Jaanus Samma räägib Okupatsioonide muuseumis jutustamata loo ({{commentsTotal}})

{{1460623963000 | amCalendar}}

Täna kell 18 avatakse Okupatsioonide muuseumis Jaanus Samma näitus "NSFW. Esimehe lugu". Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele. Näituse avab Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Eugenio Viola kureeritud projekt jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Marko Raadi tehtud videotest, fotodest, ruumiinstallatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile nõukogude aja tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Uhke ooperivorm loob mõtestatud distantsi, mis aitab keerukat minevikulugu tänapäeva perspektiivist paremini mõista.

"Mõneks ajaks olin näituse juba unustanud ja väga raske on tulla tagasi teema juurde, mille oled juba valmis teinud, aga ma arvan see koht ka muutis palju, sain inspiratsiooni, tuli tagasi ja olen asja sees nii-öelda," rääkis Samma "Aktuaalsele kaamerale".

Mullu Veneetsia biennaalil Eestit esindanud töö paistis rahvusvaheliselt silma oma terviklikkuse ja sõnumi tugevusega ning see on Kristina Normani Kuldsõduri järel teine eesti kunstniku looming, mille Soome nüüdiskunsti muuseum Kiasma enda kogusse ostab.

"Tänapäeval on kõige olulisem võib-olla see sõnum, kuidas teos kõneleb ka praegu aktuaalsetest teemadest. Nagu näiteks seksuaalvähemuste olukord ja kuidas nende õigusi mõnes maailma paigas ka tänasel päeval riigi tasandil või poliitilistel või religioossetel ajenditel rõhutakse," ütles Kiasma kuraator Kati Kivinen.

Geide represseerimisest näituse avamine okupatsioonide muuseumis tõi mõnes alternatiivses meediakanalis kaasa üleskutse selle vastu meelt avaldama minna. Kunstniku jaoks oli see üllatav, et näitusele sai osaks selline reaktsioon.

"Ta võib-olla ei oleks seda saanud, kui oleksime teinud selle nii-öelda turvalises kohas nagu seda on KUMU, aga ma arvan, et see ainult tõestab seda, et me teeme seda õiges kohas ja õigel ajal," ütles ta.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo sõnul ei ole siiski tegemist pelgalt kunstinäitusega, vaid Esimehe lugu jutustab meie lähiminevikust, kuuludes teiste nõukogude perioodil represseeritute lugude hulka.

Näituse publikuprogramm, mis käsitleb inimõigusi laiemalt, sünnib koostöös SA Unitase, Tallinna Ülikooliga, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti LGBT Ühinguga.

Näitust saadab Sternberg Pressi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud sisu selgitav kaheosaline ingliskeelne kataloog "NSFW. A Chairman’s Tale", mille on kujundanud Brit Pavelson. Kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam, Martin Rünk ja Eugenio Viola, kaastööd tegid Maria Arusoo, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti.

Jaanus Samma (sündinud 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Köler Prize’i grand prix’ ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas queer- ja sooteemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest "Meie aja kunst" (2014).

Eugenio Viola (sündinud 1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja prantsuse kunstniku Orlani näituse koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008). Viola on töötanud maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).

Näituse Okupatsioonide muuseumis paneb üles ja kujundab Valge Kuup.

Näitus on publikule avatud 15. aprillist 9. oktoobrini 2016.



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.