Erki Pruul: Viljandi on enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud asjad saab ära katsetada ({{commentsTotal}})

Erki Pruul
Erki Pruul Autor/allikas: Kertu Leesmaa

16. aprillil peetakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas teine Elektroonilise Pärimusmuusika Festival, kus esinevad Puuluup, Lauri Täht, Uus Energia jpt. Puhusime sel puhul pisut elektroonilist folgijuttu festivali korraldaja Erki Pruuliga.

Erki, kuidas on, kas elektrooniline pärimusmuusika on pärimusmuusika elektroonilisel kujul või elektrooniline muusika ise juba nii vana, et hakkab otsast pärimuseks muutuma?

Ikka veel see esimene. Ise olen selle sõnastanud lühidalt nii, et elektrooniline pärimusmuusika on muusikastiil, kus on ühendatud moodne tehnoloogia ja traditsioonid. Ehk siis muusika, mis sünnib, ei pea olema üleni sünteetiline, vaid lihtsalt tekkima osaliselt elektrooniliste vahendite kaasabil. Enamasti kasutataksegi selle muusika tegemisel tehnoloogiat pärimuspillide küllaltki piiratud võimaluste laiendamiseks – näiteks efektide ja kajade lisamiseks, luuperiga korduste tekitamiseks ja muuks.

Kust tuli idee teha selline festival Eesti folgipealinnas Viljandis?

Viljandi on lihtsalt nagu omamoodi inkubaator või enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud uued asjad ära saab katsetada. Kui siin toimib, siis siit on hea maailma vallutama minna nagu Maarja Nuut või Trad.Attack!. Teisest küljest käib Eesti Pärimusmuusika Keskus lihtsalt ajaga kaasas ja tegelikult on festival mõtteliselt ja ideoloogiliselt ka seotud Viljandi pärimusmuusika festivali raames toimuva Folk Factory ööklubiga, kus elektroonilist ja tantsulist maailmamuusikat mängitakse.

Ja viimase põhjusena on Viljandi pärimusmuusika ait taolise väikefestivali jaoks täpselt paraja suurusega ja kompaktne – saab teha suuri kontserte, loenguid-õpitube ja vajadusel tekitada ka ööklubi meeleolu.

Mis on suunad: ambientne tunnetus, müstilised heliseiklused, tantsumuusika? Elektroonikat üldse kiputakse tantsumuusikaks nimetama, mis on vale, aga mis asendis võiks muusikat vastu võtta Viljandi Elektroonilise Pärimusmuusika Festivali külastaja?

Kuna ka minu meelest ei seostu elektrooniline muusika ainult tantsumuusikaga, siis on see festival üles ehitatud nii, et siin on meeleolusid seinast seina – päeval vaikuses rütmimasina nokitsemise töötoast kuni laserite sähvimise ja house-rütmideni välja. Vahele jääb dub'i, eksperimentalismi ja isegi hiphopi, aga märksõnad, mis seda stiilirohkust mingil viisil seovad, on ikka pärimus- või pärimusest mõjutatud muusika. Kuna festival toimub aida eri ruumes, siis saab tegelikult endale ise sobiva festivali kokku panna – tulla kas tantsimise või muusika saatel pikutamise plaanidega, mõlemad sobivad.

Räägi mõne sõnaga tänavustest esinejatest.

Esinejad on jagatud kolme plokki – alustuseks niinimetatud õpitubade osa, kust juhiks tähelepanu võibolla natuke ootamatule loengule-DJ-setile, kus armastatud muusik ja melomaan Vaiko Eplik mängib koos kommentaaridega ette kümme lugu oma lemmikpärimusmuusikaplaatidelt.

Kontsertide plokist tooks välja täiesti uue, just selleks festivaliks kokku tulnud koosluse Tintura, kes sobib vast kõige paremini iseloomustama laupäeval aidas valitsevaid meeleolusid. Süntees hiphopi biidi ja süvapärimuse vahel on Tintura märksõnad ja kokku on sattunud oma valdkonna kaks kohalikku tippu – räpiringkondades tuntud produtsent ja DJ Lauri Täht ning pärimusmuusik Karoliina Kreintaal. Nende kaks esimest lugu on juba palju kõneainet tekitanud ja esimest korda laval saab neid näha just Elektroonilise Pärimusmuusika Festivalil.

DJ-programm on esinduslik, aga välja tooks selle valdkonna absoluutse maailma tipu, DJ ja produtsendi Aroop Roy Londonist, kelle tehtud muusikat fännab nii Gilles Peterson kui mängitakse maailmamuudsika DJ-de poolt üle ilma. Siin ongi hea koht ära mainida, et kuna tänavune Elektroonilise Pärimusmuusika Festival langeb samale päevale ülemaailmse Record Store Day'ga, siis on aidas seatud üles plaadilett, kust saab osta festivalil esinevate artistide muusikat (ka Uus energia esitleb samas ju oma uut heliplaati), aga mitte ainult.

 

Lugege festivali kohta lähemalt meie uudisest, kust saab kuulata ka helinäiteid, ja vaadake ajakava festivali kodulehelt.



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: