Erki Pruul: Viljandi on enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud asjad saab ära katsetada ({{commentsTotal}})

Erki Pruul
Erki Pruul Autor/allikas: Kertu Leesmaa

16. aprillil peetakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas teine Elektroonilise Pärimusmuusika Festival, kus esinevad Puuluup, Lauri Täht, Uus Energia jpt. Puhusime sel puhul pisut elektroonilist folgijuttu festivali korraldaja Erki Pruuliga.

Erki, kuidas on, kas elektrooniline pärimusmuusika on pärimusmuusika elektroonilisel kujul või elektrooniline muusika ise juba nii vana, et hakkab otsast pärimuseks muutuma?

Ikka veel see esimene. Ise olen selle sõnastanud lühidalt nii, et elektrooniline pärimusmuusika on muusikastiil, kus on ühendatud moodne tehnoloogia ja traditsioonid. Ehk siis muusika, mis sünnib, ei pea olema üleni sünteetiline, vaid lihtsalt tekkima osaliselt elektrooniliste vahendite kaasabil. Enamasti kasutataksegi selle muusika tegemisel tehnoloogiat pärimuspillide küllaltki piiratud võimaluste laiendamiseks – näiteks efektide ja kajade lisamiseks, luuperiga korduste tekitamiseks ja muuks.

Kust tuli idee teha selline festival Eesti folgipealinnas Viljandis?

Viljandi on lihtsalt nagu omamoodi inkubaator või enklaav, kus kõik folkmuusikaga seotud uued asjad ära saab katsetada. Kui siin toimib, siis siit on hea maailma vallutama minna nagu Maarja Nuut või Trad.Attack!. Teisest küljest käib Eesti Pärimusmuusika Keskus lihtsalt ajaga kaasas ja tegelikult on festival mõtteliselt ja ideoloogiliselt ka seotud Viljandi pärimusmuusika festivali raames toimuva Folk Factory ööklubiga, kus elektroonilist ja tantsulist maailmamuusikat mängitakse.

Ja viimase põhjusena on Viljandi pärimusmuusika ait taolise väikefestivali jaoks täpselt paraja suurusega ja kompaktne – saab teha suuri kontserte, loenguid-õpitube ja vajadusel tekitada ka ööklubi meeleolu.

Mis on suunad: ambientne tunnetus, müstilised heliseiklused, tantsumuusika? Elektroonikat üldse kiputakse tantsumuusikaks nimetama, mis on vale, aga mis asendis võiks muusikat vastu võtta Viljandi Elektroonilise Pärimusmuusika Festivali külastaja?

Kuna ka minu meelest ei seostu elektrooniline muusika ainult tantsumuusikaga, siis on see festival üles ehitatud nii, et siin on meeleolusid seinast seina – päeval vaikuses rütmimasina nokitsemise töötoast kuni laserite sähvimise ja house-rütmideni välja. Vahele jääb dub'i, eksperimentalismi ja isegi hiphopi, aga märksõnad, mis seda stiilirohkust mingil viisil seovad, on ikka pärimus- või pärimusest mõjutatud muusika. Kuna festival toimub aida eri ruumes, siis saab tegelikult endale ise sobiva festivali kokku panna – tulla kas tantsimise või muusika saatel pikutamise plaanidega, mõlemad sobivad.

Räägi mõne sõnaga tänavustest esinejatest.

Esinejad on jagatud kolme plokki – alustuseks niinimetatud õpitubade osa, kust juhiks tähelepanu võibolla natuke ootamatule loengule-DJ-setile, kus armastatud muusik ja melomaan Vaiko Eplik mängib koos kommentaaridega ette kümme lugu oma lemmikpärimusmuusikaplaatidelt.

Kontsertide plokist tooks välja täiesti uue, just selleks festivaliks kokku tulnud koosluse Tintura, kes sobib vast kõige paremini iseloomustama laupäeval aidas valitsevaid meeleolusid. Süntees hiphopi biidi ja süvapärimuse vahel on Tintura märksõnad ja kokku on sattunud oma valdkonna kaks kohalikku tippu – räpiringkondades tuntud produtsent ja DJ Lauri Täht ning pärimusmuusik Karoliina Kreintaal. Nende kaks esimest lugu on juba palju kõneainet tekitanud ja esimest korda laval saab neid näha just Elektroonilise Pärimusmuusika Festivalil.

DJ-programm on esinduslik, aga välja tooks selle valdkonna absoluutse maailma tipu, DJ ja produtsendi Aroop Roy Londonist, kelle tehtud muusikat fännab nii Gilles Peterson kui mängitakse maailmamuudsika DJ-de poolt üle ilma. Siin ongi hea koht ära mainida, et kuna tänavune Elektroonilise Pärimusmuusika Festival langeb samale päevale ülemaailmse Record Store Day'ga, siis on aidas seatud üles plaadilett, kust saab osta festivalil esinevate artistide muusikat (ka Uus energia esitleb samas ju oma uut heliplaati), aga mitte ainult.

 

Lugege festivali kohta lähemalt meie uudisest, kust saab kuulata ka helinäiteid, ja vaadake ajakava festivali kodulehelt.



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.