Koolon. Tarrvi Laamann: kunst peab olema võimalikult vaba ({{commentsTotal}})

Värskes "Koolonis" rääkis Erni Kask kunstniku ja DJ Tarrvi Laamanniga nii kunstist, muusikast kui ka vabadusest, mis läbib nii loomingut kui elu.

Küsimusele, kumb on päeva lõpuks olulisem, kas muusika või maalimine, vastas Laamann, et võib-olla lõpuks ikkagi maalimine. "Mulle meenub väljend, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Olen sellega nõus, aga reaalsus on natukene teistsugune, millegipärast muusika jõuab inimesteni paremini, kiiremi ja vahetumalt kui maal, aga võib-olla see on treenimise küsimus."

Muusikani jõudis Tarrvi Laamann läbi raadio, aga kunsti juurde? "Ma arvan, et läbi muinasjuttude lugemise. Mulle väga meeldivad muinasjutud siiani, lapsena lugesin "Saja rahva lugusid". Ma ei teagi, kes see kunstnik olla võis, aga see inspireeris ka ise joonistama." Samas ei arva ta, et loo puhul on visuaal olulisem kui tekst. "Mõlemad on tähtsad. Üks ilma teiseta on tühi. Võib-olla ideaalne versioon olekski hoopis piltsõna, hieroglüüfid või midagi taolist. "

Nii loomingus kui elus on kunstniku jaoks oluliseks märksõnaks vabadus. "Kunst peab minu jaoks olema võimalikult vaba. Kõige rohkem armastan vabadust, igas mõttes. Kunst ongi üks minu vabaduse väljendus. Mina ise otsustan enda elu üle, mitte keegi teine ei tohiks seda teha, ei valitsus ega keegi teine." Samas on vabaduse tähendus segane, selle teadvustamine aga õpitav. "Ega mina ka täpselt ei tea, mis see on. Kujutan ette, et see on mingi seisund, et olen vaba mingitest maistest lihtsatest asjadest või vaba minema ükskõik kuhu maailma otsa. Iga päev õpin midagi uut selle kohta, milline vabadus võiks minu jaoks olla."

Laamann on olnud aastaid seotud peosarjaga Bashment, mis saab varsti 18-aastaseks. Küsimusele, kes on peokülastajad, vastas Laamann, et need on tõenäoliselt inimesed, kes reisivad rohkem."Võib-olla need on inimesed, kes otsivad midagi muud mainstream klubikultuuri vallas. Mina ajan reggae ja dub asja, seda on Eestis väga vähe. Isegi kui see paistab silma, siis ma väga aktiivselt pushin. Igal reedel võiks olla mõni äge reggae pidu."

Reggae sotsiaalse sõnumi poolt annab Laamanni sõnul võrrelda eestlaste regivärsside või vabaks laulmisega. Leiab nii poliitilisi sõnumeid kui ka lihtsalt lõbutsemist ja positiivset hoiakut, igaüks leiab seda, mida ta tahab reggae'st kuulata. "Rastad räägivad, et see on world sound power ehk siis sõnavägi. Paned sõnale juurde heli ja siis on selline vägi, et kuku pikali."

Toimetaja: Jaanika Valk



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: