Avati Köler Prize 2016 nominentide näitus ({{commentsTotal}})

Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumis avati reedel, 15. aprillil Köler Prize'i nominentide näitus, mille lõpus kuulutatakse välja selle aasta laureaat. Lisaks rahvusvahelise zürii poolt antavale peapreemiale saavad oma lemmiku valida ka külastajad.

Köler Prize on kunstiauhind, mille eesmärk on tõsta esile Eestis aktiivselt tegutsevaid kunstnikke ja kunstirühmitusi. Auhinnale on nomineeritud viis kunstnikku viimase kolme aasta loomingu põhjal. Igaüks neist esitas näitusele kaks tööd, millest üks on loodud konkreetselt praegust näituseruumi arvestades. Esindatud on installatsioonid, skulptuur, video, fotograafia ning üle pika aja ka maalikunst, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kristi Kongi töö sai alguse ujumisbasseinist, mille kahhelmuster maandus nii maalidele kui kunstisaali seintele.

"Need tööd on aknad minu erinevatest ruumidest, kõige suurem on mu stuudioaken, just valgus, läbi mille ma iga päev välja vaatan, läbi mille ma mõtlen, või see kui palju üldse inimestel on aega aknast välja vaadata, ja mõelda selle peale, kuidas valgus muutub, kuidas hommikust saab õhtu," rääkis Kristi Kongi. "Mul on tunne, et praegu kunstis tegelikult selliseid momente on järjest rohkem vaja, sest mina ei suuda nii palju halbu uudiseid iga päev lugeda. Selles suhes vaatlemine, unistamine, mõtisklemine, eneseotsimine, ongi see, millega tänapäeval peakski tegelema," lisas ta.

Aknad mängivad olulist rolli ka Krista Mölderi väljapanekus, kus ruumis liikuva valguse ja värvide muutumine annab töödele muutuvaid tähendusi.

"Viimasel ajal on mind huvitanud dialoogid, praegu otsin dialoogi selle ruumiga ja iseendaga," ütles Krista Mölder. "Teose pealkiri on "Vahemaa" ja sisaldab nii vahet kui maad, teos saab koosnema mitmest osast ja need inimesed, kes siia näitusele jõuavad, ma väga loodan, et nad saavad vaadata siit aknast välja või kui nad tulevad juhtumisi mitu korda, siis on vaataja ja pildi vahel erinevat tüüpi valgus ja erinevat tüüpi suhted," lisas ta.

Raul Kelleri installatsioonides "Platvorm" ja "Kuus trummi" suhestuvad ruum ja heli. "Siia tuleb kuus trummi ja selle töö nimi ongi "Kuus trummi". Ma häälestan nad nende enda sagedusele ja ruumiga seosele," ütles Raul Keller. "Üritan avastada mingeid aspekte sellest ruumist, nad on kas helilsed või kohaspetsiifilised," lisas ta.

Kuni 26. maini saab ka iga näituse külastaja anda hääle oma lemmikule. Nii peapreemia kui publiku lemmik kuulutatakse välja Köler Prize 2016 galal, mis toimub 27. mail.

Toimetaja: Jaanika Valk



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.