnädala jagu töötunde. Puhast kulda on ikoonide valmistamiseks kasutatud läbi sajandite ja seda ka tänapäeval, sest kullal on ikoonide juures kindel tähendus.

"Kuld sümboliseerib taevast valgust ja need pühakud, keda me ikoonidel kujutame, tulevad meile oma muudetud olekus taevase valguse ja säraga," oli Sirje Säär veendunud.

Ikoonide valmistamist nimetatakse ka kirjutamiseks ja seda tehakse suure pühendumisega. Valdavalt lastakse kõik kaasaegsed ikoonid preestrite poolt pühitseda.

"Nad ei ole mõeldud ju ainult üheks aastaks. Nad on mõeldud ju kestma kauemaks kui meie elu. See on ikooni mõte. Nad jäävad pärast meid. Seda maalides me teame, et me peame endast rohkem andma, see ei ole ühe näituse asi. Ikoon ongi pilk igavikku!" kinnitas ikooninäituse kuraator kunstnik Inga Heamägi.

Sirje Säär usub, et usk jumalasse on kunstnikule ikoonimaalimise juures vajalik. "Ma arvan, et tal oleks väga raske seda maalida. Ma arvan, et ta ei hakkakski seda maalima!"

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.